Väliõppuse põhisõnum: TT ei sõdi IIALGI jalaväe toeta

21.-23.04 toimunud Tankipurustajate väliharjutust juhendasid sedakorda nii kolleegid Scoutspataljonist kui ka USA instruktorid Tapalt, kel pikaajaline kogemus reaalsest võitlusest Javeliniga.

Enne õppusele suundumist külastasid Tankipurustajad haiglas viibivat kamraadi, kellele kui endisele kuulipildurile lubati pärast õppust puhastamiseks tuua üks MG-3, sest haiglas ju aega palju ja häid puhastusvahendeid küllaga.

Pärast reede õhtul toimunud pioneerialast õpet ja snaiprivastase tegevuse koolitust suunduti laupäeva hommikul väliharjutusele. Sedakorda liitusid Odameestega ka nende varasema ameti üle võtnud TT-kahuri meeskonnad. Päeva esimesel poolel harjutati skautide juhtimisel drille (kahurimeestele olid toeks tänased Odamehed) ning seejärel anti lahingukäsk –TT jagude (täiendus ja tugevdus puudus) ülesandeks sai luua rida varitsusi ja viivitada vastase (tankid, soomukid ja jalavägi ehk siis peaaegu täismäng) edasiliikumist etteantud alal. Vastutegevus oli reaalne (v.a. tankid, mida asendasid skautide soomukid). Lahingtegevus kestis pea pimedani. Minemata detailidesse võib taas kord rõhutada, et TT tegevust raskendab enim see (oleme seda rääkinud juba aastaid!), kui nad paisatakse ülesannet täitma üksi, nende tegevust jalaväega julgestamata. Kuigi suudeti hävitada vastase soomust, siis tiibava jalaväe vastu on TT kaitsetu ja heal juhul õnnestub jalaväega kontakti astumata eemalduda, halvemal juhul mitte…

Suur tänu taas kord Scoutspataljoni lahingutoetuskompanii tankitõrjerühma instruktoritele, aga ka kõigile vastutegevuses osalenutele!

Laupäeva hommikul jätkasid Javelini väljaõppega USA liitlaste instruktorid. Mis te arvate, mida nad rõhutasid enim (korduvalt!) selle päeva jooksul, mille nendega koos veetsime? Tsiteerin: TT EI SÕDI IIALGI JALAVÄE TOETA – TT liigub vaid jalaväe julgestatud alal! Ammugi ei sõdi kunagi üksi Javelini üksus, mille kohta peainstruktoriks olnud Staff Sergeant ütles, et tegemist on tanki järel võimekuselt teise relvaga lahinguväljal – kas te jätaksite tanki üksinda lahinguväljale? Tema sõnad oli ka, et kui kaotate lahinguväljal tankide hävitamiseks antud võimekuse (meie näitel siis Javelin), siis võib teil metsas pesitseda kasvõi 1000 automaaturit, kuid see on sama mis mitte ühtegi. Kirjutan kahe käega alla!!!

USA instruktorite panus oli ääretult kõrge – nende antud väljaõpe, selgitused ja ka kriitika on hindamatud, sest tegemist on praktikutega.

Õppuse lõpus kandsid USA kamraadid oma käisel juba Nõmme malevkonna embleemi ja ei häbenenud seda näidata; abiinstruktori sõnad: „las kõik näevad, et liitlased teevad Kaitseliiduga tihedat koostööd“. Oma igati muhedat olemist näitasid liitlassõdurid näiteks ka sellega, et kui neid Tapalt Pakrile tansportides pakkusime neile hommikusööki (meie 24 h toidupakk nr 5), siis palusid nad pärast selle sisuga tutvumist peatust bensiinijaamas ja kostitasid transportivat meeskonda hot dog-dega – ju hakkas meist hale…

Kohtumiseni nüüd juba Kevadtormil!

Tankipurustajatega liitumise huvi korral kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Milline vorm sobiks meile praegu paremini?

Oda külgjulgestus

Näete külgjulgestust?

Ka sihturil on lähikaitse

Javelin liigub JV taga

USA profid jagavad kogemusi

Tütarlaps suukorviga

Staff Sergeant räägib, kuidas asjad on

Sealt ta tuleb…

Taas positsioonil

TTK suurt looma küttimas

Vigastatud kamraadi külastamas

Harjutusi Kevadtormiks

Nõmme malevkonna tagalarühm osales nädalavahetusel oma viimasel väljaõppeüritusel enne mais ees ootavat Kevadtormi. Laupäev möödus Soodlas harjutades rühma põhitegevusi ning pühapäev lasketiirus.

Laupäeval kompanii koosseisus ning Kaitseväe ja Briti instruktorite valvsa pilgu all toiminud harjutuse raames korrati Kevadtormiks valmistudes viimast korda üle oma peamised rutiinid. Päev sisaldas motoriseeritud rännakuid läbi vastase luureüksuste poolt hõivatud maa-ala ning peamisi teenindustoetuse alaseid drille. Tihedasse päeva mahtus tegevust palju. Rühma tegevuseks vajalike alade väljaluuramisele järgnesid nende hõivamine ja rajamine. Lisaks said rühma erialagrupid üle korrata ka sellele järgneva tegevuse – väga tublid olid nii üksuse julgestuselement kui ka väliköök, kes suutis pingelises graafikus püsides kogu kompaniile maitsva lõunasöögi valmistada.

Vastaspoolel olnud luureüksusega kohtus tagalarühm päeva jooksul nii relvade paukudes kui ka (pärast seda, kui selgus, et tegemist on kaasvõitlejatega Nõmme malevkonnast) sõbralikemas oludes neid varustades. Selle kõige järel lõppes päev juba tuttaval Plangu tänaval ning kodudes, et välja puhata pühapäeval ees ootavaks.

Pühapäeval tegi rühm Kloogal tutvust uue laskeväljaõppega. Uusi laskeharjutusi ning nendega seotud relvadrille mahtus pikka päeva palju. Varasemast oluliselt taktikalisemad laskmised olid keerukamad aga ka oluliselt huvitavamad ja õpetlikumad. Täies lahingvarustuses toimunud laskeharjutused tõid ilmekalt välja kõik ebakõlad lahingvarustuse paigutamisel-kasutamisel ja pakkusid palju võimalusi harjutada igale sõdurile vajalikke oskusi nagu tõrgete eemaldamised ning õige, taktikaline tegevus lahinglaskmistel ja lahingväljal.

Kogu selle täiendava keerukuse juures olid lasketulemused korralikud ning ei ununenud ka ohutus. See näitab, et ka varasem relvakäsitsemise harjutamisel ja laskmistel tehtud töö on vilja kandnud. Tagalarühm jätkab uute laskeharjutustega kindlasti ka edasistel laskepäevadel. Lisaks saab uued oskused proovile panna ka aasta teises pooles toimuvatel lahinglaskmistel.

Pühapäevgi lõppes alles hilistel õhtutundidel, kuid väsimuse kõrvalt võis kahe kordaläinud päeva üle ka rahuolu tunda – oma esimeseks, 3 nädala pärast algavaks Kevadtormiks on tagalarühm igatahes valmis.

Eesti toidu kuu sõduritelkides

Meie pikaajalise koostööpartneri Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonnaga on Kadaka lasteaia õuele juba neljandat aastat loodud alternatiivne õpikeskkond välitelkide kujul talviseks sesooniks.

Selle aasta telgitegevuste fookuses oli veebruar kui üleriigiline eesti toidu kuu. Juba eelnevalt pidasid õpetajad üheskoos lastega nõu, milliseid roogi valmistada ja mida nad selleks vajavad. Oluliseks peeti, et tooraine oleks suuremal määral Eesti päritolu.

Üks asi on süüa valmistoitu, hoopis teine aga toitu ise valmistada. Lapsed võtavad elamusrikkas keskkonnas märkamatult omaks kasulikke toitumisharjumusi ja on valmis proovima ka seda, mille peale teine kord nina krimpsutatakse.

Rühma jaoks on üks söögitegu omaette projekt. Lapsed kogesid kõiki etappe alates ahju kütmisest ja menüü planeerimisest poes käimise, toidu (ette)valmistamise, koristamise ja nõudepesuni välja.
Iga toiduprojekti saatis oma „lugu“. Seoseid loodi talueluga, muinasjuttudega, sõdurijuttudega.

Toidu valmistamiseks oli rühmadel kasutada õuegrill ja telgi buržuika.Valmisid kama ja grill-leib ise kokku klopitud võiga, pannkoogid maasikamoosiga, juurvilja grillvardad ning kõikvõimalikud toorsalatid. Mekiti õunakompotti grillitud sepikukuubikutega. Keedeti putru ja kibuvitsateed. Vabariigi aastapäeva puhuks valmistati küpsisetorti ja „maltsateed“. Omaette vaatamisväärsus oli kilude puhastamise protseduur – mis kõik ühe kilu seest välja ei tule! Lõpuks jõudis siiski midagi ka leivale.

Telgis oli võimalik kasutada ka lihtsaid külmtehnoloogilisi võtteid. Näiteks jäätise valmistamiseks segati kokku vahukoor, marjad ja mahl. Külmkapiefekti jaoks kuhjati jäätisenõu peale müriaad jääkuubikuid ning kaeti need omakorda käterätiga. Poole tunni pärast said lapsed maitsta oma kätetöö vilju.
Läbi selliste käed-külge tegevuste ennetame laste võimalikke sooritushirme. Mängulisus sellise struktureeritud tegevuse juures kasvatab laste ettevõtlikkust, otsustusvõimelisust, iseseisvust ja meeskonnatööoskust.

Maili Vaarpu
Kadaka lasteaed

Staabikaitse ja Tagalarühm käsitlesid lahingkannatanuid

Haavatu tekkimine on võitleva üksuse jaoks üks kõige keerulisemaid olukordi. Samas on see reaalses lahingutegevuses ka üks kõige tõenäolisemaid stsenaariume. Seetõttu on lahingkannatanutega tegelemise harjutamine üks väga oluline osa väljaõppest. Just sellega Staabikaitserühma ning Tagalarühma võitlejad oma möödunud nädalavahetuse sisustasidki.

Täname siinjuures laskursanitaride kursuse korraldajaid, instruktoreid ning kursante, kes meie väljaõppe oma tegemistesse lahkelt integreerima nõustusid.

 

Tankipurustajad läbisid „odaõppe“ järjekordse mooduli

Möödunud nädalavahetuse (17.-19.03.) veetsime sedakorda Paldiski poolsaarel. Nii olid meie kasutuses nii uued ja huvitavad alad taktikaharjutusteks (mitmed neist oma suuruse poolest sobivamad pigem küll Carl Gustavile kui oluliselt võimekamale Javelinile) kui ka sealsete väeosade külalislahkus ja koostöövalmidus: instruktoritena/kohtunikena/hindajatena osales sel korral rohkem elukutselisi tankitõrjujaid kui eelmistel kordadel ning taas kord omandasime lisaks senistele teadmistele kõike seda, millega elukutselised igapäevaselt tegelevad. Tankipurustajate Javelini koolitus on kujunenud süsteemseks, regulaarseks (jätk on juba kavandatud) ja detailseks ning õpitava ja harjutatava kvaliteedile saab anda vaid kõrgeima hinde.

„Menüüs“ olid nii eelmisel korral omandatu kordamine kui ka paljud uued teemad – alates öistest vaatlusharjutustest kuni rühma tasemel komplekslahinguni (kõrgemalt poolt käsu saamisest kuni korrektse täideviimiseni).

Kuigi ööbimine oli sel korral kõigi mugavustega (seda näeb ka mõnelt juuresolevalt pildilt), siis nende mugavuste kasutamiseks paraku palju aega ei jäänud. Tõdegem, seda ei jäänud eriti isegi magamiseks, sest ajagraafik oli kuradima tihe – on ju Kevadtorm juba ohtlikult lähedal ja meie kindel tahe on minna sinna (nagu ikka) oma parimas vormis, kuid sel korral juba uue relvasüsteemiga (seni oleme osalenud 3 Kevadtormil, kuid teiste TT-relvadega).

Võimsaima elamuse andis ikkagi nö lõpulahing, mis algas juba laupäeva hilisõhtul rühmaülemale (RÜ) kõrgema käsu saabumisega ja seejärel RÜ käsu andmisega jaoülematele. Pühapäevane lahing koosnes mitmest erinevast, omavahel seotud ja kombineeritud varitusest, mis andsid suurel hulgal kasulikke õppetunde ja kogemusi. Mängu ilu huvides võib mainida, et kokku hävitati lahingu tulemusena 6 vastase soomukit (tanke sedakorda lahingus ei osalenud), aga mõningate kaotusteta ei pääsenud ka varitsejad (rahuajal sellest vaid õpitakse).

Ma ei mäletagi, millal saabusime viimati õppuselt tagasi nii mudaste masinatega kui nüüd – sellestki paistab, et võib kõiki õnnitleda kohe-kohe algava kevade puhul.

Tankipurustajate ninamees

Käsku võib anda mitut moodi,…

…aga täide viiakse…

…see ikka ja alati nagu peab.

Nõmme staabikaitsjad, seeniorid, naiskodukaitsjad ja noored – üheskoos ühise asja eest!

Tallinna Kadaka lasteaias toimus 28. veebruari õhtul koos Kaitseliidu Nõmme malevkonna liikmetega neljandat aastat järjest traditsiooniks saanud Vabariigi aastapäeva paraad ja perepidu. Üheskoos tähistati Eesti riigi 99. ja Kadaka lasteaia 50. sünnipäeva.

Üritus algas hümniga ning riigilipu heiskasid üheskoos malevkonna esindaja Jürgen Sarmet, lasteaia direktor Marianne Liiv ning lapsed Tuule ja Ivan. Süüdati peotuli ja arvukaid kohaletulnuid tervitasid Nõmme malevkond, Naiskodukaitse ja Üksik-Vahipataljon. Paraadrongkäigule ümber lasteaia asus umbes 300 osalejat.

Edasi jaguneti tegevuskeskustesse. Nõmmekad esitlesid kaitseliitlase varustust kahes tegevuspunktis. Lasteaia väikesed ja suured proovisid entusiastlikult varustust selga ja õppisid sõdurielu nippe. Seekord oli erilist huvi kaitseliitlaste tegevuskeskuste vastu märgata lasteaia venekeelsete lapsevanemate poolt, märkisid punktides assisteerinud õpetajad. Juba eelnevalt lasteaia õuele üles seatud Kaitseliidu välitelkides valitses asjalik sumin ja tegevus – lasteaiaõpetajad andsid lahendada kodumaateemalisi ülesandeid alates lipuvärvide ülesleidmisest kuni puukoore pimesi tuvastamiseni välja. Lapsevanematele pakkus väljakutset naaberriikide sümboolika määramine. MB maastikuveokis maalisid laste näod kamo-karva Nõmme noorkotkaste ja kodutütarde “Squad” rühma noored.

 

Järgmisel hommikul kinnitas nii mõnigi ema, et laps tuli lasteaeda pruuni-rohelisevärvilisena mitte seepärast, et kamo pesus maha ei tule, vaid laps lihtsalt keeldus sõdurimaalingut eemaldamast. See on siiski uhkuseasi!

Ilmataat oli kevadises meeleolus ning õhtupoolikul valitsesid nädala kõrgeimad temperatuurid. Õu lainetas lumesulaveest. Kel aga jahedus põue või niiskus saapasse puges, sai end kosutada Kaitseliidu seenioride aurava katla kõrval magusa teega. Lisaks õpetasid naiskodukaitsjad, mida teha, kui käe seest turritab välja võimas klaasikild, Vahipataljoni ajateenijad tutvustasid oma pille ning peale tegevuspunktide läbimist oli võimalik kosutada end toeka hernesupi ning vastlakukliga. Peoõhtu tipnes ilutulestikuga, mis paistis üle kogu Mustamäe.

 

Osalenute meeleoludest jäi kõlama eelkõige positiivsus ja ühtekuuluvustunne. Suur tänu nõmmekate korraldustiimile eesotsas Jürgen Sarmeti, Bärbel Salumäe ning Tiidu Sadega. Kohtume taas Eesti 100. sünnipäeval!

Maili Vaarpu
Tallinna Kadaka Lasteaed

Veretu jaht suurele loomale

Meeskonnatöö peab suurt looma jahtides olema sama korralikult paigas nagu ennemuistegi, kui  ühiselt mammutit või tarvast küttima mindi. Et tänaseks on ka Javelin TT-relvana Tankipurustajatel selge, on aeg omandada ja harjutada õigeid jahipidamisvõtteid. Nii möödus 17.-19.02. toimunud koostööharjutus peamiselt Oda taktika peensusi tundma õppides ja neid maastikul praktiseerides.

Pärast põhjalikku teooria omandamist (sh elukutseliste tankitõrjujate käe all) ning mitmeid praktilisi meeskonna- ja jaoharjutusi maastikul oli pühapäevaks asi sealmaal, et asusime reaalse jahi (sedakorda veretu) juurde – vastase kahel soomukil liikunud luurepatrullile tuli korraldada kaks järjestikust varitsust. Selleks jagunes osalenud koosseis kaheks vastasleeriks – üks jagu pidas jahti ja ülejäänud võtsid sisse koha lahingkorda seatud saakloomadel. Jahimeeste jaoks tegi olukorra keerukamaks see, et ka vastane ei liikunud maastikul passiivse sihtmärgina – järgiti hoolikalt soomukite taktikalise liikumise nõudeid ohtlikul alal ning seejuures oli vastasel ka kõrgendatud vaatlusvõimekus (termokaamerad), mida ta usinasti kasutas. Põhimõte oli lihtne – kes esimesena teist märkab, see ka tule avab ja vastaspoole hävitab.

Tulemus oli varitsejatele rõõmuvalmistav, sest vastasel ei õnnestunud ühegi varitsuse ajal kütte märgata, kuigi potentsiaalselt ohtlikku ala skaneeriti „soomukitelt“ hoolikalt. Samas said ka jahimehed hea õppetunni soomukite taktikalise liikumise ja sellega arvestamise kohta.

Javelin 2017

Sihtmärk lukustatudJavelin 2017

Javelin 2017

Molon labe!

Javelin 2017

Jalgsirännak pole esimene valik

„Tordiks kirsi all“ sai küttide jaoks pooleteise kilomeetri pikkune jalgsirännak kogunemiskohta. Isegi kogenud kahurimeestele ei ole suur rõõm, kui lisaks isiklikule varustusele tuleb nii pikal teekonnal kaasas tassida rakette kogukaaluga 31 kg. Seega ei imestanud ma üldse, kui pärast seda rännakut oleks nii mõnigi minule suunatud pilk võinud nõrgema mehe tappa. Aga kamraadid on andestavad; seega jätkame kuu aja pärast sealt, kus sel korral pooleli jäime.

Kui Sa pole veel KL-s, vaata: http://malevkond.ee/liikmeks-astumine/ , kui soovid aga lausa Tankipurustajate hulka tulla, siis kirjuta otse raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Tagalarühm õppis kontrollima inimesi ja autosid

Väljaõppe esimesel päeval, reede õhtul, selgitati tagalarühma võitlejatele, millisel puhul tohib valel ajal ja vales kohas kondavaid inimesi eemale ajada. Millistel juhtudel aga lausa „kokku pakkida“ ja ülemustele üle anda. Järgmisel päeval tuli kuuldud oskused kaasvõitlejate peal käiku lasta. Sai selgeks, et protseduur tagab terve naha endale ja vahel kogu rühmale.

Sellel õppusel pidas teoorialoengu kaitseväest tulnud instruktor. Mitukümmend kaitseväge ja erinevaid olukordi reguleerivat seadust tuli kärmelt selgeks saada nii palju kui see kolme tunniga võimalik. Kuigivõrd pole ikka küll. Mõistmise teeb eriti keeruliseks meie seaduseandjate kasin keeleoskus. Ühes tutvustamisele tulnud paragrahvidest leidus näiteks 41 (neljakümne ühe) sõna pikkune lause. Susi seda harutagu! Lektor oli aga tasemel ja enne kui nõrgemad võitlejad jõudnuks norinal unele jääda, algas kiire praktikaõpe. Sai selgeks, kuidas läbiotsimisel ise terveks jääda ning kustutada läbiotsitava kiustatus vastu punnimiseks. Prooviti läbiotsimist, käte fikseerimist ja juba fikseeritud isikute jalgele aitamist. Mõnikümmend minutit hiljem oli klassiruumi põrandal lõbus segadik võitlejatest ja kaablikinnistest ning kõige selle keskel püüdis instruktor lootusetult takerdunud õppureid köidikutest lahti harutada. Suurem praktiline õppus koos kontrollpunktide rajamisega jäi järgmist päeva ootama. Jätka lugemist

Staabikaitse taktikaõppel

Üheteistkümnenda veebruari varahommik. Õues on pime ja äratuskell alustas just hetk tagasi üürgamist. Võib öelda, et peast käis kordi läbi mõte, “miks ma seda teen?” Õues on kõle ja külm ning toas soojas oleks palju parem olla. Kiirelt halvad mõtted peast ja ettevalmistusi tegema. Korralik kõhutäis läks sel hommikul kiirelt kurgust alla, sest ega aeg armu ei anna. Endale imekiirelt varustusekontroll ja võis kogunemisala poole teele asuda. Kohal olid juba peaaegu kõik, kes kohal olema pidid. Mõni siples veel siin-seal, aga kärmelt oli kogu koosseis maja ees rivis ning jaotati mehed kahte jakku. Mõne aja pärast algas sõit tuttavale Männiku alale ning teguderohke päev algas hetkest, mil ma jala GD pealt maha tõstsin.

Päeval oli kaks poolt. Minu jao päeva esimene pool koosnes liikuva juhtimispunkti julgestusest. Hõlmas see endas X autost koosnevat kolonni, millest ühes pataljoniülem koos oma saatjaskonnaga, keda pidi iga hinna eest turvama. Mängiti läbi erinevaid situatsioone. Näiteks jäi üks autodest 5 minutiks “liikumisvõimetuks”, mispeale selgus, et vastane on üpris lähedal. Loomulikult ülema auto pani kohe ajama ning liikumisvõimeline osa julgestusmeeskonnast tema kannul, sest ülemal peab koguaeg kaitse olema. Ilmselt on meile kõigile tuttavad Männiku auklikud teed, mispärast oli päris omapärane kogemus GD tagaistmel üles-alla hüpelda nagu kohvilaksu all jänes. Need, kes maha jäid, pidid jalgsi kokkulepitud punkti jõudma.

Tagasi algkohta jõudsime veidi varem kui esimene jagu. Nemad harjutasid paarsada meetrit eemal taktikat. Kõmmutamist ja kõvahäälseid käske oli kuulda üsna selgelt. Jõudsime varem tagasi, saime ka varem lõunale. Hommikupoole oli õhk veidi jahe ja kirusin ennast, et hommikul suure kiiruga tee tegemata jäi. Mõtlesin, et mis sellest, teen siis praegu selle valmis ja vähemalt ülejäänud päeva püsin soojas. Ausalt öeldes oli see üsna halb mõte, sest päeva teine pool sisaldas endas väga palju liikumist ja nüüd tuli külmast veest isegi puudus.

Täpsemalt sisaldaski meie päeva teine pool taktikat, liikumist ning käemärke. Kordasime üle kõikvõimalikud käemärgid ning patrullisime vaikides ringi. Endalegi üllatuseks oli kõvasti rohkem käemärke meeles, kui algul arvasin. Harjutasime kõvahäälselt vastase asukoha osutamist, tegime läbi rullimist paremale/vasakule, jao ja pooljagude kaupa, ületasime takistusi ning lõpuks pidasime maha ühe lahingu, kus sai kõike veel paremini pähe kinnistada. Kui võtta nüüd päeva peale kokku kogu söösta-kata ning rullimisel tehtud jooksud, peaksin ütlema, et jooksin selle ühe päevaga vast oma kuu normi täis.

Vahepeal sai tunda ennast teel rullides iluuisutajana, et jumala eest mitte mingil juhul keset teed külili lennata. Kui ikka adrenaliinilaksu all jooksma peab ligikaudu 100 meetrit või veidi alla selle, siis lõpuks on jalad pehmemad kui koju jõudes oma voodi. Vahepeal tekkis tunne nagu koolitataks Kaitseliidus välja väledate jalgadega sprintereid, kes ilmselt ka Usain Boltile silmad ette teeksid, sest kui kuulirahe ikka seljataga, siis hakkavad jalad oioi kui kiirelt liikuma. Taktikaline pool läks meil hästi, saime isegi instruktoritelt kiita ning jällegi jõudsime alguskohta veidi varem tagasi. Esimene jagu harjutas veel natuke pimedas taktikat, kuid lõpus jõudsid ka nemad pärale. Puhkasime veidi jalgu ja juba oligi aeg kogu kupatusega kes kasti, kes GD peale ronida ja sooja kodu poole sõitma hakata. Enne mugavalt kodudiivanile horisontaali viskudes pidi esmalt Plangus ära puhastama oma relva ning üle tuli lugeda järele jäänud moon. Usun, et nii mõnigi oli omadega juba täitsa läbi ja kõige ahvatlevam koht, oli sel õhtul oma kodu.

Kui sinagi soovid värskes õhus mõõdukalt trenni teha, siis Staabikaitse rühm ootab oma ridadesse täiendusi. Tutvu meiega lähemalt SIIN.

M.E.T.

Tagalarühm marsruudiluurel

Rännaku marsruudil võivad olla vastase kuni pooljao suurused üksused, kes teostavad vaatlust ning võimalusel varitsusi masinatele. Üksuse ülesanne on kontrollida varitsusohtlikud lõigud marsruudil eesmärgiga tagada oma kolonni turvaline liikumine.

Sellise legendiga algas ühel talvisel kolmapäevaõhtul Nõmme malevkonna tagalarühma õhtu Männiku harjutusväljal. Sellele järgnes järjest pimenevas õhtus jalaväeharjutus, kus tuletati meelde ja arendati varasemalt õpitut-harjutatut.

Lumisel metsaalusel võis juhuslik mööduja näha (või õigemini vaid lume krudina järgi aimata) vaikselt liikuvaid valgetesse maskeerimisülikondadesse riietatud kogusid. Mida too juhuslik mööduja aga kindlasti nägi ja kuulis, oli see, mis järgnes kontrollitavatelt aladelt vastaste avastamisele – käsitulirelvade tuld ning valgussähvatusi, valjuhäälseid käsklusi ning sekka ka instruktorite õpetussõnu.

Tagalarühma kolonni edenemine kulges järjest tõusvas tempos ning vastutegevusel läks uutele positsioonidele jõudmisega järjest kiiremaks ning positsioonidel ootamist jäi järjest vähemaks.

Pärast marsruudi edukat läbimist järgnesid veel harjumuspärased rutiinid – tagasiside ning relvade hooldus ning seejärel said kõik osalejad koju, et järgnevaks tööpäevaks välja puhata. Rühma juhtkond sai tagasiside käigus veel ka lisaülesande – selliseid õhtuid üksuse tihedasse väljaõppeplaani juurde mahutada.

Tagalarühma kevadine väljaõppetsükkel jätkub juba paari nädala pärast ning enne mais ootavat Kevadtormi jõutakse lisaks erialastele teemadele tegeleda ka muude iga võitleja arsenali kuuluvate oskuste, nagu meditsiin, laskmine jms, lihvimisega.

Kui tunned rohkem huvi tagalarühma tegemiste vastu ning soovid neist ka osa võtta, siis rohkem infot ning vajalikud kontaktid leiad rühma tutvustusest.