Autoriarhiiv: Margus Laar

Tankipurustajate Isadepäevatervitused Saaremaalt – raua ja tulega!

Tankipurustajate ja Saaremaa tankitõrjujate koostööst on saanud traditsioon. Juba neljandat korda ollakse Karja küla aladel külg külje kõrval lahinguväljal.

Soojenduseks harjutasime öiseid ja päevaseid varitsusi jalaväe toel. Isadepäeva tähistasime aga turmtulega nii kahuritest kui jalaväerelvadest. Paar kõmakat lasti ka Nõmme Malevkonna 99. aastapäeva auks.

Traditsiooniliselt võõrustas Tankipurustajaid Kõue-Mardi talu peremees Harry Raudvere, kelle sulest hiljuti ilmus esimene köide suurteosest “Hüüdnimi Eestlane”

Harry Raudvere

 

 

 

Lahingkompaniiga lahinglaskmistel (lisatud põnevat vaatamist!)

16.-18.09. osalesid Tankipurustajad 90 mm TTK-tega taas lahinglaskmistel, sedakorda koos jalaväekompaniiga. Toimetati ulatuslikuma stsenaariumi alusel, mis hõlmas kompanii kõigi relvade koostööd. Lahingtegevuse iga etapp algas miinipildujate ja TTK-te üheaegse tulega, pärast mida ründas jalaväejagu oma toetusrelvadega. Sama stsenaariumi tehti korduvalt läbi nii päevasel kui öisel ajal – viimast ilustas selline tulede mäng, et soovisime kamraadidega teineteisele „S novõm gadom!“ (täheviga sihilik).

Öeldakse, et üks pilt on rohkem väärt kui tuhat sõna – annan „sõna“ kaasasolnud sõbralikule „õhuluurele“ (lisaks mõned kommentaarid just Tankipurustajate poolelt):

–      Järgnevas videos on kõigepealt näha MP tuli nii kildmoonaga kui suitsukattena. Samaaegselt MP tulega on vaadeldavad TTK inertmoona tabamused väljal asuva, TTK sihtmärgiks olnud sõiduauto pihta. TTK-d eemaldusid MP suitsukatte all.

–         Osalt Tankipurustajate tellimustööna valmisid ka järgmised termokaamera pildid. Väga huvitav on kaeda, milline on TTK lasu soojusjälg nii lasu toimumise ajal (isegi loll saaks seda vaadates aru, miks on TTK ohuala just nii suur kui ta on) kui ka tükk aega pärast seda, kui TTK on juba eemaldunud. Ülalt maskeeritud TTK ei ole nähtav; küll reedab teda aga pikk kuumajuga pärast lasu sooritamist.

Ühtlasi tänan südamest ülaltoodud kaadrite autoreid (ka mehaanilisi) elamuste eest!

Tankipurustajate ninamees
Raigo Sõlg

Tankipurustajad, lahinglaskmine

Tankipurustajad ja Põhjakonn 2016

Tankipurustajad lõpetasid hooaja

Paljud Eesti inimesed on juba läinud välja teenitud (mõned kindlasti ka välja teenimata) suvepuhkusele ning eks ole meilgi aeg natuke hinge tõmmata. Nagu varasemast teada, eelneb Tankipurustajate puhul reeglina igale pausile midagi suurt. Nii toimus 01.07. – 03.07. Tankipurustajate vääriline hooaja „lõpupidu“ – iga-aastane suur tankitõrjekahurite lahinglaskmine, millele järgnes Tankipurustajate õppepäev, kus oma konkreetsel ametikohal enam väljaõpet saanud võitlejad kamraadidele omi teadmisi edasi andsid. Kõigele pani punkti Kameradenschaft`i sisemist sidet tugevdav koosviibimine ühe kamraadi avaras majapidamises, kus jätkati taseme ühtlustamist ning kus kogenumad liikmed said lähemalt tuttavaks meie uute liikmetega.

Väljaõppeharjutusel osales mitukümmend Tankipurustajat; sellest eemale jäädi vaid väga mõjuva põhjusega (töökohustused, mootorrattaavarii vms) ja sügava kahjutundega. Aga pole midagi – varsti jälle…

Kuulutan sellega Tankipurustajate hooaja ametlikult lõppenuks ja luban kõigile võitlejatele pisikese pausi. Sellest hoolimata rõhutan, et kui mingil põhjusel peaks meie puhkuse ajal „ulukite“ arv Eestis kontrollimatult suurenema hakkama, oleme valmis koheselt ja ennetähtaegselt „jahihooaega“ avama. Kui aga kõik läheb rahulikult, siis peaksid Tankipurustajad suuremas koosseisus uuesti kohtuma Põhjakonnal 2016. Seniks jätkame puhkuse ajal pisteliste patrullidega, mis seisneb üksikute võitlejate osalemises erinevatel erialakursustel.

Viimane sõna: õige Tankipurustaja valmistub järgmiseks kontserdiks juba siis, kui käimasoleva „kontserdi“ lõppakordid alles kõlavad:

Ilusat „ulukivaba“ suve kõigile!
Raigo Sõlg
Tankipurustajate ninamees
Fotod ja filmiklipp: Tankipurustajate eraarhiiv

Pakri poolsaar „punaste“ tule all (Tankipurustajate vaatenurgast)

HUNT 2016 õppus oli sedakorda sürrealistlik: Eestit „ründasid“ Pakri poolsaare tipust ühisjõuna eestlased, lätlased, leedukad ja soomlased, kes suhtlesid omavahel inglise keeles: tegeliku kujuteldava olukorrana on see absurd, aga õppusena ideaalne harjutusvõimalus kõigile „punastele“.

Tankipurustajad („punane“) olid sedakorda tugevdatud nii saarlaste „laevastikuga“ nagu muiste, kui ka Akadeemilise Malevkonna verivärskete tankipurustajatega. Meie eeljulgestuseks anti Soome kamraadide jagu, kellega leidsime kiiresti ühise keele ja meele. Tankipurustajate juhtkonna soov õppuse raames oli harjutada tankitõrjeüksuse liikumist taktikalises rünnakus ning lisatud Soome kamraadid, kel väga hea jalaväealane väljaõpe, andsid veelgi parema võimaluse seda harjutada.

Järgnevad ainult tänusõnad:

1. Tänud vastasele, kes suutis Tankipurustajate liikuvpositsioonide ette saata nii reaalseid soomukeid kui ka jalaväge. Vabandust, et nende kõigiga läks nagu tavapäraselt peabki minema, kui need saadetakse otse tugevdatud Tankipurustajate liinile. Ühtlasi sai taas kinnitust, kui letaalseks osutub vaid automaatidega relvastatud allüksusele otsus rünnata üle lageda välja professionaalseid, kildmoonaga varustatud Kustimehi – teiseks jäämine on ründajale paraku garanteeritud.

2. Tänud headele kamraadidele Soomest, kes tuvastasid vastase juba eos ja andsid Tankipurustajatele võimaluse tema hävitamiseks.

3. Tänud Läti kamraadidele, kellega pühapäeva hommikul koos lahingrivistuses olime, kuid paraku vastast ei kohanud.

Pärast Endex`it oli võimsaim elamus see, kui lätlaste kolonn marssis mööda Tankipurustajatest, lauldes lätikeelselt „Kord võitles Lõuna-Venemaal…“ ning sellega liitusid Eesti versioonis Tankipurustajad. Ülev hetk, kui laulus saabus koht „kostab leekides kuradi naer…“.

Keset lätikeelset laulu

Keset lätikeelset laulu

Raigo Sõlg, Margus Laar, Aare Nõmm

Mereülene soomusvastane koostöö kogub tuure

Tulejumal

Juba muinasajal, kui Eestis olid kujunenud ühise riikluse tekkimise alused, ühendasid Mandri-Eesti ja saarlaste malevad aeg-ajalt oma jõud, et ühiselt – kui üks süda ja üks hing – võidelda võõrvallutajate (sh toonase soomusjõu – rüütlite) vastu. See pikaaegne koostöö sai veel ühe näite möödunud nädalavahetusel, kui 8. aprillil maabus Muhus Tankipurustajate esindus, et olla instruktoriteks Saare soomuseõgijate väljaõppeharjutusel.

Õppuse käik

Õppust oli planeeritud pikalt ning seetõttu oli see ka väga läbimõeldud ja intensiivne. Laupäeva esimesel poolel toimus Koguval mastaapsem lahinglaskmine erinevatest relvadest, kuhu olid oodatud ka pealtvaatajad – saarlased lasid seal Tankipurustajate nõustamisel TT kahureid 500 ja 700 m kaugusel asuvate sihtmärkide pihta. Kahurilaskmiste kulminatsiooniks sai sünkroonlaskmise harjutus enam kogenud meeskondadele: relvade tuli avati nii üheaegselt, et seda, et tegemist oli kahe erineva lasuga, on hiljem videot vaadates peaaegu võimatu tuvastada.

Kui tavaliselt lahinglaskmistega õppus lõpeb, siis sedakorda oli see alles algus. Lahinglaskmistelt liikus tankitõrjujate kolonn Saaremaale Leisi valda Karja külla, kus toimus teoorialoeng, aitamaks paremini valmistuda pühapäevaseks taktikaharjutuseks.

Kiiver maha saarlaste ees, kes olid taktikaharjutuseks teinud väga häid ettevalmistusi, mida tihti ei kohta: olemas olid kõik kooskõlastused valla ja maaomanikega, kel polnud midagi selle vastu, et terve pühapäevase päeva jooksul kostub nende maadelt, aga ka Karja küla servast kuulipilduja- ja automaadivalanguid, lendavad signaalraketid ja metsa kohale tõusevad reaalsed kattesuitsusambad. Kindlasti mängib selles suurt rolli kogukonna üldine toetus, mis kahjuks on Eestis lausa maakonniti väga erineval tasemel. Kui kogu Eesti rahvas toetaks „oma poiste“ riigikaitseharjutusi samal moel nagu teevad seda Leisi valla elanikud, poleks meil sellist võõrapärast valdkonda nagu CIMIC praegusel kujul vaat et vajagi. Täna aga on…

Taktikaharjutuse käigus planeeriti ja harjutati terviklikult (alates positsiooni eeljulgestamisest kuni kontaktijärgse korrektse ja kiire eemaldumiseni toetusrelvade toel) läbi kaks realistlikku, teineteisega seotud stsenaariumi ning asjale lisas jumet see, et vastasena pandi liikuma reaalne relvastatud „loom“, milles viibiv instruktor omakorda binokli abil tankitõrjujate tegevust kontrollis ning loomulikult vastutuld juhtis, kui tegevus korrektne polnud.

Tänud korraldajatele ja muidugi osalenud Saare tankitõrjujatele! Ärge siis pikka viha mandrilt tulnud instruktorite vastu pidage!

Hiidlane saarlasi õpetamas…

Paar lõbusamat seika kohalikega suhtlemisel juhtus ka tänu vanale heale saarlaste ja hiidlaste vahelisele aasimisele. Et üks instruktoriks olnud tankipurustaja on hiidlane, siis naljatasime omavahel juba alul, et ega see teema puutumata jää ja parem oleks oma päritolu varjata. See osutus siiski võimatuks, sest üks kohalik Karja küla mees, kes nägi omade hulgas mitut võõrast nägu (Tankipurustajate instruktorid), pöördus just nimelt hiidlase poole küsimusega, et: „Kust kohast sa tuled?“ nagu oleks hiidlasel miski eriline lõhn küljes olnud. Ei jäänudki viimasel muud üle, kui muheldes ohata, et „nonoh“ ja paljastada oma päritolu, mis koheselt vallandas lõbusate aasimiste voo.

Teine juhtum oli laupäeva õhtul, kui instruktorid olid palutud öömajale ühe saarlase koju, kuhu kaeti rikkalik laud, köeti saun ja kaeti voodid. Esimese asjana pärast seda, kui oldi lauda istutud, pajatas majaperemees hiidlaste kohta lõbusa, aga tögava loraloo, mille peale ei jäänud hiidlasel taas muud üle kui naerma turtsatada ja end paljastada. Võimalik, et see ongi selle majaperemehe alaline trikk, et kontrollida, kas külaliste hulgas ka hiidlasi on… Kasutan siinkohal juhust ja tänan Kõue-Mardi talu lahket pererahvast Liikülas, Mustjala vallas.

Koostöö jätkub õige pea

Järgmine mereülese koostöö harjutus on juba kahe nädala pärast, kui saarlaste „laevastik“ ühineb Hundil Tankipurustajatega, et koos veelgi tugevamana järjekordne vallutusretk (oleme sedakorda „punased“) edukalt läbi viia. Ehk toome mõne linna väravadki taas sõjasaagiks kaasa?

Tankipurustajate ninamees

Raigo Sõlg

Tankipurustajad Kloogal linnalahingut õppimas

Sedapuhku harjutasid Tankipurustajad suurema lahingüksuse koosseisus võitlust hoonestatud alal (tuntud ka linnalahinguna). Harjutati tavaliste jalaväelastena, st meie tavapärast raskemat relvastust kaasas polnud. Õpet jagasid Soome instruktorid ja soomlaste koolitatud KL instruktorid.

Teemadeks olid muu hulgas liikumistehnikad, nurkade avamine, hoonetesse sisenemine ja ruumide puhastamine. Pühapäevaseks kulminatsiooniks said harjutused airsoft relvadega, milles hooneid puhastanud rühmasuurustele üksustele avaldati seestpoolt ka reaalset vastupanu. Õppuse lõpuks olid osalenud Tankipurustajate näod rahulolevad – kuigi üritame kindlasti lahendada ettetulevad linnalahingu olukorrad teisiti kui nüüd harjutatud (lähtuvalt meie erialast ja relvastusest, mida selliselgi puhul efektiivselt kasutada annab), siis kunagi ei tee paha omandada uusi oskusi ja lihvida juba olemasolevaid, samuti ühtlustada üksuse liikmete taset.

Ja lõpetuseks: kes ennast füüsiliselt korralikult (sic!) proovile panna tahab, sellele võib iga kell tehniliselt korrektselt korraldatud linnalahingus osalemist soovitada.

 

Tankipurustajad omandavad lisavõimekust

Me teame, et oleme vastase jaoks peamine saakloom lahinguväljal, aga meie püüdmine ei ole lihtne. Siinkohal on paslik meenutada lõiku Eduard Bornhöhe raamatust „Tasuja“:

„“Kas kuuled, vanamees,“ ütles Oodo uuesti, „sinu poega praetakse seal elusalt. Teeb see sulle rõõmu?“

Jälle ei vastanud Tambet midagi, aga seekord libises koguni kerge naeratus üle ta näo. See naeratus ütles: „Oleks mu Jaanus veel põlevas majas, ei see laseks ennast kui põrsast praadida. See põrsakene võtaks panni vartpidi ja ehiks kokkade päid“.“

Iga tankitõrjuja teab, et lahinguväljal on just tema otsituim ja jahituim, kuid tihtipeale on tal loota vaid oma võimetele ja oskustele. Tankitõrjuja ei ole aga kunagi liialt ülbe ega ennast täis ning otsib hea meelega võimalusi, kuidas teiste relvaliikide toel enda elu natukegi kergemaks teha ning seeläbi oma tegevusega ka teiste (v.a. vastane) elu kergendada; meil on palju sõpru. Juba varasematel õppustel oleme saanud kinnitust Tankipurustajate hea koosöö kohta täpsuslaskurite/snaipritega ja kaudtuleüksustega. Nüüd läbisid 2 Tankipurustajate juhtkonnaliiget ka tulejuhi erialakursuse ning nad on ametlikult võimelised kasutama tuletellimise töömeetodeid ning püsitoiminguid reaalses lahingtegevuses ja on võimelised neid teadmisi oma üksuse sees ka edasi andma. See omakorda tähendab seda, et kui TT-le ei ole juurde anda kvalifitseeritud tulejuhti, siis suudavad TT võitlejad tulejuhi ülesanded ise täita ning tellida õigeaegse ja tabava kaudtule nii MP-lt kui STV-lt. Oleme seda varemgi korduvalt edukalt katsetanud, aga nüüd lisandunud oskusteave annab veelgi enam kindlust.

Lisa võimekus

Lisavõimekus

Sulle tuli kolm lööki 120-se käkke, kuid pääsesid ühe kollasega, sest olid kolmandas astmes – Tankipurustajad Kotkalennul 2015

Sa oled veetnud terve nädala metsas nooremallohvitseri kursusel…

Sa ei saanud viimasel ööl üldse magada, sest planeerisid lahingut…

Su mehed on väsinud ja nad on saanud töönädala järel vaid kaks tundi puhata…

Sa oled olnud positsioonidel seitse tundi…

Sinu jao positsioonidele tuli 120mm miinipildujatest kolm tulelööki ja sul on tekkinud üks haavatu…

Sind julgestav naaberjagu sai kaks punast haavatut ja palub abi haavatute transpordiks…

Sinust vasakul ja sinu ees sõidavad vastase soomukid ja sa pead neid hävitama…

Sinust paremal käib tulevahetus vastase ja sind julgestava jao vahel ning sinult palutakse abi vastase maha surumiseks…

Sinu eemaldumisteel nähti vastase jagu…

Igal pool sebivad ajakirjanikud ja kaameramehed…

Sa saad selle kõigega hakkama ja täidad ülesande. Sa hävitad soomukid, aitad naaberjaol haavatud evakueerida, saadad oma kuulipilduri naaberjaole appi ja surud vastase tule maha ning tood oma mehed elusatena olukorrast välja.

Sa oled tõeline Tankipurustajate jaoülem – palju õnne nooremallohvitseri kursuse eduka lõpetamise puhul Arpo!

Tankipurustajad Põhjakonnal 2015

Septembrikuu esimene nädalavahetus oli Tankipurustajatele taaskord tegus: osaleti õppusel Põhjakonn 2015 ründajate poolel. Kahuritele sedapuhku eriti “tööd” ei jagunud (need leidsid kasutust julgestusena); „Kustide“ tööks sai peamiselt vastase avatud kaevikute hekseldamine kildmoonaga.

Esimesel päeval kandis vilja vastaste põhjalik eeltöö ning nädalate jooksul rasketehnikaga loodud kaevikute liinid jäid vähemalt meie rindelõigus käeulatusest välja. Samas, pataljoni plaan ei näinudki ette nende äravõtmist meie poolt – meie kompanii ülesanne oli teha vastasele pettemanöövreid, varjamaks pataljoni tegelikku põhilöögisuunda (nagu hiljem selgus, olla see plaan ka korda läinud).

Ründamist ja selle käigus ellu jäämist sai harjutatud ning mitte just igapäevast jalaväe leiba (loe: jalgsi läbi soode ja metsade ning üle vee) sai maitstud küll ja veel. Tankipurustajad kuulusid päeva lõpus nende väheste hulka, kellele kiiver pähe jäi (kiiver võetakse peast, kui kohtunik on võitleja “surnuks” tunnistanud).

 

Teine päev algas varajastel hommikutundidel ja vähese uneaja üle sai „pisut“ isegi torisetud. Et sõda vajas sõdimist, said kõik ennast siiski kiiresti ärkvele ja masinatele. Tegevus algas rünnakujärjekorras ootamisega, sest enne Tankipurustajaid saadeti vastastele vastu rühmade kaupa jalaväge. Ootamise käigus avanes ühele meie Kusti paarile võimalus ära lasta üks lähedal siiberdanud vastase soomuk. Samas tegi pikk ootamine ka oma töö ning andis vastasele võimaluse ja ajavaru, et tellida lõpuks liikuma hakanud üksustele kaela kaudtuli, mis mõnevõrra ka ka Tankipurustajate ridu harvendas. Ründevõimekuse säilitasime tänu rühmaülema nõudmisele, et kõik võitlejad peavad tundma kõiki relvi, mistõttu ei jäänud kuulipilduja ega granaadiheitja kasutult seisma.

Ahelikku loomas

Ahelikku loomas

Esimene kaevik võetud

Esimene kaevik võetud

Kui teel liikunud üksus oli sattunud vastase varitsusele ja vajas abi, läks Tankipurustajate jagu Juhani juhtimisel tiibama. Ülesanne ei olnud kergete killast – rünnata tuli kõrgendikule kaevunud vastast. Pärast kiiret luuret leiti traattõketes läbipääsukohad ning rünnati. Esimesena kaevikuni jõudnud Peetri automaadivalang lõpetas vastase tuletegevuse ning esimene kaevik oligi käes. Kaeviku vallutamisel oli ka oma hind – üks langenu ja kaks haavatut, neist üks reaalse silmavigastusega (kiiret paranemist Robinile).

Olles kaeviku oma kontrolli alla saanud, julgestasime ja toetasime abiks saadetud rannakaitse võitlejaid, kes vallutasid järgnevad kaevikud. Vastane sai aga lisajõude ning meiepoolsete abijõudude puudumise tõttu tuli inimelude säästmiseks meil lõpuks eemalduda ja kaevikud taas maha jätta. Et lahingutegevus oli meie ridu taas hõredamaks muutnud, võis näha vaatepilti, kus kaevikust ronib välja Tankipurustaja, kellel on käes kuulipilduja ning seljas kaks Carl Gustavit – tegu oli meie “universaalsõdur” Sveniga.

Peale ENDEX-it tegi võitlejate meele lisaks saadud kogemustele rõõmsaks ka ülikiire “lõppmäng” – ei mingit formaalset molutamist.

Traditsioonilised ENDEX-i näoilmed

Traditsioonilised ENDEX-i näoilmed

Lõpetuseks mõtteainet: Kes tahab ainult actionit, see harjutab peamiselt surma saamist; kes pühendub enam läbimõeldud taktikale, saab harjutada ellujäämist.

Punane Admiral ja MG3

Punane Admiral ja MG3