Autoriarhiiv: Toimetaja

Harjutusi Kevadtormiks

Nõmme malevkonna tagalarühm osales nädalavahetusel oma viimasel väljaõppeüritusel enne mais ees ootavat Kevadtormi. Laupäev möödus Soodlas harjutades rühma põhitegevusi ning pühapäev lasketiirus.

Laupäeval kompanii koosseisus ning Kaitseväe ja Briti instruktorite valvsa pilgu all toiminud harjutuse raames korrati Kevadtormiks valmistudes viimast korda üle oma peamised rutiinid. Päev sisaldas motoriseeritud rännakuid läbi vastase luureüksuste poolt hõivatud maa-ala ning peamisi teenindustoetuse alaseid drille. Tihedasse päeva mahtus tegevust palju. Rühma tegevuseks vajalike alade väljaluuramisele järgnesid nende hõivamine ja rajamine. Lisaks said rühma erialagrupid üle korrata ka sellele järgneva tegevuse – väga tublid olid nii üksuse julgestuselement kui ka väliköök, kes suutis pingelises graafikus püsides kogu kompaniile maitsva lõunasöögi valmistada.

Vastaspoolel olnud luureüksusega kohtus tagalarühm päeva jooksul nii relvade paukudes kui ka (pärast seda, kui selgus, et tegemist on kaasvõitlejatega Nõmme malevkonnast) sõbralikemas oludes neid varustades. Selle kõige järel lõppes päev juba tuttaval Plangu tänaval ning kodudes, et välja puhata pühapäeval ees ootavaks.

Pühapäeval tegi rühm Kloogal tutvust uue laskeväljaõppega. Uusi laskeharjutusi ning nendega seotud relvadrille mahtus pikka päeva palju. Varasemast oluliselt taktikalisemad laskmised olid keerukamad aga ka oluliselt huvitavamad ja õpetlikumad. Täies lahingvarustuses toimunud laskeharjutused tõid ilmekalt välja kõik ebakõlad lahingvarustuse paigutamisel-kasutamisel ja pakkusid palju võimalusi harjutada igale sõdurile vajalikke oskusi nagu tõrgete eemaldamised ning õige, taktikaline tegevus lahinglaskmistel ja lahingväljal.

Kogu selle täiendava keerukuse juures olid lasketulemused korralikud ning ei ununenud ka ohutus. See näitab, et ka varasem relvakäsitsemise harjutamisel ja laskmistel tehtud töö on vilja kandnud. Tagalarühm jätkab uute laskeharjutustega kindlasti ka edasistel laskepäevadel. Lisaks saab uued oskused proovile panna ka aasta teises pooles toimuvatel lahinglaskmistel.

Pühapäevgi lõppes alles hilistel õhtutundidel, kuid väsimuse kõrvalt võis kahe kordaläinud päeva üle ka rahuolu tunda – oma esimeseks, 3 nädala pärast algavaks Kevadtormiks on tagalarühm igatahes valmis.

Eesti toidu kuu sõduritelkides

Meie pikaajalise koostööpartneri Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonnaga on Kadaka lasteaia õuele juba neljandat aastat loodud alternatiivne õpikeskkond välitelkide kujul talviseks sesooniks.

Selle aasta telgitegevuste fookuses oli veebruar kui üleriigiline eesti toidu kuu. Juba eelnevalt pidasid õpetajad üheskoos lastega nõu, milliseid roogi valmistada ja mida nad selleks vajavad. Oluliseks peeti, et tooraine oleks suuremal määral Eesti päritolu.

Üks asi on süüa valmistoitu, hoopis teine aga toitu ise valmistada. Lapsed võtavad elamusrikkas keskkonnas märkamatult omaks kasulikke toitumisharjumusi ja on valmis proovima ka seda, mille peale teine kord nina krimpsutatakse.

Rühma jaoks on üks söögitegu omaette projekt. Lapsed kogesid kõiki etappe alates ahju kütmisest ja menüü planeerimisest poes käimise, toidu (ette)valmistamise, koristamise ja nõudepesuni välja.
Iga toiduprojekti saatis oma „lugu“. Seoseid loodi talueluga, muinasjuttudega, sõdurijuttudega.

Toidu valmistamiseks oli rühmadel kasutada õuegrill ja telgi buržuika.Valmisid kama ja grill-leib ise kokku klopitud võiga, pannkoogid maasikamoosiga, juurvilja grillvardad ning kõikvõimalikud toorsalatid. Mekiti õunakompotti grillitud sepikukuubikutega. Keedeti putru ja kibuvitsateed. Vabariigi aastapäeva puhuks valmistati küpsisetorti ja „maltsateed“. Omaette vaatamisväärsus oli kilude puhastamise protseduur – mis kõik ühe kilu seest välja ei tule! Lõpuks jõudis siiski midagi ka leivale.

Telgis oli võimalik kasutada ka lihtsaid külmtehnoloogilisi võtteid. Näiteks jäätise valmistamiseks segati kokku vahukoor, marjad ja mahl. Külmkapiefekti jaoks kuhjati jäätisenõu peale müriaad jääkuubikuid ning kaeti need omakorda käterätiga. Poole tunni pärast said lapsed maitsta oma kätetöö vilju.
Läbi selliste käed-külge tegevuste ennetame laste võimalikke sooritushirme. Mängulisus sellise struktureeritud tegevuse juures kasvatab laste ettevõtlikkust, otsustusvõimelisust, iseseisvust ja meeskonnatööoskust.

Maili Vaarpu
Kadaka lasteaed

Tagalarühm õppis kontrollima inimesi ja autosid

Väljaõppe esimesel päeval, reede õhtul, selgitati tagalarühma võitlejatele, millisel puhul tohib valel ajal ja vales kohas kondavaid inimesi eemale ajada. Millistel juhtudel aga lausa „kokku pakkida“ ja ülemustele üle anda. Järgmisel päeval tuli kuuldud oskused kaasvõitlejate peal käiku lasta. Sai selgeks, et protseduur tagab terve naha endale ja vahel kogu rühmale.

Sellel õppusel pidas teoorialoengu kaitseväest tulnud instruktor. Mitukümmend kaitseväge ja erinevaid olukordi reguleerivat seadust tuli kärmelt selgeks saada nii palju kui see kolme tunniga võimalik. Kuigivõrd pole ikka küll. Mõistmise teeb eriti keeruliseks meie seaduseandjate kasin keeleoskus. Ühes tutvustamisele tulnud paragrahvidest leidus näiteks 41 (neljakümne ühe) sõna pikkune lause. Susi seda harutagu! Lektor oli aga tasemel ja enne kui nõrgemad võitlejad jõudnuks norinal unele jääda, algas kiire praktikaõpe. Sai selgeks, kuidas läbiotsimisel ise terveks jääda ning kustutada läbiotsitava kiustatus vastu punnimiseks. Prooviti läbiotsimist, käte fikseerimist ja juba fikseeritud isikute jalgele aitamist. Mõnikümmend minutit hiljem oli klassiruumi põrandal lõbus segadik võitlejatest ja kaablikinnistest ning kõige selle keskel püüdis instruktor lootusetult takerdunud õppureid köidikutest lahti harutada. Suurem praktiline õppus koos kontrollpunktide rajamisega jäi järgmist päeva ootama. Jätka lugemist

Tagalarühm marsruudiluurel

Rännaku marsruudil võivad olla vastase kuni pooljao suurused üksused, kes teostavad vaatlust ning võimalusel varitsusi masinatele. Üksuse ülesanne on kontrollida varitsusohtlikud lõigud marsruudil eesmärgiga tagada oma kolonni turvaline liikumine.

Sellise legendiga algas ühel talvisel kolmapäevaõhtul Nõmme malevkonna tagalarühma õhtu Männiku harjutusväljal. Sellele järgnes järjest pimenevas õhtus jalaväeharjutus, kus tuletati meelde ja arendati varasemalt õpitut-harjutatut.

Lumisel metsaalusel võis juhuslik mööduja näha (või õigemini vaid lume krudina järgi aimata) vaikselt liikuvaid valgetesse maskeerimisülikondadesse riietatud kogusid. Mida too juhuslik mööduja aga kindlasti nägi ja kuulis, oli see, mis järgnes kontrollitavatelt aladelt vastaste avastamisele – käsitulirelvade tuld ning valgussähvatusi, valjuhäälseid käsklusi ning sekka ka instruktorite õpetussõnu.

Tagalarühma kolonni edenemine kulges järjest tõusvas tempos ning vastutegevusel läks uutele positsioonidele jõudmisega järjest kiiremaks ning positsioonidel ootamist jäi järjest vähemaks.

Pärast marsruudi edukat läbimist järgnesid veel harjumuspärased rutiinid – tagasiside ning relvade hooldus ning seejärel said kõik osalejad koju, et järgnevaks tööpäevaks välja puhata. Rühma juhtkond sai tagasiside käigus veel ka lisaülesande – selliseid õhtuid üksuse tihedasse väljaõppeplaani juurde mahutada.

Tagalarühma kevadine väljaõppetsükkel jätkub juba paari nädala pärast ning enne mais ootavat Kevadtormi jõutakse lisaks erialastele teemadele tegeleda ka muude iga võitleja arsenali kuuluvate oskuste, nagu meditsiin, laskmine jms, lihvimisega.

Kui tunned rohkem huvi tagalarühma tegemiste vastu ning soovid neist ka osa võtta, siis rohkem infot ning vajalikud kontaktid leiad rühma tutvustusest.

Kovisiooniõhtu pettetegevusest

Nõmme malevkonna kovisiooniõhtu. Traditsioon aastast 2010. See tähendab loenguid, ülevaateid või muus vormis õppetegevust, toetamaks võimendajana Kaitseliidu ülesannete täitmist.  Need õhtud annavad huvitavaid tausta- ja ajalooteadmisi või vajalikku infot tänapäeva sõjatandritel hakkama saamiseks.
12. jaanuari õhtul Plangu õppeklassi kogunenud poolsada kaitseliitlast Nõmmelt ja teistest maleva allüksustest said ülevaate kaasaegsetest sensoritest, nende vastastest maskeerimis- ja varjamisvõttetest ning elektroonilisest võitlusest.
Loengut pidas seekord TTÜ doktorant Martin Jürise, kes selle valdkonnaga igapäevaselt tegeleb. Martin Jürise tegemistest saab lugeda ka viimasest Kaitse Kodu numbrist.
Kuna valdkond on lai, siis see kõik ühte õhtusse ära ei mahu, ning tekkinud küsimuste ning arutelude põhjal võib kindlasti nende teemade juurde mõnel järgneval korral uuesti tagasi tulla. Hea sissejuhatus sai tehtud ning esmased teadmised on olemas – nüüd tekkis kaitseliitlaslik huvi asju järgi proovida.

Käiseembleemide väljapanek “1. JvBr ükskord ammu ja täna”

Jätkates Nõmme malevkonna uusaja traditsiooni eksponeerida oma liikmete poolt kogutavate esemete kollektsioone vahetasime Plangu 4 õppehoone vitriinides Kaitseliidu vormidel kasutuses olnud käiseembleemid 1. Jalaväebrigaadi tänastes ja endistes allüksustes kasutusel olnud tunnusmärkide vastu. Uudistamist ootav väljapanek sisaldab teiste hulgas Viru Üksikjalaväepataljoni ja Kalevi pataljoni käiseembleemide muutumist. Väljapanek täieneb lähiajal ning ka Kuperjanovlaste embleemid saavad asenduse.

Kollektsiooni omanik on Rainer Sõsojev, kes on avatud tõsiseks suhtluseks nendega kelle valduses on näituselt puuduvaid eksemplare. Võib arutada omandisuhete üle kui ka nende eksemplaride ajutist eksponeerimist näituse täiuslikumaks ja terviklikumaks muutmise eesmärgil.

 

 

Vabatahtlikud pälvisid malevkonna aastapäeval tunnustusi

Nõmme malevkonna 98. aastapäeva puhul korraldatud pidulik vastuvõtt andis võimaluse tänada, premeerida ja tunnustada eeskujuliku teenistuse eest ja malevkonnale osutatud abi eest aasta jooksul kaasa aidanud malevkonna liikmeid ja Naiskodukaitse Nõmme jaoskonna inimesi.

Laupäeval, 12. novembril tähistasid Nõmme kaitseliitlased oma malevkonna 98. aastapäeva 001Nõmme südames Von Glehni teatris. See monumentaalne hoone valmis 1933. aastal ja on majutanud algul Victoria Palace’i nime kandnud kino.

Nõmme malevkonna pealik leitnant Aivar Pilv tervitas kogunenud kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid päev varem olnud Kaitseliidu aastapäeva ja samal päeval peetud Nõmme malevkonna aastapäeva puhul ja rääkis ajaloost.

„Täna aastal 1918 kästi Nõmme Kaitseliidul sündida,“ ütles leitnant Aivar Pilv ja meenutas, et Nõmme Kaitseliitu korraldama määrati lipnik Harry Visman. Tema juhtimisel võttis Eesti Vabariik Nõmmel võimu üle. Tolleaegsetest malevkonnapealikest oli Visman nende väheste hulgas, kes pääsesid repressioonidest eluga.

Kuigi malevkonna aastapäev langeb kokku Nõmmele linnaõiguste andmise kuupäevaga, pandi Kaitseliidule Nõmmel alus kaheksa aastat enne seda, kui Nõmme alevist 1926. aastal linn sai.

Kaitseliitu ja sealhulgas Nõmme malevkonda kuulumine oli Vabadussõja ajal kohustuslik. „Oleme malevkonna liikmete arvult vabatahtlikega praegu umbes samal maal kui toona kohustuslikus korras,“ märkis Pilv. „Tänapäeval liitutakse kohusetundest ja seda tuleb austada.“002

Vabatahtlike tunnustamise juhatas sisse Kaitseliidu Tallinna maleva pealik kolonelleitnant Toomas Väli. „Aasta on olnud tegus. Olen teist enamikku näinud kuskil metsa vahel jooksmas, kolm triipu näos,“ ütles malevapealik Väli. „Selline ongi kaitseliitlase elu.“

Malevapealik pani võitlejatele rinda Kaitseliidu keskjuhatuse antud teenetemedalid. Väljapaistva teenistuse eest pälvis hõbedase II klassi teenetemedali Aare Nõmm ja pronksist III klassi teenetemedali Juhan Zvorovski, Sven Ruukholm, Kalle Reili, Priit Paap ja Arpo Kullerkupp.


Samuti andis malevapealik tublimatele võitlejatele üle Kaitseliidu ülema hinnalised kingitused ja tänukirjad ning malevapealiku enda hinnalised kingitused ja tänukirjad.

Pealiku südamliku tunnustuse ja mitu medalit pälvisid Nõmme malevkonna laskesportlased, kes on aidanud Tallinna malevale laskevõistlustelt kõrgeid kohti tuua.

„Oluline pole vastuvõetud liikmete arv. Oluline on see, et vastuvõetud ka panustavad oma aega kogu Kaitseliidu ülesannete spektri ulatuses,“ märkis malevkonna juhatuse nimel tunnustusi jaganud malevkonnapealik Aivar Pilv.

Järjepidevust kannab malevkonnas erilise tänuga esile tõstetud seenioride rühm. Üheksast inimesest, kes 1990. aastal malevkonna taastajate hulgas olid, on praeguseni Nõmme kaitseliitlastena püsinud viis. Seenioride toetus on olnud hindamatu laskeväljaõppe juures ja mitmesuguste õppuste ja sündmuste läbiviimise toetamisel.

Malevkonna tänukirja said laskevõistluse Nõmme Snaiper ettevõtetest toetajad Reorg OÜ ja Nordic Armoury OÜ.

Õhtu ametlikuma osa lõpetas tervitus Naiskodukaitse Nõmme jaoskonna esinaiselt Jette Karminilt, kes andis malevkonnapealik Pilvele Tallinna kaardi aastast 1265.
010

Kõik kohale tulnud liikmed said väljaspool väljaõppeolukorda omavahel juttu puhuda ja nautida üheskoos malevkonna pakutud pidusööki. Meelelahutust pakkusid Eesti Improteatri kolm näitlejat, kes publiku hulgast korjatud repliikide ja juhtnööride põhjal panid joonelt kokku hulga teravmeelseid stseene ja laule.

011 012

Nõmme Snaiperi võistlusel oli võidukas staabikaitserühm

Nõmme malevkonna võitlejad võtsid laupäeval peetud võistlusel Nõmme Snaiper omavahel mõõtu täpsuslaskmises oma põhilisest teenistusrelvast, automaadist AG3. Allüksuste lõikes saavutasid parima tulemuse Nõmme staabikaitserühma neli võitlejat, pälvides võistluse parima allüksuse karika.

00-dsc02711

Staabikaitsjate võidukas esindus Nõmme Snaiperil allüksuse karikaga.

 

Tänavuseks võistluseks valmis individuaalses arvestuses võitjale ka Nõmme Snaiperi rändkarikas, mis jääb aastaks parima tulemuse saavutajale ja millele graveeritakse ka kõigi varasemate Nõmme Snaipri võitjate nimed. Individuaalarvestuses kolme parimat autasustati medalitega, kuus parimat said meened.

Nõmme malevkonna laskevõistlus Nõmme Snaiper peeti seekord Männiku laskeväljal, mis võimaldas sihtmärki lasta erinevatelt distantsidelt. Ilm oli võistluse päeval pilvealune, nii et sihtimist ei seganud päike ega vihm. Kuigi vahepeal on Nõmme Snaiperit peetud Männiku siselasketiirus, sai võistlus alguse õigupoolest samal laskeväljal, kuhu tänavu tagasi pöörduti.  

Võistlusega oli malevlastel ühtlasi võimalus täita laskuri- ja kütiklasside norme. Võistlejate ees oli kolm laskeharjutust, milles iga seeria tarbeks oli ette nähtud kümme padrunit.

Esmalt tuli tabada märklehte lamades laskeasendis 100 meetri distantsilt. Teine harjutus hõlmas kolme seeriat, millega tuli tabada märklehte püsti laskeasendis 100 meetri distantsilt, põlvelt laskeasendis 150 meetri distantsilt ja lamades laskeasendis 200 meetri distantsilt.

Kolmas ja veidi tavatum ülesanne oli tulistada 300 meetri distantsilt vabalt valitud laskeasendist, sihtmärgi valge A4-formaadis paberilehe pihta. See oli ka võistluse kõige raskem ülesanne, kuna kümnest lasust rohkem kui pooli ei saanud paberilehele pihta ükski malevkondlane. Ent ebaõnnestumisi ei tasu karta, kuna need on meie kõige suuremad õpetajad, märkis selle peale üks võistleja.

Auhinnalise kuuenda koha väljaselgitamiseks tuli korraldada täiendav mõõduvõtmine kahe malevlase vahel, kelle võistlusel kogutud punktide arv oli võrdne. Selleks anti mõlemale võimalus püsti laskeasendist teha viie sekundi jooksul kaks lasku märklehe pihta, milles üks sai 15 ja teine ning edukam 16 punkti võimalikust 20 punktist.

Tänavune Nõmme Snaiper oli esimene, kui malevlased võistlesid võrdlemisi hiljuti teenistusse võetud relvaga, Norras toodetud automaadiga AG3.

Nii Eesti kaitsejõududes varemgi tarvitatud AK-4 kui ka AG3 põhinevad mõlemad Saksamaa relvatootja Heckler & Kochi automaadil G3, mida külma sõja ajal on kutsutud “vaba maailma paremaks käeks”, kuna see oli kasutuses paljudes Lääne ja liitlaste relvajõududes.

Kuigi AG3 on võrreldes varem Tallinna malevas kasutatud Galili automaadiga keerulisem puhastada ja lahti võtta ning kokku panna, ei anna kinnisema konstruktsiooniga AG3 nii tihti tõrkeid ja võimaldab laskmisel paremat täpsust.

Korraldajate suur tänu kuulub seenioridele, kes mehitasid valveposte, et hoida kõrvalisi inimesi laskesektorisse tulemast. Samuti täname sponsoreid, kes toetasid võistlust auhindadega: Tactical Solution OÜ, Nordic Armoury OÜ, Reorg OÜ ja Gladius Baltic OÜ

Ott Heinapuu,
Nõmme malevkonna teavitusjao pealik

Abivajajate abistamise treening

topsidKaitseliidu üks ülesanne on abistada abivajajaid, samalajal teiste tegevuste kaudu arendades abivajajaid hakkamasaajateks ja sealt edasi abiandjateks.

Abiandjad vajavad treeninguteks situatsioone, kus oleks abivajajaid. Rabajooks on olnud läbi aegade korralik inkubaator “abivajajate” tekitamiseks.  Registreeritud osavõtjaid oli seekord 1750. Abistav teetops ootas raja läbinuid pärast finišijoont. Kuna välja jagati siiski 2150 topsi, siis võib siit järeldada kõrget hinnangut abistamise kvaliteedile, mistõttu nii mõnigi (ca 400) inimest jooksis veel ühe korra raja läbi.

Suur tänu Naiskodukaitse Nõmme jaoskonnale ja Nõmme malevkonna seenioritele. Koostöö, see on jõud!

pilte leiab siit

Tulemused siit

pannu