Rubriigiarhiiv: Uudised

Javelinile sobivaid alasid on nagu putru

Javelinile (keskmaa võimekus) sobivatest aladest Eestis puudust ei ole; möödunud nädalavahetus vaid kinnitas seda väidet.

Tankipurustajate 17-19NOV17 õppenädalavahetuse põhisisuks oli varitsuste korraldamine öisel ja päevasel ajal. Koostöös Staabi- ja Tagalakompanii üksustega, kes samal ajal linnalahingut harjutasid, planeerisime harjutuse selliselt, et “saakloomi” mängisid sedakorda linnalahingusse suunduvad ja pimeduses seal lahkuvad StTaKo kolonnid. Kompaniiülema antud  varitsusala oli piisavalt suur, et leida sealt hulgaliselt Javelini võimekuse jaoks sobivaid hävitusalasid nähtavusalaga 1,5 kuni 2 km. Et olla kindel, et (rahuajal) suhteliselt tiheda liiklusega teedel saaks hävitatud just vastase kolonn, mitte tsiviilsõidukid, paigutasime iga varitsuse ette eeljulgestusposti, kelle ülesanne oli relvameeskondi piisava varuga lähenevast vastasest hoiatada ning seejärel omal jõul üksuse kogunemispunkti eemalduda. Ütlen ausalt: selliseid manöövreid saab kasutada siis ja ainult siis, kui igal relvameeskonnal on oma “rattad all”, mis annab talle piisava mobiilsuse ja manöövervõime. Loodan väga, et põhimõte – igale relvameeskonnale oma maastur – jääb kehtima.

“Vastase” tagasiside oli, et sellisel kaugusel ei tuvastanud nad ühtegi rünnakut ega isegi varitsuse suunda, samuti relvameeskondade eemaldumist pärast kontakti – ainus, mis igal korral taevast langenud hävingust teada andis, oli kaugemal taamal taevas helendav, Javelini lasku imiteeriv valgustusrakett…

Tankipurustajatega liitumise huvi korral kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

PS Öistest varitsustest pilte stiilis “must mees mustas toas” ei hakanud sedakorda panema.

Varitsus 1: Ligi 2 km – Odale nohu…

Varitsus 1: Eeljulgestuses

Varitsus 1: Eeljulgestuses – “Seal nad on”!

Varitsus 2

Varitsus 2 nurga alt

Varitsus 2: näete tabamuspunkti 1,2 km kaugusel?

Varitsus 2: Aga nüüd, läbi suurenduse?

 

Tankipurustajate Isadepäevatervitused Saaremaalt – raua ja tulega!

Tankipurustajate ja Saaremaa tankitõrjujate koostööst on saanud traditsioon. Juba neljandat korda ollakse Karja küla aladel külg külje kõrval lahinguväljal.

Soojenduseks harjutasime öiseid ja päevaseid varitsusi jalaväe toel. Isadepäeva tähistasime aga turmtulega nii kahuritest kui jalaväerelvadest. Paar kõmakat lasti ka Nõmme Malevkonna 99. aastapäeva auks.

Traditsiooniliselt võõrustas Tankipurustajaid Kõue-Mardi talu peremees Harry Raudvere, kelle sulest hiljuti ilmus esimene köide suurteosest “Hüüdnimi Eestlane”

Harry Raudvere

 

 

 

TT-kahurite lahinglaskmine

Kuigi Tankipurustajate arsenalis tänan enam kahureid ei ole, oleme reeglina oodatud osalema jalaväekompaniide õppustel, kus TT-kahurid kaasatud; olgu siis instruktoritena või meeskondade koosseisus. Ja see on ka õige – nii saame uutele tegijatele edasi anda oma aastatega kogunenud teadmisi ja ei mineta ka omandatud oskusi.

Tankipurustajat iseloomustabki ju see, et ta valdab väga erinevaid tankitõrjerelvi ja nende kasutamisega kaasnevat taktikat, mistõttu leiab talle lahinguväljal alati erialast tegevust. See omakorda põhjendab selgelt, miks Tankipurustajaid ei ole kunagi mõttekas ega kohane kasutada jalaväelastest laskuritena – kui muud TT-võimekust enam ehk polegi, siis alati leidub kuskil kasvõi mõni kasutuskõlblik Kusti, mille professionaalset tuge iga jalaväeüksus hädasti lahinguväljal vajab.

Sedakorda osales Tankipurustajate esindus lahinglaskmistel TTK laskmiste läbiviija abiinstruktoritena. Laskmine olid kavandatud nii päevasele kui öisele ajale. Sihtmärgid asusid 400 m ja 900 m kaugusel.

Päevased laskmised, kui need kord juba algasid, läksid ladusalt. Korraga lasid 2 meeskonda (sh juhtkahur esimesena) ja meeskonna jaoks tähendas laskmisharjutus järgmist: pärast käsklust „relv lahingusse“ metsas asuvalt varjepositsioonilt relvaga põhipositsioonile jooksmine ja lasu sooritamine, positsiooni vahetus tsirka 50 m, teine lask teise sihtmärgi pihta ning tagasi varjepositsioonile. Kui meeskond selle kõik 3 korda järjest läbi tegi (meeskond roteerus, et igaüks saaks olla erineval meeskonnaliikme kohal), olid kõik ikka piisavalt võhmal ning laskmiste läbiviijaks olnud Sõjajumal oli silmnähtavalt oma konstrueeritud ülesande raskusastmega rahul.

Paraku ei saa öelda, et öölaskmine sama ladusalt oleks läinud. Sihtmärgiks olnud BTR tähistati küll valguspulkadega, kuid see oli ilmselgelt ebapiisav. Lisaks oli ilm selline, et tõusis udu ja samas ei lahtunud lahinguväljalt tuulevaikuse tõttu ka eelnenud laskmistest sinna jäänud suitsuvine. Nii juhtuski, et kui koostööharjutusena asus TT-laskmisi toetama MP valgusmiinidega, oli vaatepilt küll lummav ja kogu taevas valge, kuid sihtmärkide ala mähiti kui vati sisse ja lasta tuli huupi. Pärast mõnda üritust katkestas Sõjajumal selleks korraks TTK lahinglaskmised, sest moon pole raisata.

Järgmine TTK-te lahinglaskmine on kavandatud jaanuarisse, teatas õppuse lõpul Sõjajumal. Loodetavasti on siis väljas pataljoni kogu selle „teemaga“ tegelev koosseis, sh otse loomulikult ka Tankipurustajad, kes selleks ajaks Odad taas korraks seina äärde asetavad.

Vt ka VIDEOKLIPP laskmiselt:

Tankipurustajatega liitumise huvi korral kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Kõik algab kuivtreeningust ja rihtimisest

Relv lahingasendisse

Laadida

Üks sihtmärkidest algul…

… ja vahepeal

MP valgusmäng

Tankipurustajad lahinglaskmistel

Laupäev algas tankipurustajatele äratusega enne kukke ja koitu. Legendi järgi oli vastane tungimas kompanii juhtimispunkti peale ja nende paremal tiival olla märgatud ka soomustehnikat. Distantsid olid lühikesed ja seekord valiti soomustehnika purustamiseks “vana hea” Carl Gustav.

Reaalsuses ärgati varakult sõiduks Kikerpera polügonile lahinglaskmistele. Et tankipurustaja on eelkõige hea jalaväelane siis harjutati koostööd jalaväega ja laskmist käsitulirelvadest tõusvate sihtmärkide pihta. Allakirjutanu arvamust pidi on selline formaat, kus sõidetakse kohale konkreetse ülesande jaoks, tehakse see ära ja saadakse õhtuks koju, täiesti mõistlik. Varasematel aastatel on ehk liigagi palju veedetud nädalavahetusi metsas tunni aja aktiivse tegevuse jaoks.

Polügonile sõites nägime kuidas paralleelselt autoga lendas ja lõpuks istus puuoksale tiibu sirutama kotkas – KLi vapiloom! Hommikuselt karge metsahõrendiku tagant tõusis kuldne päike ja see kõik kokku tekitas kindla tunde et Gott mit uns. Kohale jõudes peale ettevalmistusi oli vaja paar tundi täita kaitseliitliku mölutamisega. Kõigepealt saime harjutada “kuivalt” jalaväerünnakut. Pärast seda täitsime tühjaks saanud salved lahingpadrunitega ning varsti oligi järg meie käes. “Kusti” meeskond sai rünnakul käia mitme erineva jaoga, sest kuidagi kipub reaalseid laskjaid teistes rühmades vähe kohal käimas.

Eraldi äramärkimist väärib kindlasti fakt, et moonaga ei koonerdata, seda igasuguse moona asjus. Padruneid jätkus küllaga, hoolimata ehtsast jalaväelase ilmast särises tulel grill-liha, viimast jäi ülegi. Vaenlased ja nende soomus said hävitatud ja päev läks korda.

Tankipurustaja
Eesti poisid, tulge Tankipurustajaks. Kõhud täis ja jõuluks koju!

Eesti poisid, tulge Tankipurustajaks. Kõhud täis ja jõuluks koju!

Norra relv ja Saksa auto teenivad Eesti sõjameest hästi.

Norra relv ja Saksa auto teenivad Eesti sõjameest hästi.

Tagalarühm ja 2018: tule ja saa osa!

2018 on Nõmme malevkonna tagalarühmale neljas tegevusaasta. Senisesse aega on mahtunud 50 eripalgelist väljaõppeüritust, sealhulgas kaks reservõppekogunemist. Samas vaimus jätkab rühm ka 2018. aastal – väljaõppeplaanis on üle 15 ürituse. Loomulikult on nende seas ka suurõppus Siil.

Erialaüksusena on tagalarühma väljaõpe väga mitmekülgne – edukaks tegutsemiseks ei piisa ainult erialastest oskustest, nagu ei piisa ka ainult jalaväelase omadest. Erialaseid teadmised koos võimeka tegutsemisega lahinguväljal, juhuks kui kohtumine vastasega on möödapääsmatu, tagavad rühmale seatud ülesannete eduka täitmise. Tagalarühm on kriitilise tähtsusega üksus, sest tema toeta lõppeb kõigi teiste üksuste tegevus loetud päevadega – laskemoona, toidu ja kütuseta kaugele ei jõua.

Rühma väljaõppes on seetõttu pidevalt nii üht kui teist – tegeleme oma kõigi erinevate erialagruppide väljaõppe täiendamisega, aga ei unusta ka igale sõdurile vajalikku – jalaväelase ja laskeoskusi. Rühma laskeväljaõpe toimub juba mõnda aega KV uue laskeväljaõppeeeskirja järgi, mis on varasemast märksa praktilisem ning ka osalejaile põnevam. 2018. aastal toimuvad mitmed rühma laskeharjutused. Rühma laske- ja jalaväeoskused pannakse proovile sügisestel lahinglaskmistel.

2018. aastal jätkame loomulikult ka erialaste teemade väljaõppega. Kevadtorm 2017 oli üksusele heaks küpsuseksamist, kus läks vaja kõike seni õpitut ning mis näitas suuna kätte ka edasise väljaõppe osas, et asju järjest paremini teha. Uue aasta esimeses pooles võtamegi ette mitmed kordamist ja edasiarendamist vajavad teemad. Lisaks omandame ka uusi teadmisi. Väljaõppe tõhusust kontrollime mais toimuval suurõppusel Siil. Eesti Vabariigi 100. aastapäevale kohaselt planeeritakse seekord sisuliselt kogu Kaitseliidu osalemist.

Kuna rühm on eelnevatel aastatel tegelenud linnalahingu õppimisega ning esmased oskused on olemas, proovime 2018. aastal ka erialast tegevust hoonestatud alal. Kindlasti kordame ka linnalahingu võtteid – neid on õpetlik (ja huvitav!) teha airsoft relvadega lahingülesandeid täites.

II poolaasta toob rühma väljaõppesse aga vaheldust uute teemadega. Alustame üksusega SERE moodulite läbimist ning teeme Soome relvavendade abil tutvust ka hajutatud lahingutegevusega. Traditsioonilisemate teemadena jäävad II poolaastasse rühma üldfüüsiline test ning lõppevat aastat kokkuvõttev ja tulevast tutvustav väljaõppeseminar.

Tagalarühma toimunud õppustest loe siit.

Kui soovid aktiivsest ja mitmekülgsest väljaõppest osa saada ning olulises üksuses riigikaitsesse panustada, võta meiega ühendust: tagala[ät]malevkond.ee. Tagalarühma tegusasse ja heasse seltskonda on täiendused alati oodatud – nii need, kel juba erialased teadmised või sõduriväljaõpe (Kaitseväest või Kaitseliidust) olemas kui ka need, kel soov need alles omandada.

Öös on (endiselt) asju

Suvi on ametlikult läbi ja ööd pimedamad. Kui eestlasena on sellest natuke kahjugi, siis Tankipurustajale annab see uusi võimalusi oskuste viimistlemiseks.

Möödunud nädalavahetusel (22.-24.sept) pühendusid Tankipurustajad oma täiendõppes kahele teemale: täiustada laskeoskusi ja harjutada soomusvastast võitlust pimeduses.

Päevane aeg kulus simulaatoriharjutustele ja öiste varitsuste positsioonide ettevalmistamisele; seejärel ootasime pimeduse laskumist ja… liikusime positsioonidele. Põhimõte oli lihtne: üks allüksus varitses ja teine mängis soomustatud vastast; varitsuste täpseid asukohti „vastane“ ei teadnud. Mängule lisas ilu see, et „vastasele“ oli lubatud valida talle sobiv soomustaktika ja see tõi mängu võistlushasardi. Nii lõi „vastane“ ka varitsusele erinevad taktikalised olukorrad – alates ettevaatlikult liikuvast, jalaväge ettesaatvast vastasest, kuni toore soomus- ja tulejõuga läbimurdva vastaseni. Iga erinev taktika paneb varitseja erinevalt proovile, aga muidugi ei kohuta. Kogu tegevus meenutas mõneti Tehumardi lahingu kirjeldust (välja arvatud toonane kaos), kus silmanägemisest kasu polnud. Peanuppude/juuste katsumise asemel katsusid vastaspooled sedakorda teineteist CLU-de soojuskaameratega – varitseja relvaks avastatud vastase hävitamiseks oli Javelin; kui aga vastane oleks olnud avastamises parem, oleks Javelini meeskonnal tulnud tegemist teha vastase pardarelvade otsetulega. Sõda pimeduses omandab võitluses soojuskaamera-soojuskaamera-vastu tavapärasest erineva tähenduse, aga nüansse oleksime valmis jagama vaid kamraadidega riigikaitses.

Pühapäeval lõpetasime õppuse rühmasisese võistlusega, kes on parim laskja simulaatoril. Pingelise duellide jada võitis Javelini sihtur, kamraad V.S. Kindlasti ei saa see olema viimane sedalaadne võistlus.

Endiselt pakun huvilistele võimalust liituda üksusega, kelle kasutuses on relv, mis oma võimsuses ei karda isegi pimeduse saabumist. Kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Põhjakonn tõi sel aastal vaheldust

Tagalarühma õppused on olnud üks otsatu varustusega askeldamine. Tänavusel Põhjakonnal vabanes rühm sellest kohustusest ja võitles koos staabikaitsega nagu jalavägi muiste. Väiksem grupp vaenlasi purustati ja kohtunikel jäi vaid käsi laiutada. Põrmustati suuremgi grupp, kuid selle puhul vaidlesid kohtunikud vastu. Aga meile jäi ikkagi teadmine, kuidas asjad tegelikult olid.

Ootamatult palava pühapäeva lõuna paiku marssisid külatänaval otsa lõppenud nägudega britid. Kohaliku hoidsid veel targu oma aedade varju. Staabikaitse ja tagalarühma võitlejad tammusid ümber veokite ja Rahvusringhääling tegi meie ainsa naisvõitlejaga teleklippi. Üks meie kuulipilduritest istus süngelt nagu petta saanud Vanapagan Unimogi kastis – oli ka põhjust, sest ta „langes“ vaenlaste kuulidest, kellele ta ometi otsa oli peale teinud.

ENDEX oli välja kuulutatud tunni eest. Viimased lasud kõlasid poole tunni eest ja selleks korraks oli Põhjakonn peetud. Vähemalt ühe vaieldamatu võidu sai kuulipildur siiski oma kontole märkida ja tagalarühm senisest rutiinist hoopis erineva õppuse.

Me jaguneme

Põhjakonna eelõhtul lahkus Plangu tänavalt hoopis väheldasem kolonn tavalisest. Keset ööd lõime laagri püsti õdusasse nõkku, kusagil Pandivere jalamil. Uue päeva koites läkitati meid Põlula kalakasvatusest mööda, kitsukese metsatee tõusule varitsust rajama. Meie ette jäi veel üks varitsus, tahapoole kolmas. Vaenlast oli oodata idast, aga võib-olla hoopis lõunast. Ega ka põhja saanud välistada. Tõsi, siis pidanuks brittidest „vaenlased“ ette võtma ennastohverdava teekonna läbi Kunda jõe ülemjooksu. Selles paigas on jõgi alles kitsuke, kuid sügavust kohati üle pea ja pööraselt kiire vooluga. Nii ehk naa jäi aga kõikjal ette metsamüür ja vaenlast saanuks me märgata alles mõnekümne meetri kauguselt.

Mitut seltsi miinid said paika, kuulipilduja leidis mõnusa pesa ning eelmise aasta kibeda kogemuse võrra targematena sokutasime oma auto paarisaja meetri kaugusele võssa. Ja küll me siis varitsesime! Möödus tund ja teine – mets püsis vaikne, vaid vihm krabises uinutavalt. Kolmas tund – vaikne mets, vihma krabin.

Idast kostus hooti vaenlase soomustehnika müra. See valjenes pisitasa, kostus juba umbes poole kilomeetri kauguselt ja hakkas kaugenema. Nii üha uuesti ja uuesti nagu üks päratu urisev pendel oleks metsa taga kiikunud. See „pendel“ oli meid juba üsna juhmiks kiigutanud, kui ootamatult kostus samast suunast kiiret tulistamist. Tulistamine lakkas mõnekümne sekundiga ja peatselt tuiskas meist mööda kogu esimene varitsus. Kõik terved ning viivitusülesanne täidetud. Järgmisena pidi tulema meie kord. Jätka lugemist

Nõmmekatel on kõige ägedamad noored!

Nõmme nk ja Squad rühmade noored pole ka sel aastal kuhugi kadunud. Rühmapealik on lihtsalt liiga hõivatud olnud, et meie tegemisi jooksvalt kajastada.

Noorte kotkaste rühm on kasvanud 70ne liikmeliseks ning Squad rühma nimekirjas on kümmekond aktiivset tüdrukut. Nagu igal aastal, nii ka sel oleme me õppeaasta põhiselt kohtunud Plangu õppehoones kord nädalas, et läbi viia koondusi. Mõnikord tunni, teinekord kahetunniseid. Sellest aastast viivad koondusi järjest rohkem läbi meie endi noored.

Rühmapealik tunnistab ausalt, et noorte tehtud koondused on palju ägedamad kui tema enda tehtud. Õnneks näitab see seda, et järelkasv saab olema väga võimekas.

Kõige suurem puudus ongi Tallinnas just vabatahtlikest noortejuhtidest, sest noori meil jagub. Ja kui nüüd veel rohkem kl instruktorid oma õla alla paneks ja  ei noorte väljaõppesse panustaks, oleks see lihtsalt suurepärane. Hetkel teeme koostööd eelkõige Nõmme malevkonnaga. Rahul on mõlemad osapooled. Noored saavad omale uusi teadmisi, oskusi ja väljakutseid ning üksuste juhid ootavad juba noori oma üksustesse.

Meie igaastane koostöö Kalevi Jalaväepataljoniga lõi sel aastal Plangu kihama. Noori tuldi laagrisse viima soomukitega. Samal ajal väljaõppesse kogunenud mehed mainisid, et nemad peavad jätkuvalt tavalise auto kastis loksuma, aga noortel selline luksus!

Luurelaager on noortele andnud võimaluse teha koostööd kaitseväelastega. Ajateenija tuleb laagrisse alati eelarvamusega ja sööb esimese õhtu õhtusöögiks põhiliselt oma sõnu. Meie noored on suutnud ka neile muljet avaldada. Põhiliselt oma sooviga õppida, areneda ja kõike proovida ning katsetada.

Sellel aastal oli laagris umbes 25 noort  ning nende käsutuses oli eritehnikat kümnete tuhandete eurode väärtuses. Lisaks väga selged ja konkreetsed juhised ja väljaõpe luuramiseks ja luureraportite koostamiseks. Kuna sellesse laagrisse kõik noored ei pääse, siis annavad laagris osalejad oma teadmised hiljem ka teistele edasi.  

Rühmapealikuna julgen väita, et nende noortega läheks ma iga kell luurele. Kui nad mind ainult kaasa võtaks.

Squad rühma kodutütar Grete-Kai on andnud oma panuse sellesse, et Tallinna tüdrukute võistkond oleks sel aastal ainult parim ja edukaim. Teised kolm liiget Kätlin, Rebecca ja Gerly tulevad Nõmme kt rühmast. Seega, Nõmme noored on tegijad! Viru Tarvas, Mini Põrgupõhja, Ernake. Igalt võistluselt toodi vaid parimaid kohti. Tundub, et türdukud ei peata miski. Kuid, selleks, et nende areng ei peatuks kuluks neile ära, üks korralikult organiseeritud väljaõpe.

Meie oma Salupere luureretkel otsustasid needsamad tüdrukud, aga hoopis korraldustiimis olla ning võistluse peakorraldajana poleks ma osanud soovida parimat meeskonda. Staap, kontrollpunktid, vastutegevus. Kõik oli noorte poolt kas välja pandud või abis oldud. Lisaks olid meil abis nii kaitseliitlased kui ka naiskodukaitsjad. Minuni jõudis ka ühe üksuse juhi motiveeriv kiri oma üksusele, kus ta soovitas noortele kindlasti appi tulla. Suurepärane!

Suured tänud veelkord kõigile, kes meid siis kas moraalselt või füüsiliselt toetamas olid.

Samas oli meil väljas poiste poolelt kolm võistkonda. Üks meie põhivõistkond oli oma uues koosseisus väljas esimest korda. Harju poistele me sel aastal veel ära teha ei suutnud, aga Mini Erna viimaste aastate parim koht tuli siiski ära. Kaks juba kogenud võistlejat Georg Henry ja Joosep ning vaevu alumise vanusepiiri ületanud Kaur Mihkel ja Kasper tõid Mini Ernalt 6. koha!

Siiani on poisid saanud üsna kesist väljaõpet, sest rühmapealikul puudub endal kogemus. Siiski on meil olnud mõned ülitoredad abilised, kes noorte arengusse panustanud on. Aga juba on meile pakutud ka proffesionaalset abi ja me oleme selle vastu võtnud. Hakkame septembrist harjutama, et järgmisel aastal lõpuks ometi Pärnakatele koht kätte näidata ja esikoht võtta.

Squad rühma tüdrukud erinevad teiste Tallinna kodutütarde seast sellega, et nemad juba poistele alla ei jää ning nii mõnelgi korral on nad palju ägedamad. Näiteks peab Maria Elisa blogi, kus kajastab meie tegemisi. LINK

Grete-Kai juhib juba ise kodutütarde rühma ning käib teistes rühmades abiks. 

Sigrit spetsialiseerub täpsuslaskmisele ning on sel aastal osalenud juunioride maailmameistrivõistlustel Saksamaal, kus võistkondlikult tehti uus Eesti rekord. Isiklik 106s koht polnud Sigriti enda arust samuti sugugi kehva, vaid väga hea tulemus!

Hetkel on Sigrit Bakuus Euroopa meistrivõistlustel, kus jagatakse noorte olümpia pileteid.

Lisaks kõigele muule oleme käinud vaatamas õppust Hunt, teinud laagri kuhu ka lapsevanemad on saanud tulla, käinud Aegnal puhkamas ning leidnud nii NKK kui KL poole pealt palju uusi sõpru.

Meie kõige suuremaks sõbraks, tänu kellele avaneb meile palju võimalusi on CIMIC. Koostöö CIMIC meeskonnaga on olnud noortele pea kõigi ägedate võimaluste allikaks. Tänu CIMIC koostööle on saanud noortejuhid osaleda õppusel Kevadtorm.

Meie suurim saavutus on vast see, et meid on märgatud, meid usaldatakse, kaasatakse ning meile ollakse valmis appi tulema.

Meie parim visiitkaart on meie särasilmsed noored.

Maria Järvis

Nõmme NK rühmapealik

nooredkotkad@malevkond.ee

 

 

Hunt, meri ja Naissaar

Tallinna maleva õppus Hunt on tagalarühma jaoks juba kujunenud traditsiooniks. Nii ka sel aastal. Kuna õppuse fookuses olid seekord teised üksused ning tagalarühm äsja Kevadtormilt tulnud, osaleti seekord tavapärasest väiksemas koosseisus ja vastutegevuse poolel. Alljärgnevalt valik pilte üksuse seiklustest Naissaarel.

 

Raigo Sõlg

26/06/2017

Iga kaitseliitlase taga on tema armastav perekond ehk Tankipurustajate suvepäevad

19. juunil maleva võitlejatele tunnustust jagades rõhutas maleva pealik kol-ltn Toomas Väli veel kord tuntud tõsiasja, et iga tubli kaitseliitlase ja temale jagatava tunnustuse taga on tema toetav perekond. Tankipurustajad on seda alati kõrgelt hinnata osanud.

Tankipurustajate suvepäevad koos peredega toimusid sel korral Hiiumaal, 23.-24. juunil. Traditsiooniks on saanud, et igal aastal korraldatakse suvepäevad ühe kamraadi juures ning nii kaua kui võimalik, üritatakse vältida suvepäevade toimumist samas kohas. Õnneks ei teki sellega probleeme, sest iga võitleja peab suvepäevade korraldamist auasjaks ning kel vähegi võimalik, soovib seda austavat kohust ka kanda ja on kahetsusega valmis isegi mõne aasta ootama, kuni järjekord temani jõuab.

Seekordseks korraldaja poolseks üllatuseks oli kogenud kapteni juhtimisel mitmetunnine paadisõit Hiiu laidude vahel, mille käigus käidi nii ujumas kui üritati ka järgnevaks õhtuks värsket kala püüda (üritus on aga teatavasti luhtunud katse).

Suvepäevad ise avati suure pauguga, mis suurte paukudega harjunud mehele tavaliselt ikka heldimuspisara silma toob. Süüdati Võidutuli ja toimus (mitte väga formaalne) rivistus, kus üksuse ülem edastas kõrgemalt antud tunnustuse neile Tankipurustajatele, kes 19. juunil Plangus toimunud rivistusel osaleda ei saanud. Järgnes vabakava (24. juunil oli Tankipurustaja särkide osakaal Hiiumaa erinevates kohtades teadaolevalt ajaloo kõrgeim) ning enamik osalejaid saabus äärmiselt rahulolevana mandrile tagasi alles 25. juunil.

Tankipurustajatega liitumise huvi korral kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Tankipurustajate suvepäevad

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna

Tankipurustajate suvepäevad

Õhtu kogub tuure

Tankipurustajate suvepäevad

Rivistus ehk iga tankipurustaja taga on armastav kaasa

Tankipurustajate suvepäevad

Järeltulev põlv isade kombel tulega mängimas

Tankipurustajate suvepäevad

Tankipurustaja tuulekell

Tankipurustajate suvepäevad

“Mis tähendab vööri? Andke mu kohver siia” (“Mehed ei nuta”)

Ühisel nõul ja jõul saab jagu ka kõige suuremast vastasest.