Rubriigiarhiiv: Uudised

Põhjakonn tõi sel aastal vaheldust

Tagalarühma õppused on olnud üks otsatu varustusega askeldamine. Tänavusel Põhjakonnal vabanes rühm sellest kohustusest ja võitles koos staabikaitsega nagu jalavägi muiste. Väiksem grupp vaenlasi purustati ja kohtunikel jäi vaid käsi laiutada. Põrmustati suuremgi grupp, kuid selle puhul vaidlesid kohtunikud vastu. Aga meile jäi ikkagi teadmine, kuidas asjad tegelikult olid.

Ootamatult palava pühapäeva lõuna paiku marssisid külatänaval otsa lõppenud nägudega britid. Kohaliku hoidsid veel targu oma aedade varju. Staabikaitse ja tagalarühma võitlejad tammusid ümber veokite ja Rahvusringhääling tegi meie ainsa naisvõitlejaga teleklippi. Üks meie kuulipilduritest istus süngelt nagu petta saanud Vanapagan Unimogi kastis – oli ka põhjust, sest ta „langes“ vaenlaste kuulidest, kellele ta ometi otsa oli peale teinud.

ENDEX oli välja kuulutatud tunni eest. Viimased lasud kõlasid poole tunni eest ja selleks korraks oli Põhjakonn peetud. Vähemalt ühe vaieldamatu võidu sai kuulipildur siiski oma kontole märkida ja tagalarühm senisest rutiinist hoopis erineva õppuse.

Me jaguneme

Põhjakonna eelõhtul lahkus Plangu tänavalt hoopis väheldasem kolonn tavalisest. Keset ööd lõime laagri püsti õdusasse nõkku, kusagil Pandivere jalamil. Uue päeva koites läkitati meid Põlula kalakasvatusest mööda, kitsukese metsatee tõusule varitsust rajama. Meie ette jäi veel üks varitsus, tahapoole kolmas. Vaenlast oli oodata idast, aga võib-olla hoopis lõunast. Ega ka põhja saanud välistada. Tõsi, siis pidanuks brittidest „vaenlased“ ette võtma ennastohverdava teekonna läbi Kunda jõe ülemjooksu. Selles paigas on jõgi alles kitsuke, kuid sügavust kohati üle pea ja pööraselt kiire vooluga. Nii ehk naa jäi aga kõikjal ette metsamüür ja vaenlast saanuks me märgata alles mõnekümne meetri kauguselt.

Mitut seltsi miinid said paika, kuulipilduja leidis mõnusa pesa ning eelmise aasta kibeda kogemuse võrra targematena sokutasime oma auto paarisaja meetri kaugusele võssa. Ja küll me siis varitsesime! Möödus tund ja teine – mets püsis vaikne, vaid vihm krabises uinutavalt. Kolmas tund – vaikne mets, vihma krabin.

Idast kostus hooti vaenlase soomustehnika müra. See valjenes pisitasa, kostus juba umbes poole kilomeetri kauguselt ja hakkas kaugenema. Nii üha uuesti ja uuesti nagu üks päratu urisev pendel oleks metsa taga kiikunud. See „pendel“ oli meid juba üsna juhmiks kiigutanud, kui ootamatult kostus samast suunast kiiret tulistamist. Tulistamine lakkas mõnekümne sekundiga ja peatselt tuiskas meist mööda kogu esimene varitsus. Kõik terved ning viivitusülesanne täidetud. Järgmisena pidi tulema meie kord. Jätka lugemist

Nõmmekatel on kõige ägedamad noored!

Nõmme nk ja Squad rühmade noored pole ka sel aastal kuhugi kadunud. Rühmapealik on lihtsalt liiga hõivatud olnud, et meie tegemisi jooksvalt kajastada.

Noorte kotkaste rühm on kasvanud 70ne liikmeliseks ning Squad rühma nimekirjas on kümmekond aktiivset tüdrukut. Nagu igal aastal, nii ka sel oleme me õppeaasta põhiselt kohtunud Plangu õppehoones kord nädalas, et läbi viia koondusi. Mõnikord tunni, teinekord kahetunniseid. Sellest aastast viivad koondusi järjest rohkem läbi meie endi noored.

Rühmapealik tunnistab ausalt, et noorte tehtud koondused on palju ägedamad kui tema enda tehtud. Õnneks näitab see seda, et järelkasv saab olema väga võimekas.

Kõige suurem puudus ongi Tallinnas just vabatahtlikest noortejuhtidest, sest noori meil jagub. Ja kui nüüd veel rohkem kl instruktorid oma õla alla paneks ja  ei noorte väljaõppesse panustaks, oleks see lihtsalt suurepärane. Hetkel teeme koostööd eelkõige Nõmme malevkonnaga. Rahul on mõlemad osapooled. Noored saavad omale uusi teadmisi, oskusi ja väljakutseid ning üksuste juhid ootavad juba noori oma üksustesse.

Meie igaastane koostöö Kalevi Jalaväepataljoniga lõi sel aastal Plangu kihama. Noori tuldi laagrisse viima soomukitega. Samal ajal väljaõppesse kogunenud mehed mainisid, et nemad peavad jätkuvalt tavalise auto kastis loksuma, aga noortel selline luksus!

Luurelaager on noortele andnud võimaluse teha koostööd kaitseväelastega. Ajateenija tuleb laagrisse alati eelarvamusega ja sööb esimese õhtu õhtusöögiks põhiliselt oma sõnu. Meie noored on suutnud ka neile muljet avaldada. Põhiliselt oma sooviga õppida, areneda ja kõike proovida ning katsetada.

Sellel aastal oli laagris umbes 25 noort  ning nende käsutuses oli eritehnikat kümnete tuhandete eurode väärtuses. Lisaks väga selged ja konkreetsed juhised ja väljaõpe luuramiseks ja luureraportite koostamiseks. Kuna sellesse laagrisse kõik noored ei pääse, siis annavad laagris osalejad oma teadmised hiljem ka teistele edasi.  

Rühmapealikuna julgen väita, et nende noortega läheks ma iga kell luurele. Kui nad mind ainult kaasa võtaks.

Squad rühma kodutütar Grete-Kai on andnud oma panuse sellesse, et Tallinna tüdrukute võistkond oleks sel aastal ainult parim ja edukaim. Teised kolm liiget Kätlin, Rebecca ja Gerly tulevad Nõmme kt rühmast. Seega, Nõmme noored on tegijad! Viru Tarvas, Mini Põrgupõhja, Ernake. Igalt võistluselt toodi vaid parimaid kohti. Tundub, et türdukud ei peata miski. Kuid, selleks, et nende areng ei peatuks kuluks neile ära, üks korralikult organiseeritud väljaõpe.

Meie oma Salupere luureretkel otsustasid needsamad tüdrukud, aga hoopis korraldustiimis olla ning võistluse peakorraldajana poleks ma osanud soovida parimat meeskonda. Staap, kontrollpunktid, vastutegevus. Kõik oli noorte poolt kas välja pandud või abis oldud. Lisaks olid meil abis nii kaitseliitlased kui ka naiskodukaitsjad. Minuni jõudis ka ühe üksuse juhi motiveeriv kiri oma üksusele, kus ta soovitas noortele kindlasti appi tulla. Suurepärane!

Suured tänud veelkord kõigile, kes meid siis kas moraalselt või füüsiliselt toetamas olid.

Samas oli meil väljas poiste poolelt kolm võistkonda. Üks meie põhivõistkond oli oma uues koosseisus väljas esimest korda. Harju poistele me sel aastal veel ära teha ei suutnud, aga Mini Erna viimaste aastate parim koht tuli siiski ära. Kaks juba kogenud võistlejat Georg Henry ja Joosep ning vaevu alumise vanusepiiri ületanud Kaur Mihkel ja Kasper tõid Mini Ernalt 6. koha!

Siiani on poisid saanud üsna kesist väljaõpet, sest rühmapealikul puudub endal kogemus. Siiski on meil olnud mõned ülitoredad abilised, kes noorte arengusse panustanud on. Aga juba on meile pakutud ka proffesionaalset abi ja me oleme selle vastu võtnud. Hakkame septembrist harjutama, et järgmisel aastal lõpuks ometi Pärnakatele koht kätte näidata ja esikoht võtta.

Squad rühma tüdrukud erinevad teiste Tallinna kodutütarde seast sellega, et nemad juba poistele alla ei jää ning nii mõnelgi korral on nad palju ägedamad. Näiteks peab Maria Elisa blogi, kus kajastab meie tegemisi. LINK

Grete-Kai juhib juba ise kodutütarde rühma ning käib teistes rühmades abiks. 

Sigrit spetsialiseerub täpsuslaskmisele ning on sel aastal osalenud juunioride maailmameistrivõistlustel Saksamaal, kus võistkondlikult tehti uus Eesti rekord. Isiklik 106s koht polnud Sigriti enda arust samuti sugugi kehva, vaid väga hea tulemus!

Hetkel on Sigrit Bakuus Euroopa meistrivõistlustel, kus jagatakse noorte olümpia pileteid.

Lisaks kõigele muule oleme käinud vaatamas õppust Hunt, teinud laagri kuhu ka lapsevanemad on saanud tulla, käinud Aegnal puhkamas ning leidnud nii NKK kui KL poole pealt palju uusi sõpru.

Meie kõige suuremaks sõbraks, tänu kellele avaneb meile palju võimalusi on CIMIC. Koostöö CIMIC meeskonnaga on olnud noortele pea kõigi ägedate võimaluste allikaks. Tänu CIMIC koostööle on saanud noortejuhid osaleda õppusel Kevadtorm.

Meie suurim saavutus on vast see, et meid on märgatud, meid usaldatakse, kaasatakse ning meile ollakse valmis appi tulema.

Meie parim visiitkaart on meie särasilmsed noored.

Maria Järvis

Nõmme NK rühmapealik

nooredkotkad@malevkond.ee

 

 

Hunt, meri ja Naissaar

Tallinna maleva õppus Hunt on tagalarühma jaoks juba kujunenud traditsiooniks. Nii ka sel aastal. Kuna õppuse fookuses olid seekord teised üksused ning tagalarühm äsja Kevadtormilt tulnud, osaleti seekord tavapärasest väiksemas koosseisus ja vastutegevuse poolel. Alljärgnevalt valik pilte üksuse seiklustest Naissaarel.

 

Raigo Sõlg

26/06/2017

Iga kaitseliitlase taga on tema armastav perekond ehk Tankipurustajate suvepäevad

19. juunil maleva võitlejatele tunnustust jagades rõhutas maleva pealik kol-ltn Toomas Väli veel kord tuntud tõsiasja, et iga tubli kaitseliitlase ja temale jagatava tunnustuse taga on tema toetav perekond. Tankipurustajad on seda alati kõrgelt hinnata osanud.

Tankipurustajate suvepäevad koos peredega toimusid sel korral Hiiumaal, 23.-24. juunil. Traditsiooniks on saanud, et igal aastal korraldatakse suvepäevad ühe kamraadi juures ning nii kaua kui võimalik, üritatakse vältida suvepäevade toimumist samas kohas. Õnneks ei teki sellega probleeme, sest iga võitleja peab suvepäevade korraldamist auasjaks ning kel vähegi võimalik, soovib seda austavat kohust ka kanda ja on kahetsusega valmis isegi mõne aasta ootama, kuni järjekord temani jõuab.

Seekordseks korraldaja poolseks üllatuseks oli kogenud kapteni juhtimisel mitmetunnine paadisõit Hiiu laidude vahel, mille käigus käidi nii ujumas kui üritati ka järgnevaks õhtuks värsket kala püüda (üritus on aga teatavasti luhtunud katse).

Suvepäevad ise avati suure pauguga, mis suurte paukudega harjunud mehele tavaliselt ikka heldimuspisara silma toob. Süüdati Võidutuli ja toimus (mitte väga formaalne) rivistus, kus üksuse ülem edastas kõrgemalt antud tunnustuse neile Tankipurustajatele, kes 19. juunil Plangus toimunud rivistusel osaleda ei saanud. Järgnes vabakava (24. juunil oli Tankipurustaja särkide osakaal Hiiumaa erinevates kohtades teadaolevalt ajaloo kõrgeim) ning enamik osalejaid saabus äärmiselt rahulolevana mandrile tagasi alles 25. juunil.

Tankipurustajatega liitumise huvi korral kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Tankipurustajate suvepäevad

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna

Tankipurustajate suvepäevad

Õhtu kogub tuure

Tankipurustajate suvepäevad

Rivistus ehk iga tankipurustaja taga on armastav kaasa

Tankipurustajate suvepäevad

Järeltulev põlv isade kombel tulega mängimas

Tankipurustajate suvepäevad

Tankipurustaja tuulekell

Tankipurustajate suvepäevad

“Mis tähendab vööri? Andke mu kohver siia” (“Mehed ei nuta”)

Ühisel nõul ja jõul saab jagu ka kõige suuremast vastasest.

Tagalarühm rändas läbi Kevadtormi

„Meid märgatakse alles siis, kui midagi untsu läheb,“ tõdes tagalarühma ülem Kevadtormi lõpul. Märkamatuteks me vist jäimegi – küllap siis asjad laabusid. Kuid kergelt see ei tulnud. Suurejoonelise rännaku lõpul läbi Põhja-Eesti oli meil vähemalt kaks lombakat, oksa otsa joostud silm, kokku kukkunud meedik, ahastusest kiunuvad luud-liikmed ning väsimusest üha sõgedama pilguga ülemad.

Õppuste esimese päeva hommikul valitses väeosas lausa piibellik segadus. Sellist hulka võitlejaid ja masinaid pole korraga vist lahkumas olnudki. Tihe diisliving kosus päeva edenedes aiva paksemaks, varesed ja oravad kolisid igaks juhuks teisale ja lõunaks olid mõned autod jõudnud ka „külje kokku panna“. Oli tegemist, et saginas omi üles leida. Omade hulka kuulus ka rühm innukaid meedikuid. Keskhommikuks olid nad kaks võitlejat põduraiks tunnistanud, nii et meedikutest hoiti edaspidi eemale.

Päeva edenedes võis kaoses teatud korrastatust märgata. Keskpäevaks olid kõik relvil ning pärastlõunaks autod koormatud. Õhtul läks reibas tagalarühm lõpuks liikvele, et seitsme päeva pärast naasta nagu ekskursioonil käinud vanadekodu – samm lühike, kõne napp ja pilk tuhm.

Esimest korda päris koormad
Tagalarühma senised õppused on olnud suuresti kujuteldava varustusega opereerimine. Oleme liikunud ettenähtud punkti, et kohtuda määratud ükskusega. Seejärel võeti meilt vastu virtuaalne koorem ning anti vastu sama virtuaalne hulk haavatuid. Kenasti oleme hakkama saanud. Nüüd, läbi hämarduva Põhja-Eesti müristades, oli autodel esimest korda tonnide kaupa päris varustust ja see varustus ainult ootas hetke, et me elu kibedaks teha. Kuid sinnani jäi veel veidi aega.  Jätka lugemist

Momente tagalarühma Kevadtormilt

Varsti on oodata ka põhjalikumaid muljeid.

Tagalarühma muudest tegemistest saab lugeda siit ja selleks, et ka ise Kevadtormist jt. õppustest osa saada, kiika ka Nõmme malevkonnaga liitumise lehele.

Maastikusõit on kindel võit

Maastikusõiduk Mercedes Benz GD on staabikaitserühma tubli abiline nii maastikuluurel kui julgestusülesannetel. Seetõttu peab iga võitleja olema kursis nii selle sõiduki tehniliste omadustega, maastikuläbivuse kui õigete käsitsemisvõtetega. Just sellega möödunud kolmapäeva õhtul kodubaasi lähimaastikul tutvust tehtigi. Veidi teooriat, tubli annus adrenaliini ja meeste kõrvuni ulatuvad naeratused ning õppeppäeva võiski kordaläinuks lugeda.

   

 

 

Mereülene soomusvastane koostöö sai jätku

Laupäeval, 29.04. kirjutas Postimees: „Riiklik ilmateenistus andis täna üle Eesti esimese taseme tormihoiatuse. Laupäeva õhtupoolikul olid tuhanded majapidamised üle Eesti elektrita, Tallinna lennujaamas ei saanud maanduda lennukid, pealinnas murdusid puud ja elektripostid ning lendasid reklaamtahvlid“… Sinna loetellu võinuks lisada ka: „…; Kaitseliidu Saaremaa maleva tankitõrjujad harjutasid maastikul taktikat“.

29.-30.04 toimus tõesti saarlastest tankitõrjujate taktikaharjutus, kus instruktoritena lõid taas kaasa  Nõmme Tankipurustajad. Ilm oli laupäeval otse öeldes erakordselt s..t – taevast tuli peaaegu kõike, mida sealt üldse tulla saab (kalad ja pussnoad välja arvatud) ning sellele lisandunud tugev ja jäine tuul murdis puid õppuse alalgi. Külmas ja märjas harjutavad võitlejad ja nende kõrval olevad instruktorid lohutasid end sellega, et sellise ilmaga pole vastast õhust karta. Küll aga oli sedakorda rohkem tegemist positsioonide väljaluuramisega, sest mõni positsioon, mis muidu tundus igati hea, kaotas hilisemas tihedas lörtsisajus nähtavuse olulise vähenemise tõttu igasuguse mõtte ja vajas muutmist, mille järel lörts muidugi kohe vihmaga asendus ja taas põhipositsiooni muutma sundis.

Kahe päeva jooksul mängisime läbi mitu eripalgelist stsenaariumi koos positsioonide vahetamisega, mille käigus harjutas üksus ka side toimimist kontaktis. Oma mõjuvat toetust kahuritulele andis üle valla kaikuv kuulipilduja. Vastase pealeliikuv „soomus“ koos vastutulega ja vaatlusega oli samuti täiesti olemas. Suurepärast toitlustust pakkusid taas kord Saare naiskodukaitsjad.

Aitäh Teile jällegi, Saare kamraadid, Tankipurustajatest instruktorite poolt! Hoolimata seekordsest koerailmast oli õppus võimas ja hariv.

Tankipurustajatega liitumise huvi korral kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Koerailm

Rühmaülema kontrollkäik

Vastase kaugus 500

Taas põhipositsioonil

Positsiooni vahetus, vastase kaugus 600

Lumine ettevalmistus Kevadtormiks

Samal ajal kui teised StTaKo allüksused päikselisel Pakri poolsaarel peesitasid võttis Staabikaitserühm talvisest väljaõppest veel viimast ning harjutas omi drille lumesajuses ja lörtsises Soodlas. Seda ikka selleks, et Kevadtormil oma ülesannete kõrgusel olla. Kõigeks tuleb valmis olla, ka selleks kui maikuus lumi on maas.

Valitud lisapalu Javelini väljaõppest möödunud nädalavahetusel

Lisan mõned täiendavad pildid TTRakR väljaõppest möödunud nädalavahetusel. Juhin tähelepanu Staff Sergeant/nooremveebel Nõmme malevkonna käiseembleemile. Samasugust kandis õppuse lõpuks (vähemalt) kuni oma baasini Tapal ka Sergeant/vanemseersant Obregon. Just tema ütles pärast õppust Arturi šašlõkibaaris (mis oli rahvast täis) einet võttes juba eelmises postituses tsiteeritud sõnad: „Las kõik näevad, et liitlased teevad Kaitseliiduga tihedat koostööd“. Palun need mehed Nõmme malevkonda vastu võtta – toetajaid vastuvõtmisel oleks rohkem kui 2 või 3.

Piltide autor meie KÜ.

Tankipurustajate ninamees