Vabatahtlik SA ametikohale astumine ning kaitseväekohustuse võtmine

kaitseliit

Paljud kodanikud, kes tegelikult võiksid ja saaksid täiel rinnal osaleda riigikaitses, on Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe silmis kadunud, kuna nad on kaitseväekohuslaste registrist kustutatud (nt. meditsiinilistel põhjustel vms) või pole sinna kunagi lisatudki (nt naissoost isikud). Sellised inimesed saavad küll osaleda vabatahtlikuna Kaitseliidu tegevustes, kuid neid ei saa määrata sõjaaja ametikohtadele. Sõjaaja ametikohale mittemääramine aga omakorda tekitab hulgaliselt segadust, kus “paberi peal” ning “põllu peal” nimekirjad ei ühti, samuti kehtib viimastele hulgaliselt kitsedusi auastmete andmisel, varustuse väljastamisel, relvastuse määramisel jne.

Kõige lihtsam enda kohta info saamiseks on teha päring keskkonnas EESTI.EE – kui kaitseväekohuslaste register näitab tühja lehekülge või on kirjas “kustutatud” või midagi muud peale märke “reservis olev isik”, käib eelnev jutt Teie kohta (välja arvatud alla 28. aastane kutsealune, kelle kohta järgnev jutt ei kehti).

Neil eelnimetatutest, kes tunnevad, et tegelikult siiski saaksid (nt varasema vabastuse andnud meditsiiniline põhjus on ära langenud) ja tahaksid täiel rinnal riigikaitse eest väljas olla, on kaks alljärgnevat võimalust (millest esimene on oluliselt lihtsam ning kiirem):

1. Kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme nõusolek sõjaaja ametikohale nimetamiseks (KLS mõistes)

55px-Kaitseliit_emblem.svg

Alates 01.01.2016 saab kaitseväekohustuseta KL tegevliige anda nõusoleku oma nimetamiseks sõjaaja (SA) ametikohale. SA ametikohale nimetatud tegevliige kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustust võtta sooviva isikuna, st isik ei muutu kaitseväekohuslaseks. Rahuajal saab antud nõusolekut SA ametikohale määramise kohta ka tagasi võtta.

Kaitseväe sõjaaja ametikohale nimetamine tähendab seda, et isikule saab anda vastavalt tema läbitud väljaõppele ka sõjaväelise auastme ning edaspidi seda ka tõsta samadel alustel reservis olevate isikutega. Samuti tähendab see kohustust ilmuda mobilisatsioonikäsu saamisel määratud kogunemiskohta, sõjaajal võetakse isik tegevteenistusse ning talle kohalduvad kõik tegevväelase õigused ja kohustused.

Mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal ei saa nõusoleku andnud tegevliige muuta oma liikmestaatust ega astuda Kaitseliidust välja.

NB! Antud regulatsioon ei kehti alla 28-aastaste kutsealuste kohta.Kuna vabatahtlikult võivad kutsealusteks hakata ka naissoost kodanikud, siis ei kehti antud regulatsioon kuni 28 aastaseks saamiseni ka neile.  

Nõusoleku andmiseks sõjaaja (SA) ametikohale määramiseks tuleb ära täita alljärgnev vorm ning saata see digitaalselt allkirjastatuna maleva personalispetsialistile ning info mõttes oma allüksuse ülemale.

2. Vabatahtlik kaitseväekohustuse võtmine (KVTS mõistes)

45px-EKV_coat_of_arms.svgKaitseväekohustuse võtmise võimalus on kaitseväekohustuseta Eesti kodanikel alates 18. eluaastast. Kaitseväekohustusest ei saa pärast selle võtmist loobuda. Kaitseväekohustuse võtnud kodanikul on teiste kaitseväekohustuslastega sarnased õigused ja kohustused, sh kohustus läbida ajateenistus (alla 28. aastastel) või osaleda õppekogunemistel. Kaitseväekohuslastele rakendub KVTS ning õppekogunemistele kutsutakse Toetusväejuhatuse poolt (kuid ikkagi oma KL üksuse koosseisus, kui see on määratud).

Kaitseväekohustuslase neli peamist kohustust on teatamiskohustus, ilmumiskohustus, esitamiskohustus ja toimingute tegemise kohustus. Kaitseväekohustusest lähemalt saab lugeda Kaitseressursside Ameti kodulehelt.

Kaitseväekohustuse võtmiseks tuleb:

      1. Teha digitaalne koopia haridust tõendavast diplomist;
      2. Teha eesti.ee avaldus ja lisada diplomi fail (https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/riigikaitse_1/taotlus_kaitsevaekohustuse_votmiseks);
      3. Oodata kuni Sinuga võetakse ühendust, saadetakse tervisetõendi blankett perearstile ja kutsutakse arstlikku komisjoni;
      4. Enne arstlikku komisjoni võtta perearstilt tervisetõend (blankett saadetakse KRA poolt);
      5. Läbida arstlik komisjon – olla valmis põhjendama ning tõendama, kuhu kadus varasema vabastuse andnud terviseprobleem või kinnitama, et olete oma tervist KL väljaõppes proovile pannud ning probleeme ei ole esinenud.

NB! Kord juba võetud kaitseväekohustusest loobuda ei saa. Kes on avalduse tegemisel alla 28 aasta vanad, peavad arvestama võimalusega, et arvelevõtmisega võib kaasneda ajateenistusse kutsumine (teenistusse võetakse kuni 28. eluaastani).