Sildiarhiiv: Tagalarühm

Tagalarühma teine Hunt

Kuidas kirjeldada õppusi? Eks ikka läbi võrdluse eelmiste samasuguste õppustega. HUNT 2016 oli veidi tagasihoidlikum mastaapidelt kui HUNT 2015, aga kindlasti professionaalsem ülesannete lahendamisel. Võib kinnitada, et tänavune HUNT oli väga asjalik.

Õppustel on üks asi, mille peale võib alati mürki võtta: väljasõit viibib. Nii ka tänavusel HUNT 2016-l. Pingutasime, mis me pingutasime, kuid kolonn hakkas liikuma kell 21.47, ehk täpselt samal ajal, mil aasta eest. Sellega aga sarnasus aasta eest peetud õppusega ka lõppes. Tänavu ei olnud märgata ühtegi puust AK-47, seega oli kõik see mees (ning mõni daam) SBK poolt kenasti läbi katsutud ja relvakõlbulikuks tunnistatud. Kevadise täiskuu valgel sai laager suurema segaduseta püsti ja õppuste rutiin võis alata.

Tagalarühma jaoks tähendab see rutiin varustuse vedu rindele, haavatute vedu vastupidises suunas ning loomulikult maskeerimist. Sekka ja vahelduseks patrullimist ja sidevalvet.

HUNT_PakriKuna tänavu ei olnud kööki ega tähtsat staapi koos kõigi oma otsatute vajadustega, ei pidanud tagalarühm end lausa hingetuks rabelema. Uneaega hakkas siiski nappima nagu tavaliselt. Rühma väiksem koosseis tõi paratamatult kaasa tavapärasest tihedama tulevalve ja patrullimisrütmi, aga hakkama saime. Vaid autojuhid nautisid nagu ikka oma „püha lehma“ staatust ja võisid lõua lõunasse keerata, sellal kui relvakaaslased patrullisid või sidevalvet pidasid. Autojuhtide aeg algas aga ööpimeduses ja oh neid Pakri poolsaare radu, mida küllap kellegi hajameelsusest autoteedeks nimetatakse. Unimogide küljepeeglid ja vedrustus sai kõige rängemalt proovile pandud, kuid edasi nad liikusid ja pärale jõudsid. Korra ka sinna, kus mingi üksus pidanuks moona ootama, aga ei oodanud. See tähendab, et oli vaid kuuvalguses tukkuv lagendik ja ei ühtegi hingelist. Hiljem selgus, et üksus oli välkkiirelt ümber paiknenud, aga teave sellest tagalarühmani ei jõudnud. Huvitav, mida tegelikus olukorras sel puhul ette võetakse? Kuid eks õppuste kasuteguriks tuleb nimetada ka seiku, mida ei saa ette ennustada, küll aga tulevikus vältida.

Kaitsevõimekuse kasv on sarnaste õppuste eesmärk Kaitseliidu mõõtkavas. Mida tähendab selline suurõppus aga üksikule võitlejale, kes suurema osa aastast on ju tegev mõnel sootuks rahumeelsemal alal? Allakirjutanu määras näiteks linde. Kokku sai 14 liiki erinevaid värvulisi ja rästaid. Üks relvavend aga tunnistas, et õppuste järgne esmaspäev on alati nagu omamoodi reset. „Kõik töised mured paistavad korraga hoopis teise nurga alt, nende tähtsus on muutunud! See, mis veel neljapäeval tundus jube tähtis, ei pruugi pärast õppusi enam seda olla. Pärast õppusi olen iga kord üllatunud, kui tööle jõuan.“

Mida selline õppus tähendab aga tavalise inimese jaoks – hunt seda teab. Igatahes kepsutasid ja lehvitasid kolonni teele sattunud Paldiski tüdrukud kui`s jaksasid. Ning see oli otsatult meeldiv. Kohtumiseni Hundil 2017!

 

Kohtumised Keskpolügonil

Rännakul

Jätkuvalt lumisel märtsinädalavahetusel toimetasid Keskpolügonil mitmed Kaitseliidu üksused, nende hulgas ka Nõmme malevkonna tagalrühm. Seekord harjutati varitsusvastast tegevust motoriseeritud rännakul. Õpitu järgiproovimiseks sobis kui rusikas silmaauku see, et samal ajal harjutasid meie kaasvõitlejad staabikaitserühmast varitsuste tegemist.

 

Õpitut harjutades

Tagalarühma õppuse esimene pool möödus erinevate varitsusvastaste drillide saatel ja seejärel sai õpitut-harjutatut kohe ka järgi proovida. Laupäeva teises pooles ning pühapäeval kohtuski tagalarühma kolonn korduvalt staabikaitserühma jagudega. Nagu ühe kompanii üksustele kohane, jäi seis sõbralikult viiki ning väljaõppe vaatest võitsid kõik.

 

Kohtumine staabikaitserühmaga

Et ka öösel igav poleks, oli tagalarühm lahkelt nõus sellega, et teised alal olevad Kaitseliidu üksused saaksid harjutada ala- ja objektiluuret. Ka selle tulemusena toimus metsa all paar kohtumist erinevate üksuste vahel, aga pühapäeva hommikuks olid kõik oma öised eesmärgid saavutanud ning üksused said ennast koduteele sättima hakata – kes läbi vastase poolt hõivatud ala, kes selle ala hõivajatena. Järgmisel pikemal õppusel, Hundil, oleme jälle kõik ühel poolel ja ühe väljaõppe nädalavahetuse võrra paremad.

Tagalarühma lumine laupäev

Nõmme malevkonna tagalarühm alustas oma 2016. aasta väljaõpet rühma peamiste tegevuste kordamise ja täiendõppega. Lumisel Männikul mängiti eelmisel päeval ülevaadatud teoreetilise õppe põhjal läbi nii üksuse formeerimine, motoriseeritud rännak kui ka tagalaala elementide püstitamine ja erinevad julgestustegevused.

IMG_20160116_140427

Kuna üksust ootavad ka sel aastal ees mitmed põnevad suurõppused, kus kaitseliitlaslikult aega alati napib, on äärmiselt oluline igakordsetest tegevustest rutiin tekitada ja need lihasmällu jäädvustada – et ei kuluks asjatult aega ettevalmistavatele tegevustele ning õppusel saaks keskenduda olulisele, ehk teiste malevkonna ja maleva üksuste võitlusvõime tagamisele.

Lisaks erinevate tegevuste lihvimisele sai ideaalse kodumaise talveilma oludes testida ka rühma autopargi talvekindlust ja maastikuläbivust, mis paaril korral ka põnevust tekitas, ning Männiku harjutusväljal paukusid korduvalt ka automaadid, kuna nii rännakul kui ka rühma paiknemisalal oli tarvis tõrjuda vastase rünnakuid.

Põhjatäht 2015

Enam kui 100 võitlejat Nõmme malevkonna luure-, staabikaitse-, tagala- ja tuletoetusrühmast ning võitlusgrupist koos kamraadidega Ida Üksikkompanii pioneerirühmast tagasid selle, et Balti Manufaktuur Põhja-Tallinnas jäi võitmatuks kantsiks ning kohtunikud pidid innukaid pealetungijaid pidevalt tagasi “lähtejoonele” saatma. Meie oleme videos kollaste lintidega markeeritud.

Staabikaitse “puhastas” endist Mereakadeemia hoonet

Kaitseliitlased Nõmme malevkonna staabikaitserühmast ja tagalarühmast harjutasid nädalavahetusel linnalahingut endises mereakadeemia hoones ja selle ümbruses Lasnamäel.

Õppus tõmbas joone alla kolmest järjestikusest õppusest koosnevale linnalahingu kursusele, mis annab põhioskused linnalahingus tegutsemiseks jao tasandil. Lahingu pidamist harjutas rühmasuurune üksus, milles staabikaitserühma isikkoosseisu täiendasid tagalarühma võitlejad.

DSC_0737_iga aken on potentsiaalne oht  4 5 DSC_0755_vastane võib kasutada ka gaasi või suitsu meie peatamiseks

„Linnalahing on keeruline lahinguliik. See eeldab igalt võitlejalt palju initsiatiivi. Nurki on palju ja iga mees peab otsustama, milline nurk on ohtlik. Jaoülem koordineerib kõike, aga info peab alt üles liikuma,“ selgitas Nõmme malevkonna staabikaitserühma pealik Jürgen Sarmet.

Varasematel kahel õppusel on kaitseliitlased harjutanud patrullimist linnatänavatel, mis viidi läbi malevkonna kodulinnaosas Nõmmel, ja julgestatud lähenemist hoonetele ning liikumist hoone välisperimeetris. Pärast varem õpitu kordamist said seekord mehed instruktori juhendamisel harjutada ruumide puhastamist, taktikalist liikumist treppidel ja koridoris edenemist.

Omandatud oskusi saavad võitlejad edaspidi kasutada ja kinnistada Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii korraldataval õppusel Põhjatäht novembri lõpul ning järgmisel suvel Keila linnalahinguõppusel

Õppusel, mis peeti maha suruõhuga 6-millimeetriseid plastikkuule tulistavate airsoft-relvadega, tegid nõmmekatele vastutegevust ehk mängisid vastast airsoft’i-huvilised Noored Kotkad.

Kaitseliitlased on tänulikud endise mereakadeemia hoone omanikule Toom-Kuninga Kodu OÜ-le, kes lahkelt lubas rekonstrueerimist ootavat maja õppuseks kasutada. Samalaadse õppuse korraldas oma võitlejatele tänavu kevadel ka Põhja kompanii Tallinna kesklinnas lammutamist oodanud rahandusministeeriumi hoones.

2

tekst Ott Heinapuu
pildid Sigrid Harman

Tagala ja eesliini vahel ehk Nõmme Tagalarühm Põhjakonnal 2015

Olles suvel õppinud-harjutanud nii motoriseeritud rännakut kui ka jalaväedrille, sai juba peaaegu aastane Nõmme malevkonna tagalarühm Põhjakonnal neid teemasid ka kõvasti korrata ja harjutada.

Kuna staabikaitserühm oli meid seekord staabi- ja tagalaalale omapäi jätnud, oli graafik tihe ja vaheldusrikas. Ning et üksusel üksikutel vabamatel hetkedel igav ei hakkaks, viis tagalarühm läbi ka paar rünnakut vastaste positsioonidele. Kui esimeselt tagasitulijaid eriti polnud, siis teine osutus niivõrd edukaks, et teenis ära kiituse ka vastastelt ning oleks ENDEX-i edasilükkumisel võinud lõppeda ka vastase positsioonidel praktilise kiirväljaõppega teemal “kaevikute puhastamine”.

Ka tagalaalal oli tegevus seekord tihedam kui Hundil – sedakorda lausa nii tihe, et polnud mahti fotomaterjaligi hankida. Esimest korda sai proovitud koostööd väliköögiga (edukalt!) ning seekord veel laenule võetud meedikute abiga töötas aktiivselt ja põhjalikult ka sidumispunkt ning haavatute evakuatsioon. Arvestades meedikute töö põhjalikkust on edasisteks õppusteks tõenäoliselt 2 varianti – kas mänguliselt haavata tahavad saada kõik, või siis mitte keegi. Kanüüli panekut ja muid vajalikke protseduure harjutati igastahes hulgi.

Tagalarühma julgestuselement tegeles seekord lisaks üksuse enda julgestamisele ka staabi julgestuse ning kohaliku liikluse korraldamisega ning autojuhtidel olid käed-jalad tööd täis haavatute ja varustuse vedudega. Selle kõige juures aga naeratused näolt ei kadunud ning nii õppuse jooksul kui järel oli korduvalt kuulda kommentaare stiilis “selle toreda kambaga läheks iga kell uuesti metsa”. Nii teemegi!

Rünnak on parim kaitse

Sume suveõhtu Klooga harjutusalal. Linnukesed siristavad ja päike ei taha kuidagi loojuda, kohalikud laulavad kusagil kauguses kogu hingest slaavipäraseid viisijuppe. Mätaste ja sõnajalgade vahel on võib aimata napist uneajast maksimumi võtmas musti kogusid. Tunnimehed annavad endast parima, kuid sellest hoolimata on laager pideva rünnaku all – hommikuse reorgi käigus tõdeme õnnelikult, et meie poolel siiski kaotused puuduvad. Vastaspoole, sääskede, ridades võib neid lugeda aga sadades.

Kui kell kukub kaheksandat hommikutundi, mil enamus normaalseid inimesi laupäeva hommikul alles teist külge keerab, hakkab Staabikaitserühma ja Tagalarühma fanaatilistel võitlejatel aga instruktorite juhendamisel juba intensiivne rünnakuõpe.

Ajastus on ideaalne – selle suve senini kõige kuumem päev on söösthüpete harjutamiseks just nagu loodud. Alustatakse lihtsamast tuli-ja-liikumisest, edasi juba keerukamate manöövritega. Intensiivne õpe käib väikeste vaheaegadega õhtul kella kuueni. Kui enamus võitlejaid on jõudnud järeldusele, et ei suuda teha enam ühtegi rullimist ega sööstu, antakse teada, et lähedal paiknevas metsatukas on märgatud vastase lahingpaare, kes tuleb koheselt kahjutuks teha. Adrenaliin lööb lakke ja mõnest vastasest joostakse suure hooga, kuid siiski organiseeritult, lihtsalt mööda. Tehtud vead saavad heaks õppematerjaliks.

2015-06-14-1183

Vastu ööd seatakse uuesti üles kolmnurklaager sügavale rabasse – tõenäoliselt on sellel öösel sääskedel saak oluliselt suurem, kuna horisontaalasendisse laskudes teeb väsimus enamuse võitlejaga kohe oma töö. Aga mitte kõigile ei ole magamiserõõmu ette nähtud. Laagri keskel kuusejuureall peavad salaplaani üksuste ülemad – hommikuks on igale jaole ette nähtud ala, mis tuleb vastasest puhastada.

Varavalges imbutakse rabast uuesti välja ning asutakse Klooga vanas linnakus patrullima. Peagi on siit-sealt kuulda ka esimesi kontakte ning üksused saavad “reaalse” ülesande käigus eelmisel päeval õpitut veelkord kinnistada. Lasud siin, lasud seal, ettekanded, reorg, ENDEX, pataljoniülema “lendav tsirkus”, Tallinnasse sõit.

Aga koju veel ei minda. On pühapäev, 14. juuni. Päev mil möödub 74 aastat enamikke eesti peresid puudutanud juuniküüditamisest. Kolonn keerab Pääsküla raudteejaama, juuniküüditamise mälestusmärgi juurde, kus võetakse sisse auvahtkond – roheliseks värvitud nägude ja läbihigistatud riietega, nii nagu otse metsast tulles ollakse, kuid mõte on üks – 74 aastat tagasi juhtunu ei saa korduda! Sümboolselt lõpetab mälestusürituse uute liikmete truudusetõotuse andmine:

“Mina,
tunnistan Eesti demokraatliku Vabariigi täielikku iseseisvust
ja tema põhiseaduslikku valitsust.
Luban ja tõotan tegelikult
kaitsta põhiseadusega maksmapandud riigikorda,
töötades ausalt Kaitseliidu põhimõtete järele.
Kõik ülemate seaduslikud käsud,
samuti juhatuse otsused,
täidan tõrkumata.”

Foto: Nõmme Sõnumid

Hundid söönud, lambad …

24.-26.04 luusis Pala-Lehtse-Pruunakõrve-Tõõrakõrve aladel ringi Põhja maakaitseringkonna suurõppus HUNT, kus maastikul oli ca 1500 Kaitseliitlast, käitseväelast, ajateenijat ja liitlast. Kõigi oma “roheliste” jõududega oli maastikul loomulikult ka Nõmme malevkond. Kui meie eelmises postituses saite lugeda Tankipurustajate vägitegudest, siis nüüd on aeg heita pilk Tagalarühma ja Staabikaitserühma telgitagustesse.

Tagalarühma toimetused

Nõmme malevkonna tagalarühm sai Hundil oma esimesed suurõppuse tuleristsed. Vaatamata alles alanud väljaõppele ja sellele, et värskeimad üksuse liikmed olid Hundi toimumise ajaks olnud Kaitseliidus juba tervelt 2 nädalat, saadi oma ülesannetega hästi hakkama – taaskord leidis kinnitust tõsiasi, et julge pealehakkamine on pool võitu.

Tagalarühma ülesanneteks olid õppusel tagada tagalaala ülespanek ja toimimine ning staabikaitse toetamine ka julgestuse tagamisel. Õppus algas meie jaoks juba neljapäeval oma masinate ja varustuse pakkimise ettevalmistustega ja ka reede õhtu ning laupäeva hommik kujunesid kiireteks ja töiseteks, mille jooksul kogu tagalaala sai üles pandud. Vaatamata sellele, et seda sai tehtud esimest korda, läks töö heas seltskonnas ja mõnusa kambavaimuga ladusalt.

Õppuse rutiini jooksul laupäeval osutusid staabi ja teiste üksuste hulgas oodatult populaarseteks remondigrupp ja “krokodillid”. Lisaks said autojuhid proovida varustusringil vastase soomukitest mööda hiilimist. Kuna oskused veel ei lubanud, siis seekord ei tegelenud tagalarühm oma pikast ja mitmekesisest ülesannete nimekirjast meditsiini ja toitlustamisega, aga nagu õppus näitas, on mõlemad ka äärmiselt olulised. Elu väliköögi kõrval on oluliselt meeldivam, kui sellest eemal – seekord Naiskodukaitsjate poolt valmistatud maitsev toit aitas üleval hoida nii moraali kui ka energiat. Meditsiini olulisust näitas aga kerge segadus, mis tekkis vahekohtunike poolt määratud haavata saanule abi andmisel.

Vihmane pühapäeva hommik algas osale rühmast varakult ja kiirelt koos teiste staabikompanii üksustega vasturünnakul osalemisega. Samal ajal sai kogu staap ja tagalaala ka kokku pakitud ja masinatele laaditud ning väsinud aga õnnelik tagalarühm kohtus õppuse lõpurivistusel.

Staabikaitserühma seiklused

Tööpäeva lõpp, kiirelt Plangusse, kogunemine, autod parklasse, registreerimine – arvestades kogunenud teotahtelist võitlejate massi siis aega kulus tiba paar tunnikest – ning siis veokitesse, suund Tapale, KV keskpolügoonile. Ülesanne kindlustada ala ning üles seada staabikaitse. Seekord, omades varasemaid õpetusi ja kogemusi, valmistusime paremini ette. Ala kindlustamiseks seadsime üles elektroonilised signaalmiinid – eesmärk vastast õigeaegselt avastada ja tõrjuda, parimal juhul hävitada.

2015-04-26-1178[1]

Esimesel ööl oli ilm talviselt kare. Patrullides ja magades andis endast märku vapruse tudin ja hammaste klõbin, kuid tempokas toimetamises varustuse sisse seadmisel möödus öö tegusalt. Päev algas kena päikesepaistega, kauguses oli aga kuulda juba aktiivset võitlust ja liitlaste raskerelvastuse põrinat. Jätkasime oma toimetustega, jälgides maa-ala ning tagades läbipääsusüsteemi. Päeva teises pooles tõime turvaliselt “koju” kolonni, kellel lõppes õnnetult keset vaenulikku territooriumi kütus – teekond sihtpunktini oli tolmuselt valge ja hammastevahe krõbisev. Tagasi laagris, harjutasime lendavate objektide eest varjumist ja tegelesime ala maskeerimisega. Kõike seda ikka oodates, kunas see vastane endast märku annab. Põnevuse lisamiseks testis meie valmidust ja reageerimiskiirust emake loodus, aktiveerides lindude ja loomade abiga paigaldatud signaalmiine. Õhtu saabudes sai ootamine lõpu –  mööda metsaäärt hiilis meie suunas vastase luuregrupp. Eks ta üritas teha seda varjatult, kuid staabikaitse kotkasilma eest ei varju miskit. Pooletunnises võitluses kandis vastane suuri kaotusi ja oli sunnitud taganema.

DSC_1120

Viimane päev algas varaselt ja märjalt, ilmataat polnud meie kohalolekust enam nii lahke ning kostitas meid järjepideva seenevihmaga. Kell 5 hommikul automaadi valangu saatel äratus, telkide kokku pakkimine ning veokitele – ülesanne sundida vastast hõivatud aladelt taanduma. Vaenulikule alale jõudes jalastusime kiirelt ja hargnesime metsa positsioonidele vastast ootama – kuna ootamine kippus venima, siis mõni võitleja püüdis ilmataadile meelepära valmistada, voolides puidust varajasi puravikke. Peale mõningast ootamist oli ilmne, et vastane on initsiatiivi edasi liikuda kaotanud ning on õige hetk ise olukorda dikteerima asuda. Esimesed Hummerid, mis edasiliikudes teepeal vastu sattusid pidid suures segaduses ja kerges paanikas kiirelt taganema – omalt poolt kostitasime võimsa pealetungi ja tulerahega kõikides lahingtorudest. Jõudsalt edenedes olime juba peaaegu järgmiseid Hummereid sõjatrofeeks saamas kui kõlas ENDEX.

Lõpurivistus, ilusad sõnad, relvad puhtaks ja õliseks, hundipassid pihku ning kogu oma mandiga suund kodu poole, kes siis kuuma vanni ja kes sauna kütma.

 

Staabikaitsjad staabi kaitsel ehk higi, lörts, unevõlg … ja saksa televisoon

30.01 kuni 01.02 toimus suuremat sorti staabikaitse harjutus, kus Nõmme malevkonna staabikaitserühm, toetatuna Akadeemilise malevkonna sidegrupist ning Nõmme malevkonna tagalarühma transpordigrupist, harjutas pataljoni staabi üles seadmist, “hüpet” ning julgestust koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Tegemist oli esimese erialaspetsiifilise õppusega sedalaadi koosseisule. Meie tegemisi jälgis kõrvalt sel korral saksa televisioon ZDF.

tele

Kogunesime juba reede õhtul, kuna planeeritud programm oli omajagu sisutihe. Õhtu jooksul saime teoreetilise ülevaate, kuidas toimub staabi ülesseadmine ja selle kaitse. Samuti oli vaja komplekteerida kogu staabi varustus, mida keegi varem teab-mis-ajast laost väljagi võtnud ei olnud, välja õpetada autojuhid ning sidemehed jne. Kui varustus oli komplekteeritud ja iga meeskond vastavalt oma erialale järgmiseks päevaks vajalikke teadmisi omandanud, tuli ööbimiseks valmis seada ka telklaager. Saime oma tegevustega üsna kiiresti hakkama, nii, et juba kella 3-ks öösel olid kõik tegevused tehtud ja võis rahulikult puhkama minna. Välja arvatud need kes pidid patrullis olema või telgis ahjutuld valvama.

tund

Laupäeva hommikul kell 07.00 oli äratus ja värsked ning puhanud staabikaitsjad olid valmis tegudeks. Peale käskude saamist pandi laager kokku ja liiguti etappide kaupa väljaõppealale Männikul.

Väljaõppealale jõudes alustati koheselt staabi üles ehitamisega ja tagati selleks ka vajalik julgestus. Vaatamata asjaolule, et tegemist oli alles esimese taolise õppusega, saadi staap koos kõigi sideühendustega ning vajaliku maskeeringuga püsti ettenähtud ajaga. Kuna oli teada, et vaenlane ei maga, pidi rühm tagama ka oma tegevustele piisava julgestuse nii ettevalmistustegevuste ajal kui tegeliku staabikoosseisu kohale saabumisel.

autojuhid

Et staabikaitse rühm ei ole veel täielikult mehitatud (seega kõik uued liikmed on teretulnud), oli olemasolevate jõududega julgestustegevus üsna vastupidavust nõudev väljakutse. Peale 8 tundi patrullis ja postidel olemist sai ka meie jagu kaks tundi puhkust soojas telgis. Selle asemel, et üritada puhkuseks antud ajal tukkuda, tekkis telgis oleval tarkadeklubil äärmiselt filisoofilised arutelud teemadel: kus asus Eestis viimane piimabaar ning mida sealt tellida sai ja kas malevalane kellel on katelok, võiks olla ka jao lokulööja.

väravas

Enne kui jõudsime viimase teema lõppjäreldusteni, toimusid staabi alal suuremat sorti plahvatused, millest võis järeldada, et staap oli sattunud rünnaku alla. Koheselt anti häire ja tormasime telkidest välja varasemalt ettenähtud positsioonidele.Telgist väljumise kiirus oli muljetavaldav, kuna isegi minu kiivri rihm otsustas pingele järele anda ja tükkideks laguneda. Kui kiiver leitud ja positsioonidel kohad sisse võetud, saabus haudvaikus. Kuna oli juba üsna hiline aeg oli väljas kottpime. Nähtavus oli umbes 20 m ja taevast tuli mingit lörtsitaolist ollust. Peale 15 min passimist ja pingasalt pimedusse vahtimist, hakkasin igas puus vaenlast nägema. Mingi hetk nägin, et üks puu OLYMPUS DIGITAL CAMERAotsustas teisest eralduda ja hakkas otse meie suunas liikuma, sama tegid ka mõned järgnevad puud. Mõne hetkepärast sain aru, et tegemist on tõenäoliselt vaenlasega. Kuna nemad meid ei näinud jõudsid nad meist umbes 10-15 m kaugusele, kuni andsime käsu neil peatuda ja ennast tuvastada. Meie käsklustele nad ei allunud, mispeale algas tulevahetus ja vaenlane löödi tagasi. Sama kordus umbes 30 min pärast kõrvalpositsioonidel, kus vaenlane jooksis otse meie positsioonil olevate võitlejate ette. Seega vaatamata esmasele üllatusrünnakule, löödi ülejäänud vaenlase katsed staabis segadust tekitada tagasi. Öösel kella 2-ks oli selge, et vaenlane on lõplikult tagasi löödud ja häireolukord lõppes. Peale patrulli (kus oli tunda, et põlved enam hästi ei lukustu) ja ahjutule valvamist sai juba kell 5 silma looja lasta.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Järgmisel hommikul oli 7.00 äratus. Vahepealse mõne tunniga oli maha sadanud korralik lumi, mis kattis kogu staabi ja seda varjanud kamuflaaži. Ilus oli küll vaadata, kuid seda raskem lume all olevat staapi kokku pakkida. Kuna motiveeritud kaiitseliitlastes oli energiaressurssi veel piisavalt siis kella 11.00ks olime juba kokkupakitud staabiga Plangus. Staabi varustus tagasi lattu, relvad puhtaks ning saigi rampväsinuna, kuid kogemusevõrra rikkamana koju sauna minna.

Talve lõpuni oli jäänud veel 48 päeva…

Indrek

Kui sulle pakuvad huvi staabikaitserühma tegemised või soovid meiega liituda, loe enamat siit: http://malevkond.ee/malevkond/staabikaitseruhm/