Sildiarhiiv: Tankipurustajad

Mereülene soomusvastane koostöö kogub tuure

Tulejumal

Juba muinasajal, kui Eestis olid kujunenud ühise riikluse tekkimise alused, ühendasid Mandri-Eesti ja saarlaste malevad aeg-ajalt oma jõud, et ühiselt – kui üks süda ja üks hing – võidelda võõrvallutajate (sh toonase soomusjõu – rüütlite) vastu. See pikaaegne koostöö sai veel ühe näite möödunud nädalavahetusel, kui 8. aprillil maabus Muhus Tankipurustajate esindus, et olla instruktoriteks Saare soomuseõgijate väljaõppeharjutusel.

Õppuse käik

Õppust oli planeeritud pikalt ning seetõttu oli see ka väga läbimõeldud ja intensiivne. Laupäeva esimesel poolel toimus Koguval mastaapsem lahinglaskmine erinevatest relvadest, kuhu olid oodatud ka pealtvaatajad – saarlased lasid seal Tankipurustajate nõustamisel TT kahureid 500 ja 700 m kaugusel asuvate sihtmärkide pihta. Kahurilaskmiste kulminatsiooniks sai sünkroonlaskmise harjutus enam kogenud meeskondadele: relvade tuli avati nii üheaegselt, et seda, et tegemist oli kahe erineva lasuga, on hiljem videot vaadates peaaegu võimatu tuvastada.

Kui tavaliselt lahinglaskmistega õppus lõpeb, siis sedakorda oli see alles algus. Lahinglaskmistelt liikus tankitõrjujate kolonn Saaremaale Leisi valda Karja külla, kus toimus teoorialoeng, aitamaks paremini valmistuda pühapäevaseks taktikaharjutuseks.

Kiiver maha saarlaste ees, kes olid taktikaharjutuseks teinud väga häid ettevalmistusi, mida tihti ei kohta: olemas olid kõik kooskõlastused valla ja maaomanikega, kel polnud midagi selle vastu, et terve pühapäevase päeva jooksul kostub nende maadelt, aga ka Karja küla servast kuulipilduja- ja automaadivalanguid, lendavad signaalraketid ja metsa kohale tõusevad reaalsed kattesuitsusambad. Kindlasti mängib selles suurt rolli kogukonna üldine toetus, mis kahjuks on Eestis lausa maakonniti väga erineval tasemel. Kui kogu Eesti rahvas toetaks „oma poiste“ riigikaitseharjutusi samal moel nagu teevad seda Leisi valla elanikud, poleks meil sellist võõrapärast valdkonda nagu CIMIC praegusel kujul vaat et vajagi. Täna aga on…

Taktikaharjutuse käigus planeeriti ja harjutati terviklikult (alates positsiooni eeljulgestamisest kuni kontaktijärgse korrektse ja kiire eemaldumiseni toetusrelvade toel) läbi kaks realistlikku, teineteisega seotud stsenaariumi ning asjale lisas jumet see, et vastasena pandi liikuma reaalne relvastatud „loom“, milles viibiv instruktor omakorda binokli abil tankitõrjujate tegevust kontrollis ning loomulikult vastutuld juhtis, kui tegevus korrektne polnud.

Tänud korraldajatele ja muidugi osalenud Saare tankitõrjujatele! Ärge siis pikka viha mandrilt tulnud instruktorite vastu pidage!

Hiidlane saarlasi õpetamas…

Paar lõbusamat seika kohalikega suhtlemisel juhtus ka tänu vanale heale saarlaste ja hiidlaste vahelisele aasimisele. Et üks instruktoriks olnud tankipurustaja on hiidlane, siis naljatasime omavahel juba alul, et ega see teema puutumata jää ja parem oleks oma päritolu varjata. See osutus siiski võimatuks, sest üks kohalik Karja küla mees, kes nägi omade hulgas mitut võõrast nägu (Tankipurustajate instruktorid), pöördus just nimelt hiidlase poole küsimusega, et: „Kust kohast sa tuled?“ nagu oleks hiidlasel miski eriline lõhn küljes olnud. Ei jäänudki viimasel muud üle, kui muheldes ohata, et „nonoh“ ja paljastada oma päritolu, mis koheselt vallandas lõbusate aasimiste voo.

Teine juhtum oli laupäeva õhtul, kui instruktorid olid palutud öömajale ühe saarlase koju, kuhu kaeti rikkalik laud, köeti saun ja kaeti voodid. Esimese asjana pärast seda, kui oldi lauda istutud, pajatas majaperemees hiidlaste kohta lõbusa, aga tögava loraloo, mille peale ei jäänud hiidlasel taas muud üle kui naerma turtsatada ja end paljastada. Võimalik, et see ongi selle majaperemehe alaline trikk, et kontrollida, kas külaliste hulgas ka hiidlasi on… Kasutan siinkohal juhust ja tänan Kõue-Mardi talu lahket pererahvast Liikülas, Mustjala vallas.

Koostöö jätkub õige pea

Järgmine mereülese koostöö harjutus on juba kahe nädala pärast, kui saarlaste „laevastik“ ühineb Hundil Tankipurustajatega, et koos veelgi tugevamana järjekordne vallutusretk (oleme sedakorda „punased“) edukalt läbi viia. Ehk toome mõne linna väravadki taas sõjasaagiks kaasa?

Tankipurustajate ninamees

Raigo Sõlg

Tankipurustajad Põhjakonnal 2015

Septembrikuu esimene nädalavahetus oli Tankipurustajatele taaskord tegus: osaleti õppusel Põhjakonn 2015 ründajate poolel. Kahuritele sedapuhku eriti “tööd” ei jagunud (need leidsid kasutust julgestusena); „Kustide“ tööks sai peamiselt vastase avatud kaevikute hekseldamine kildmoonaga.

Esimesel päeval kandis vilja vastaste põhjalik eeltöö ning nädalate jooksul rasketehnikaga loodud kaevikute liinid jäid vähemalt meie rindelõigus käeulatusest välja. Samas, pataljoni plaan ei näinudki ette nende äravõtmist meie poolt – meie kompanii ülesanne oli teha vastasele pettemanöövreid, varjamaks pataljoni tegelikku põhilöögisuunda (nagu hiljem selgus, olla see plaan ka korda läinud).

Ründamist ja selle käigus ellu jäämist sai harjutatud ning mitte just igapäevast jalaväe leiba (loe: jalgsi läbi soode ja metsade ning üle vee) sai maitstud küll ja veel. Tankipurustajad kuulusid päeva lõpus nende väheste hulka, kellele kiiver pähe jäi (kiiver võetakse peast, kui kohtunik on võitleja “surnuks” tunnistanud).

 

Teine päev algas varajastel hommikutundidel ja vähese uneaja üle sai „pisut“ isegi torisetud. Et sõda vajas sõdimist, said kõik ennast siiski kiiresti ärkvele ja masinatele. Tegevus algas rünnakujärjekorras ootamisega, sest enne Tankipurustajaid saadeti vastastele vastu rühmade kaupa jalaväge. Ootamise käigus avanes ühele meie Kusti paarile võimalus ära lasta üks lähedal siiberdanud vastase soomuk. Samas tegi pikk ootamine ka oma töö ning andis vastasele võimaluse ja ajavaru, et tellida lõpuks liikuma hakanud üksustele kaela kaudtuli, mis mõnevõrra ka ka Tankipurustajate ridu harvendas. Ründevõimekuse säilitasime tänu rühmaülema nõudmisele, et kõik võitlejad peavad tundma kõiki relvi, mistõttu ei jäänud kuulipilduja ega granaadiheitja kasutult seisma.

Ahelikku loomas

Ahelikku loomas

Esimene kaevik võetud

Esimene kaevik võetud

Kui teel liikunud üksus oli sattunud vastase varitsusele ja vajas abi, läks Tankipurustajate jagu Juhani juhtimisel tiibama. Ülesanne ei olnud kergete killast – rünnata tuli kõrgendikule kaevunud vastast. Pärast kiiret luuret leiti traattõketes läbipääsukohad ning rünnati. Esimesena kaevikuni jõudnud Peetri automaadivalang lõpetas vastase tuletegevuse ning esimene kaevik oligi käes. Kaeviku vallutamisel oli ka oma hind – üks langenu ja kaks haavatut, neist üks reaalse silmavigastusega (kiiret paranemist Robinile).

Olles kaeviku oma kontrolli alla saanud, julgestasime ja toetasime abiks saadetud rannakaitse võitlejaid, kes vallutasid järgnevad kaevikud. Vastane sai aga lisajõude ning meiepoolsete abijõudude puudumise tõttu tuli inimelude säästmiseks meil lõpuks eemalduda ja kaevikud taas maha jätta. Et lahingutegevus oli meie ridu taas hõredamaks muutnud, võis näha vaatepilti, kus kaevikust ronib välja Tankipurustaja, kellel on käes kuulipilduja ning seljas kaks Carl Gustavit – tegu oli meie “universaalsõdur” Sveniga.

Peale ENDEX-it tegi võitlejate meele lisaks saadud kogemustele rõõmsaks ka ülikiire “lõppmäng” – ei mingit formaalset molutamist.

Traditsioonilised ENDEX-i näoilmed

Traditsioonilised ENDEX-i näoilmed

Lõpetuseks mõtteainet: Kes tahab ainult actionit, see harjutab peamiselt surma saamist; kes pühendub enam läbimõeldud taktikale, saab harjutada ellujäämist.

Punane Admiral ja MG3

Punane Admiral ja MG3

Tankipurustajate suvepäevad ja Johan Pitka mälestusmärgi külastamine 2015

“Omagem uuesti Vabadussõja vaimu! Kes ei taha võidelda ja töötada kodumaale ohtlikel päevadel, kes kõrvale hoiavad ja põgenevad, need teadku, et nende jaoks ei ole enam kodumaad. Põlgus ja häbi saagu nende osaks. Neid sõnu lõpetades võtan ma relva ja astun võitlejate ridadesse. Ma jaksan veel relva kanda!”  – just neid Johan Pitka sõnu tsiteeris Tankipurustajate pealik Raigo oma kõnes admiral Johan Pitka mälestusmärgi juurde pärga asetades.

Johan Pitka mälestusmärgi külastamine ja pärja asetamine oli üks osa Tankipurustajate suvepäevadest. Suvepäevad peeti rühmaülema kodus, kus sauna, grill-liha ja mullijoogi seltsis arutleti muu hulgas Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli täitmise ja riigireeturlike sisevaenlaste karistamise teemadel.

Oli taaskord tore üritus, mis kandis endas sajaprotsendiliselt Tankipurustajatele omast Kameradenschaft-i.

 

Nõmme malevkonna Tankipurustajad Rabasaares – Kaitseliidu suurõppusel HUNT 2015

Tankipurustajad osalesid õppusel „siniste“ poolel peaaegu täiskoosseisus – tõsi, koos mõne Põhja kompanii võitlejaga, kes olid tulnud omandama tankitõrjeoskusi. Kokku oli väljas 1500 kaitseliitlast.

Kui tavapärane formeerimistegevus oli läbi, algas sõit Rabasaare poole. Kõigil võitlejatel oli vaim valmis unetuteks öödeks ja puhkehetkedeks lageda taeva all. Õppusele eelnevalt oli rühma juhtkond ja veel mõned võitlejad osalenud juba maastikuluurel, positsioonide rajamisel, kaardiharjutusel ja sideharjutusel.

Kohe õppuse alale jõudes asusime positsioonidele. Tankipurustajate ülesandeks oli korraldada vastase oodatavale soomuskolonnile kolm varitsust ja seejärel asuda kaitsesse Rabasaare alale. Kuna seekord oli aega, tegime kõik nii nagu peab – positsioonidele liikusime jalgsi ja alles siis, kui ala oli julgestatud, tõime järgi ka kahurid. Positsioonid said mehitatud kell 04.00 ja hakkasime harjutama Tankipurustajate põhioskusi – olla märkamatu ja kannatlik. Neid põhioskusi saime hajutada pea 12 tundi, samas muidugi luureandmeid vastu võttes ja vaatlusinfot edastades. Seekord kasutas vastane raadioside häirimiseks eritehnikat, nii tuli kasutada ka alternatiivseid sidevahendeid.

Hommikuses päikesetõusus ja terve laupäevase ennelõuna pakkus „harjutavatele“ tankipurustajatele vaatemängu Põhja kompanii oma tegevusega – sagedasti voorivad ATV-d, krossitsiklid, järelkärud jms olid suurepäraseks näiteks, kuidas kaasata lahingtegevuseks tsiviilressursse.

Kui luureandmetel seisis meie varitsusest 500-700 m kaugusel (meie kavandatud hävitusala ees) juba 9 PASI soomukit ning enne seda oldi tulutult üritatud möödumist meie paremalt tiivalt (seal seisis neil ees osa Põhja kompaniist), ei pidanud vastase närv enam vastu ja nad hakkasid liikuma, et täita oma ülesannet.

Nii saime meiegi viimaks täita oma ülesannet: esimesena nina välja pistnud soomuki lasid kahurimeeskonnad puruks ja vastase pealetung oli mõneks ajaks taas seisma pandud. Kahurimeeskonnad eemaldusid suitsukatte ja tuletoetusjao julgestamise all ning liikusid järgmistele positsioonidele. Haavatuid ja langenuid ei olnud.

Kuigi Tankipurustajad olid juba kompanii ülesande täitnud ja vastast oli viivitatud kolm tundi, oldi valmis ka järgmistes varitsustes, kuni tuli käsk eemaldumiseks ja kaitsesse asumiseks Rabasaare alale. Rabasaares võtsime sisse oma kaitsepositsioonid, mille olime juba eelnevalt Hundikutsika käigus ette valmistanud, ning saime isegi kuuma suppi, mis oli nädalavahetuse ainus soe toidukord.

Rabasaarde vastane siiski laupäeval ei jõudnudki ning kesköö paiku sai üksus puhkama heita, kes kuuse alla, kes puukuuri, kes mahajäetud hoonetesse – telke seekord kaasa ei võetud. Rühmaülema tööpäev ei olnud aga veel kaugeltki läbi, sest järgmise päeva planeerimine ja lahingplaanide täiustamine näpistas halastamatult seda niigi vähest uneaega.

Pühapäeva hommikul kell 06.00 alustas vastane rünnakut Rabasaarele. Võitlejad olid just ärganud (mõned jõudnud isegi natuke süüa) ja saanud vaevalt positsioonidele asuda. Rünnak oli küll ootamatu, kuid kiiresti suutsime end kokku võtta ja vastu hakata. Eelnevalt ettevalmistatud kuulipildujapesa ja võsast puhastatud laskesektor kulusid marjaks ära. Ka väike lahingkavalus õigustas ennast; nimelt olime tuletoetusjao juurde, kes oli lahingu esimeses faasis raskuspunktis,koondanud neljast mehest koosneva reservi. Reserv laadis kuulipilduja linte, mille tulemusena sai kuulipildur vastaseid lakkamatult tinamesilastega kostitada. Tugev kuulipildujatuli ja sekka granaadiheituritelt mõned kildgranaadid seiskasid vastase rünnaku. Vastase kuulipildujapesaga klaaris arved sügavusse varjunud tankitõrjekahur. Kui vahekohtunik nägi, et vastane ei suuda edeneda, saime korralduse eemalduda, et lahingustsenaariumi saaks edasi mängida (muud reaalset vajadust oma kaitstavat objekti maha jätta me ei tunnetanud). Meditsiiniharjutuste tarvis määrati ka haavatuid. Eemaldusime nagu ikka – suitsukatte varjus.

Järgmiseks said tööd ka kahurid, kes hävitasid vastase soomustehnikat ning lasid puumajadel seinu puruks, et pealetungival vastasel ei oleks kusagile varjuda. Samuti hoiti kahurite tule all vastase poolt hõivatud hooneid. Tuletoetusjagu toetas veel jalaväe vasturünnakut, kostitades hoonesse varjunud vastast kildgranaatide ja kuulipilduja tulega, kuid jäi selles situatsioonis teiseks. Esimese koha röövis üle varje pistetud vastase automaaditoru.

Seejärel tuli käsk eemalduda ning põhiraskus langes kahurimeeskondadele ja neile abiks saadetud kuulipildujapaarile. Kuulipilduri haavata saamise järel tõi kastanid tulest välja rühmaülema ettenägelikkus – nimelt on Tankipurustajatel nõue, et iga võitleja peab oskama kasutada kõiki rühma relvi. Seepärast oligi võtta reservist “universaalsõdur” Sven, kes küll ametilt granaadiheitur, kuid tekkinud olukorras asus kuulipilduja taha.

Palju harjutati ka haavatutega seonduvat – kohapeal sidumist, kompanii meditsiinipunkti toimetamist ja lõpuks ka “hulkuva miini” läbi saadud seljavigastusega haavatu evakueerimist.

Ülesanded said täidetud, lahingud said läbi, pidulik rivistus ja Ameerika tankid – ning seejärel varustuse hooldamine ja kojuminek, et saada kätte õigusega välja teenitud puhkus.

Usun, et enamus võitlejaid ühineb kamraad Veiko-ga: Vaatamata kõigile raskustele – hea õppus oli. Mingisugust uut energiat sain, hea tunne on.

Tankipurustajad Rabasaarel USA ratsaväelastega mõõtu võtmas, märts 2015

tankipurustajad

Kahur positsiooni vahetamas

Kahur positsioonil

Kahur positsioonil

Kuulipilduja paar

Kuulipilduja paar

Seekord said Tankipurustajad harjutada koos USA Ratsaväe kompaniiga – pakkudes neile vastutegevust. Ameeriklaste ülesanne oli vallutada oma kompaniiga Rabasaare ala, neil olid kasutada ka soomukid Stryker. Tankipurustajad koos jalaväelastega kaitsesid Rabasaare ala.

Esimese vastase soomuki hävitas vaatlus- ja eelposti ülesannet täitev tuletoetusjagu. Teine soomuk langes kahurijao saagiks. Kaks kaotatud soomukit võtsid vastasel soomuse toel edasi liikumise isu. Ühel korral oli veel näha seisva soomuki tulesid puud segasid ja lasta ei saanud ning soomuk end liigutada ka ei “julgenud”.

Vastase soomustehnika hävitamise järel tankipurustajate hulgas kaotusi ei olnud.

Edasi läks nagu ikka siis kipub minema kui tankipurustajad ilma jalaväe toeta jäävad ja ise koos kahuritega jalaväge etendama hakkavad 🙂 Kui Rabasaare ala oli ümber piiratud ja laskemoon lõppenud – tuli leppida teise kohaga.

Õppus oli igati korda läinud ja ennast õigustas täielikult ka nö “kiirformaat” hommikul põllule ja õhtuks koju.

Tankipurustajate hulgas on veel mõned vabad kohad:  loe lähemalt

Asulad puhtaks!

Kõlab nagu suvaline valimisloosung, aga …

14.-15.02.2015 osales TTR „külalisesinejana“ LaKo linnalahingu õppes Türisalus. Õppus oli korraldatud hästi ja iga minut oli täidetud väljaõppega. 14. veebruaril harjutas TTR plaani kohaselt instruktori juuresolekul varitsuspositsioonide leidmist eri olukordades, mille instruktor talle ette andis, ning õhtul pimedas täiendati oma teadmisi tulejuhtimises ja meditsiinis.

15. veebruaril toimus reaalne kokkupõrge, kus urban area`l olid asulat sissetungijate eest kaitsmas airsoft relvadega mehed, täpsuslaskurid ja TTR. Neid ründasid LaKo jõud, samuti airsoft relvadega. Tankipurustajad andsid vastasele kasutada ka oma professionaalse CG lahingpaari, et jõudusid võrdsustada püüda.

Asula kaitsjate poolelt vaadatuna algas lahing sellest, et vastane tuli sundida võimalikult varakult jalastuma. Selleks korraldati vastase kolonnile asulaväliselt varitsus, kus TTR ja täpsuslaskurid hävitasid vastase kolonni pea ja võtmeisikud ning survestasid vastast jalastuma. Seejärel asuti asulas selle kaitsele.

Tankipurustajad täitsid oma ülesande ja ükski liikuv vahend ei jõudnud linna, vaid hävitati „tüdrukute“ poolt juba eos. Siinkohal hoiatus kõigile võimalikele „sõbralikele jõududele“ sõjaolukorras: ärge toppige oma nina sinna, kus käib lahingtegevus; teie sõbralikku nägu rooli taga ei pruugi me mitmesaja meetri kauguselt näha.

Lisaks oli võimalik veel kord tõestada, et TTR ei ole vaid soomusvastase võitluse üksus: ühe kunagise ehitise varemetesse koondunud vastase jao pihta lasti paar kumulatiivmürsku, sihtides tellismüüri nende kõrval. Tulemuseks loeti 2 surnut ja 2 haavatut (see on kindlasti veel leebe hinnang).

Minu jaoks täitsid Tankipurustajad oma ülesande, mis neile oli pandud ja täitsid selle kaotusteta.

17.02.2015

Raigo Sõlg

Tankipurustajate ninamees

Tankipurustajate uus tegude aasta algas 17.01.2015 rühma õppepäevaga

Ega tankipurustaja oma ametist kaua eemal olla ei malda ning väljaõppeliselt rahulikumal jaanuarikuul korraldati omaenda õppepäev, et anda üksusesiseselt edasi omandatud teadmisi ja vahetada kogemusi. Õppepäeva põhiteemaks sai vastase õpe, milles lektorite ja arutelu moderaatoritena esinenud rühma juhtkonna liikmed keskendusid potentsiaalse vastase soomustehnikale, aga ka soomustehnika ja motoriseeritud jalaväe lahingutaktikale; seda vähemalt määral, milles see on vajalik igale reavõitlejale, et teada, mis on tema vastas ja kuidas sellega meile omase elegantsi ja kordumatu graatsiaga toime tulla.

Õppepäeva lõppedes tähistati tagantjärgi ühiselt ka TTR tänasel kujul loomise 10. aastapäeva. Aastapäev ise oli küll 2014. a varasügisel, mil täitus 10 aastat reservõppekogunemisest, kus Nõmme TTR lahingüksusena esimest korda teenistusse kutsuti, kuid paraku oli tankipurustajate sügisene graafik niivõrd tihe, et mõnusamaks omavaheliseks kokkusaamiseks Kameradenschaft`i edasiseks süvendamiseks leidsime mahti alles nüüd. Nii meenutatigi ühiselt pilte vaadates lõbusamaid seiku TTR senisest värvikast ajaloost ning lahkuti teineteisest veelgi paremate kamraadidena kui seni.

RÕK III etapp, Paldiski, Klooga, 29-31 08 2008, foto Aare Nõmm

Meenutati vanu aegu…

TTR õppepäevi on plaanis korraldada vähemalt kord poolaastas. Järgmise õppepäeva kavagi on juba paigas: kui lumi sulanud, teeme ühise süvendatud relvaõppe, kus iga võitleja teeb süvitsi tutvust „tüdrukute“ hingeelu ja anatoomiaga.

ltn Raigo Sõlg
Tankipurustajate ninamees

Jõulusõda hinges – Tankipurustajad lahinglaskmisel 2014

Ajal, kui kõik juba jõuludeks valmistuvad ja üldine jõulurahu matab hinge, on Tankipurustajatel kiired ajad, et pidada veel enne valguspühi maha üks väike ja võidukas Jõulusõda: sel ajal toimub Tankipurustajatel tavapäraselt tankitõrjekahurite lahinglaskmine. Sedakorda kukkus Suur Pauk päevale, mis eelnes kristlaste 4. advendile.

Sirgalas olid kaasas väga head, oma kamraadi ettevalmistatud sihtmärgid, mis matkisid vastase lahingtehnikat – pikkus 6 m (õige keskmine soomuki pikkus), kõrgus tsirka 2 m.

Sihtmärki uurimas

Sihtmärki uurimas…

Ürituse korraldanud sõjaveeblid olid leidnud hea koha kaugemate märkide laskmiseks: sihtmärgid laeti kraanaga 600 m ja 800 m kaugusele ning laskmine toimus tuleülekandega ühelt märgilt teisele.

Lahingmoona oli piisavalt, et esmalt said kõik Tankipurustajad harjutada meie põhirelvaga laskmist (lisaks ka muid TTK meeskonna ameteid) ning seejärel lihvisid eraldi oma oskusi ametikohajärgsed sihturid ja laadurid.

Töö ootab ...

Töö ootab …

Eraldi väärib esiletoomist harjutuse perfektne korraldus:

  • 12. kl 23.30 jõudmine Sirgalasse – majutus ja öörahu;
  • 12. kl 7.00 äratus, hommikusöök, majutus kokku;
  • kl 8.00 sihtmärkide paikapanek, relvade rihtimine, kuiv treening, valvepostid välja, laskemoona ettevalmistamine;
  • kl 10.30 esimene vahetus alustab laskmist;
  • kl 14.00 kõik läbi, sihtmärgid ja valvepostid maha, kokkuvõtted, masinatele ja minek.

 

Jõulud on ju andmise aeg. Küll sai antud…

21.12.2014

Raigo

 

Tankipurustajad Rummu vanglas linnalahingut harjutamas – Põhjatäht 2014.

TT kahur

Kahur positsioonil (Foto:Jaanus Lensment)

Põhja kompanii õppusel Põhjatäht 2014 oli kohal ligi 250 võitlejat. Oli ka Kalevi malevkonna BTR kes mängis vastase soomustehnikat.

Tankipurustajad said harjutatud kuidas kahuritega linnalahingus vastase elu kibedaks teha. Seekord sai rühma juhtimist harjutada Juhan ja välja mindi kahe kahuri ja CG (Carl Gustav) paariga. Külalistena olid tankitõrje tarkus omandama tulnud kamraadid Põhja kompaniist ja Akadeemilisest malevkonnast.

Õppusega võib rahule jääda. Kokku hävitati üheksa vastase soomukit seejuures tankipurustajate ja külaliste hulgas haavatuid/langenuid ei olnud.

Esimesel päeval kui kahurid olid positsioonidel üritas vastase jalavägi tiivalt rünnata. Kamraad Andrius oli omal initsiatiivil läinud külgjulgestust tehes vastase jaoks ebamugavalt kaugele ja avastades vastase üllatas neid automaadi tulega. Peale esimest tulekontakti kahuri meeskonnad eemaldusid ning tulega toetati ka Andrius-e eemaldumist. Vastase tuld mahasurudes ja samal ajal liikudes jõudsid kõik võitlejad terve nahaga varju.

Teisel päeval oli hoonete vahel lõik millest edasi liikumist takistas hoones asuvad vastase tulepositsioonid. Kohe kui keegi lõiku ületada üritas anti tuld. Rünnak jäi toppama kuni Juhan leidis lahenduse. Ohtliku lõigu varjamiseks vastase eest visati ette suits, enne kui suits jõudis ala täielikult varjama hakata tulistas CG hoonesse kildgranaadi ning seejärel sai kahurimeeskond ala ületada ja jätkata vastase soomustehnika hävitamist.

Kahurit paika sättimas (Foto:Jaanus Lensment)

Kahurit paika sättimas (Foto:Jaanus Lensment)

Ka olmeküsimused pakkusid tegevust. Et käsitööoskused ei ununeks ja ootamatud olukorrad ei üllataks, tegime seekord telkidele pikad vaiad käsitsi, ümbruskonnast leitud materjalidest.

Kuigi pisut üle kümne külmakraadi ei ole midagi erilist siis tuletas külmunud maapinnal 8mm matiga magamine meelde kuidas iga 15-20 minuti tagant tuleb külge keerata, et end mitte ära külmetada. Hommikuks moodustusid maapinnale ahju ja võitlejate kehasoojusega sulatatud aladest ilusad “lillekesed”.

Autojuhid said harjutada suvise diislikütuse kasutamist talvistes tingimustes.

Kõik said jälle kogemuse võrra rikkamaks ning Eestimaa on taas paremini kaitstud.

Tankipurustajad Kotkalennul 2014

Kotkalend 2014 algas kolme tankipurustaja jaoks juba nädalapäevad tagasi kui Raigo ja Margus instruktoritena ning Danel kursuslasena sõjapidamise kunstile pühendusid. Viie päeva jooksul jagati ja omandati teadmisi nooremallohvitseri kursuse raames. Kotkalennule eelnes rühmaülemate täiendkoolitus ja nooremallohvitseride kursus.

Nädalavahetusel toimuvateks lõpulahinguteks saabusid Alu-le ka kamraadid kahe “tüdrukuga” ning seejärel läks lahinguteks.

Esimese lahingu käigus hävitas Priidu juhitud kahurijagu, koostöös kaudtuld tellinud Juhaniga, vastase roodu (ca kompanii), kes liikus soomuki ja veokitega. Kaotused tankipurustajate ridades puudusid. Sellise tulemuse saavutamisel oli kindlasti oma osa tankitõrjuja põhioskustel, milleks on kannatlikkus ja kiire eemaldumine.

Teine lahing tuli pidada vastase kahe jalaväe rühma vastu kui kontakti sattus kahureid julgestanud Daneli juhitud tuletoetusjagu. Kuivõrd tankitõrje ülesanne ei ole iseseisvalt jalaväe vastu sõdida tuli tunnistada vastase ülekaalu ning tankipurustajatel tuli leppida “teise kohaga”. Enne esivanemate juurde minekut õnnestus siiski loojakarja saata ka kümneid vastase võitlejaid ning kahurid olid viimse hetkeni valmis täitma oma ülesannet.

Kolmandas lahingus õnnestus teostada kahurile kiirkorras moondamine sedavõrd hästi, et jalaväe toel edasi liikunud vastase soomuk ei avastanud kahurit enne kui oli juba hilja (loe: soomuk hävitati). Kahuri meeskond jõudis eemalduda kuid vastase jalaväe heal tasemel rünnak sai saagiks taas tuletoetusjao. Päriselus on meil loomulikult hea meel, et vastast mänginud kamraadid Sakala Malevast suudavad teostada kiirelt jalaväe rünnakuid stiilis “frontaal + tiibamine kord paremalt kord vasakult”.

Neljas kord tuli olude sunnil tegutseda taas vastase jalaväe vastu kaitstes kompanii juhtimispunkti. Juhani juhitud operatsiooni käigus hoidsid tankipurustajad piisavalt hästi varjus ja üks haaval nopiti kõik peale tungivad vastased, kes liikuda julgesid. Ürituse oleks võinud nurjata vastase organiseeritud tiibamine kuid seekord võttis neil hoo maha Sven oma Carl Gustaviga – harvendades tiibava vastase ridasid kildgranaatidega sedavõrd palju, et neil ründamise isu kadus. Tõsi vastase tellitud täpne kaudtuli viis meie hulgast kaks head kamraadi.

Malevkonnapealik Aivar sai ühte teis ka kaamera silma ette – vaata videot…

Oli tegus nädal riigikaitse heaks ja taas võib igaüks heita magama rahuliku südamega – Eestimaa on jälle natuke paremini kaitstud.

Endex - nägudelt peegeldub rahulolu

Endex – nägudelt peegeldub rahulolu