Tankipurustajad Põhjakonnal 2013

Osalesime TTR-st vaid 8 võitlejaga (sh meie uus naiskamraad ). Sellest hoolimata võtsime relvastusena kaasa nii 2 TTK-t kui ka 2 CG-t, et oleksime lahingülesannete täitmisel paindlikud. Paraku puudus nii väikese osavõtjate arvuga KP võimekus, kuid õnneks olukord seda ei nõudnudki. Sõda peeti kompanii kompanii vastu, kusjuures kompaniid olid ka reaalselt mehitatud (isegi ülekattega). Vastase jalaväel toetuseks Pasid (mängisid TANKE) ning Volvo veoautod (mängisid soomukeid) – esimesel päeval tuli neid ka üha juurde. Meie kompaniil toeks 1 BTR. Mõlemal 81 mm MP kaudtule toetus. Seega vastase selge ülekaal soomuse vallas.

TT taktika jaoks oli olukord taas mitte kiita, sest keskpolügoon maastik ei võimaldanud head TT lahingut, kuid tuli hakkama saada ja pead tööle panna.

Lahing 07.09.

Lõime igaks juhuks ühe TTK pettepositsiooni alale, mida pidime käsu kohaselt katma (meie TT katta oli kogu kompanii vastutusala vasak pool), kuid mille reaalne katmine oleks olnud enam kui keeruline. Tegelikud TTK positsioonid loodi vastutusala vasakus servas asuvale suuremale teele (kaart sai varem saadetud, kui huvi) – maks laskeulatus 325 m. Risky business, indeed (nagu rõhutasin, tulid viimase info kohaselt ka tankid mängu, mida senini karta ei osanud), aga parata polnud midagi; käsku tuli täita parimal võimalikul moel ja lootes parimale. Eemaldumistee oli olemas, kuigi samuti natuke riskantne. Kõik olenes nüüd vastasest ja tema taktikast. KL 14 algas kaugel eespool lahing – pärast mõningast viivitust liikusime oma positsioonidele ka meie, et mitte positsioone liiga vara võimalikule luurele paljastada.

Meie hilisemaks õnneks vastane sellele teele oma nina ei toppinudki ning oli pärast tankide toel edenemist ühel hetkel kindel, et seal vasakus servas kedagi ei olegi (me olime vältinud ka eetris olemist – tõsi, side oligi kauguse tõttu juhtimispunktist nagunii sant ning me ei pruukinudki iga saadud korraldust käigult täitma asuda, et mitte end vastasele paljastada või sootuks hävitada lasta…). Selle tulemusel olid suht jõudsasti edeneva vastase tankid ja soomukid ühel hetkel meist mõnisada meetrit paremal metsa taga kõrgendiku peal ja tundsid end seal täiesti turvaliselt. Siis tuli kompaniist käsk vasturünnakuks, et vastane alalt uuesti välja suruda, kuid meie jalavägi oli soomuse poolt maha surutud….

JA SIIS SAABUS TT TÄHETUND. Meile tuli korraldus tankid ja soomukid iga hinnaga maha võtta, Rapla TT (vastutas parema tiiva eest) sinna oma nina toppida ei saanud. Et TTK-dega seal midagi teha polnud, aga seniseid positsioone tuli samuti igaks juhuks hoida, et vältida vastase juurdetoomist alale, siis TTK-d jäid võitlejate nappuse tõttu positsioonidele vaid 2 mehega/sihturiga  ning ülejäänud suundusid CG-tega riskantsele ettevõtmisele. Seda saatis edu ning tagasi tuldi, saagiks 1 tank (võitlusreeglite järgi vajas seisev tank hävitamiseks 4 CG lasku). Huvitaval kombel ei hakanud vastane ka pärast seda mõtlema, et keegi neil selja taga on… Et künkale jäi veel 1 tank ja 2 soomukit, siis jalavägi istus endiselt kinni. Uuesti tuli käsk. Ja uuesti mindi reidile, sedakorda koos luurerühma jaoga, kes samuti vastase tagalas asus nagu alati, ühel hetkel meie juurde juhtus ja meid jalaväena toetas (nemad ise küll arvasid, et meie toetame neid). Sedakorda saagiks 1 tank ja 1 soomuk. Siis oli CG kaasas olnud lahingmoon otsas ja eemalduti tagasi. Viimase soomuki lasi ära keegi teine.

Küngas oli puhas ja jalavägi asus vasturünnakule. Vastane löödi tagasi ning peatselt anti selleks päevaks Endex. TT kaotused 0. Laskemoona kulu – kummalgi CG-l 1 DOS. Vastane ei saanudki vist aru, kes ja mis teda ründas. Aga mis peamine – vastase kindel eesmärk meist läbi murda ebaõnnestus ja ta löödi tagasi.

Kõiki TT laske imiteeriti signaalrakettidega, mille laskmiseks oli meile eraldatud 2 püstolit. Et laskude arv pidi klappima DOS-ga, siis olid lahingus kaasas DOS-i jagu mürsukonteinerid nii TTK-te kui CG-te jaoks ning igas olukorras kasutada DOS-le vastav arv rakette.

Lahing 08.09.

Kuigi õppuse eelselt oli plaanitud analoogiline lahing eelnenuga teatavate taktikaliste muutustega (ümberpaiknemine jalaväel), siis öösel sain käsu, et hommikul 6.30 peame olema asunud täiesti uutele positsioonidele juhtimispunkti kaitsel. Äratus kl 5, laager kokku ja positsioone luurama (selgituseks: päike tõusis sel päeval umbes 6.20 ja oli tihe udu – positsioone tuli otsida hommikuses hämaras ja väga tihedas udus poololetades ning vastast mängides Chevyga edasi-tagasi sõites). Kõikvõimalikest sittadest parimad positsioonid said loodud (nendest ka pildid – töötasime „kaheraudsena“ (st väga lähestikku), sest muidu poleks teine TTK just kaugele näinud). Paarsada meetrit meie ees asus kaitsele pioneerirühm ilma erilise TT võimekuseta; lisaks sellele on ka nemad erialarühm, kes ei pruugi kõik olla proff jalaväelased (need TÕELISED jalaväelased said ülesande külgedelt haarama minna – pioneerid olid vaid esmaseks katteks ja poolenisti petteks pandud). Pärast kiiret suhtlust meist vastassuunas mööduva K` ga (keda sügavalt austan ja kelle langemist kindlasti ei soovi) ja paari nende TT mehega sai käigult neile appi saadetud CG meeskond ning lepitud kokku, et esimese löögi vastase võimaliku soomustehnika pihta annavad kindlasti TTK-d (rõhutan: isikkoosseisu vähesuse tõttu oli nüüd meid TTK-del kokku 5). Alles seejärel võinuks soomuse rünnaku korral alustada külgedelt tööd CG-d, et säästa võimalikult palju elusid.

Kl 7 alanud lahing kulges peamiselt ala teises küljes, mis vajas pidevaid abijõude. Ühel hetkel saadeti sinna ka meie ees olnud pioneerirühm ning meie CG meeskond liitus eemaldudes taas meiega. Olime ühtäkki justkui eesliinil, aga vähemalt oli meid taas 8. Udu hajus. Kl 11 paiku saime info, et umbes 400-500 meetrit meist eespool on kõrgendik meie jalaväerühma poolt võetud ja julgestatud ning nad näevad soomukit, mida saaks nende pos-delt hävitada (meie seda ei näinud). Kompaniist tuli meile käsk see hävitada, sest KÜ planeeris taas uut vasturünnakut. Nii palja silma kui ammugi binokliga nägime aga sel kõrgendikul liikumist, mis tundus kahtlane. Sai küsitud kinnitust seal asuvalt jalvaäerühmalt, et kas kõrgendik on ikka teie käes. Vastuseks tuli kindel jah. Lendasime lauluga kõrgendikule ja …. hämmingus vastane avas viimaks meile tule 10 meetri pealt. Nii lõppes TTR sõjakäik 20 minutit enne Endexit J.  Ja seda seetõttu, et jalaväerühma ülem ei olnud täpselt aru saanud, mida ma kõrgendiku all silmas pidasin…

Igatahes tähendas peatselt tulnud Endex seda, et selgi päeval ei saavutanud vastane oma eesmärki ega murdnud meist läbi. Meie kompanii tuli selles kahevõitluses esimeseks.

Kuigi juhtus veel palju, millest rääkida sooviks, siis ega ma siin romaani kirjuta – on, mida edaspidi mitteosalenutele telgis rääkida.

Peamine, miks ma sellest kirjutasin, on ikka see, et mitteosalenutel tekiks teatav kahjutunne ja süümepiinad. Aga pole midagi, Põhjakonn 2013 on selleks korraks läbi, kuid palju võimalusi saada selliseid elamusi on veel ees. Ärge, jätke neid kasutamata – elu on selleks liiga lühike. Tahad ka? Loe Tankipurustajatest, kirjuta raigo(ätt)adepte.ee või helista 52 57 474.