Juba muinasajal, kui Eestis olid kujunenud ühise riikluse tekkimise alused, ühendasid Mandri-Eesti ja saarlaste malevad aeg-ajalt oma jõud, et ühiselt – kui üks süda ja üks hing – võidelda võõrvallutajate (sh toonase soomusjõu – rüütlite) vastu. See pikaaegne koostöö sai veel ühe näite möödunud nädalavahetusel, kui 8. aprillil maabus Muhus Tankipurustajate esindus, et olla instruktoriteks Saare soomuseõgijate väljaõppeharjutusel.
Õppuse käik
Õppust oli planeeritud pikalt ning seetõttu oli see ka väga läbimõeldud ja intensiivne. Laupäeva esimesel poolel toimus Koguval mastaapsem lahinglaskmine erinevatest relvadest, kuhu olid oodatud ka pealtvaatajad – saarlased lasid seal Tankipurustajate nõustamisel TT kahureid 500 ja 700 m kaugusel asuvate sihtmärkide pihta. Kahurilaskmiste kulminatsiooniks sai sünkroonlaskmise harjutus enam kogenud meeskondadele: relvade tuli avati nii üheaegselt, et seda, et tegemist oli kahe erineva lasuga, on hiljem videot vaadates peaaegu võimatu tuvastada.
[su_youtube url=”https://youtu.be/a_xT_QzHL4Y”]
Kui tavaliselt lahinglaskmistega õppus lõpeb, siis sedakorda oli see alles algus. Lahinglaskmistelt liikus tankitõrjujate kolonn Saaremaale Leisi valda Karja külla, kus toimus teoorialoeng, aitamaks paremini valmistuda pühapäevaseks taktikaharjutuseks.
Kiiver maha saarlaste ees, kes olid taktikaharjutuseks teinud väga häid ettevalmistusi, mida tihti ei kohta: olemas olid kõik kooskõlastused valla ja maaomanikega, kel polnud midagi selle vastu, et terve pühapäevase päeva jooksul kostub nende maadelt, aga ka Karja küla servast kuulipilduja- ja automaadivalanguid, lendavad signaalraketid ja metsa kohale tõusevad reaalsed kattesuitsusambad. Kindlasti mängib selles suurt rolli kogukonna üldine toetus, mis kahjuks on Eestis lausa maakonniti väga erineval tasemel. Kui kogu Eesti rahvas toetaks „oma poiste“ riigikaitseharjutusi samal moel nagu teevad seda Leisi valla elanikud, poleks meil sellist võõrapärast valdkonda nagu CIMIC praegusel kujul vaat et vajagi. Täna aga on…
Taktikaharjutuse käigus planeeriti ja harjutati terviklikult (alates positsiooni eeljulgestamisest kuni kontaktijärgse korrektse ja kiire eemaldumiseni toetusrelvade toel) läbi kaks realistlikku, teineteisega seotud stsenaariumi ning asjale lisas jumet see, et vastasena pandi liikuma reaalne relvastatud „loom“, milles viibiv instruktor omakorda binokli abil tankitõrjujate tegevust kontrollis ning loomulikult vastutuld juhtis, kui tegevus korrektne polnud.
Tänud korraldajatele ja muidugi osalenud Saare tankitõrjujatele! Ärge siis pikka viha mandrilt tulnud instruktorite vastu pidage!
Hiidlane saarlasi õpetamas…
Paar lõbusamat seika kohalikega suhtlemisel juhtus ka tänu vanale heale saarlaste ja hiidlaste vahelisele aasimisele. Et üks instruktoriks olnud tankipurustaja on hiidlane, siis naljatasime omavahel juba alul, et ega see teema puutumata jää ja parem oleks oma päritolu varjata. See osutus siiski võimatuks, sest üks kohalik Karja küla mees, kes nägi omade hulgas mitut võõrast nägu (Tankipurustajate instruktorid), pöördus just nimelt hiidlase poole küsimusega, et: „Kust kohast sa tuled?“ nagu oleks hiidlasel miski eriline lõhn küljes olnud. Ei jäänudki viimasel muud üle, kui muheldes ohata, et „nonoh“ ja paljastada oma päritolu, mis koheselt vallandas lõbusate aasimiste voo.
Teine juhtum oli laupäeva õhtul, kui instruktorid olid palutud öömajale ühe saarlase koju, kuhu kaeti rikkalik laud, köeti saun ja kaeti voodid. Esimese asjana pärast seda, kui oldi lauda istutud, pajatas majaperemees hiidlaste kohta lõbusa, aga tögava loraloo, mille peale ei jäänud hiidlasel taas muud üle kui naerma turtsatada ja end paljastada. Võimalik, et see ongi selle majaperemehe alaline trikk, et kontrollida, kas külaliste hulgas ka hiidlasi on… Kasutan siinkohal juhust ja tänan Kõue-Mardi talu lahket pererahvast Liikülas, Mustjala vallas.
Koostöö jätkub õige pea
Järgmine mereülese koostöö harjutus on juba kahe nädala pärast, kui saarlaste „laevastik“ ühineb Hundil Tankipurustajatega, et koos veelgi tugevamana järjekordne vallutusretk (oleme sedakorda „punased“) edukalt läbi viia. Ehk toome mõne linna väravadki taas sõjasaagiks kaasa?
Tankipurustajate ninamees
Raigo Sõlg
