Paljud kodanikud, kes tegelikult võiksid ja saaksid täiel rinnal osaleda riigikaitses, on Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe silmis kadunud, kuna nad on kaitseväekohuslaste registrist kustutatud (nt. meditsiinilistel põhjustel vms) või pole sinna kunagi lisatudki (nt naissoost isikud). Sellised inimesed saavad küll osaleda vabatahtlikuna Kaitseliidu tegevustes, kuid neid ei saa määrata sõjaaja ametikohtadele. Sõjaaja ametikohale mittemääramine aga omakorda tekitab hulgaliselt segadust, kus “paberi peal” ning “põllu peal” nimekirjad ei ühti, samuti kehtib viimastele hulgaliselt kitsedusi auastmete andmisel, varustuse väljastamisel, relvastuse määramisel jne.

Kõige lihtsam enda kohta Kaitseressursside Ametis (KRA) oleva info saamiseks (määrang, tervisenõuded, auaste, õppekogunemiste tasu pangakonto jms) on teha päring keskkonnas KAITSEVAETEENISTUS.EE – kui kaitseväekohuslaste register annab vastuse, et sa ei ole kirjas reservis isikuna, näitab tühja lehekülge või on kirjas “kustutatud” või midagi muud peale staatuse “reservis olev isik”, käib eelnev jutt Teie kohta (välja arvatud alla 28. aastane kutsealune, kelle kohta järgnev jutt ei kehti).

Neil eelnimetatutest, kes tunnevad, et tegelikult siiski saaksid ja tahaksid täiel rinnal riigikaitse eest väljas olla, on kaks alljärgnevat võimalust:

---

1. Kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme nõusolek sõjaaja ametikohale nimetamiseks (KLS mõistes)

Alates 01.01.2016 saab kaitseväekohustuseta KL tegevliige anda nõusoleku oma nimetamiseks sõjaaja (SA) ametikohale. SA ametikohale nimetatud tegevliige kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse “kaitseväekohustust võtta sooviva isikuna”, st isik ei muutu kaitseväekohuslaseks. Rahuajal saab antud nõusolekut SA ametikohale määramise kohta ka tagasi võtta.

Käesolev variant on eelkõige sobiv näiteks naisterahavastele, kellel võib tekkida soov või vajadus (nt laste saamise korral) kaitseväeteenistuskohustusest (ajutiselt) loobuda või neile, keda KRA ei tunnista teenistuskõlbulikuks (kuid tegelikult suudab omale pandud ülesandeid täita).

Kaitseväe sõjaaja ametikohale nimetamine tähendab seda, et isikule saab anda vastavalt tema läbitud väljaõppele ka sõjaväelise auastme ning edaspidi seda ka tõsta samadel alustel reservis olevate isikutega. Samuti tähendab see kohustust ilmuda mobilisatsioonikäsu saamisel määratud kogunemiskohta, sõjaajal võetakse isik tegevteenistusse ning talle kohalduvad kõik tegevväelase õigused ja kohustused.

Mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal ei saa nõusoleku andnud tegevliige muuta oma liikmestaatust ega astuda Kaitseliidust välja.

NÕUDED:

• Kaitseliidu tegevliige
• läbitud sõdurioskuste kursus (SOK) või sellega võrdsustatud kursus (SBK vms)
• ei tohi olla kutsealune
• ei saa mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal peatada või lõpetada Kaitseliidu liikmesust või muuta liikmestaatust

NB! KUTSEALUNE on 17–27-aastane (kaasa arvatud) meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni -> ei saa täita SA nõusoleku avaldust sõjaaja ametikohale määramiseks

Nõusoleku andmiseks sõjaaja (SA) ametikohale määramiseks tuleb ära täita alljärgnev vorm ning saata see digitaalselt allkirjastatuna maleva personalispetsialistile ning info mõttes oma allüksuse ülemale.

• SA ametikoha nõusoleku vorm

Kaitseliidust väljaastumisel või liikmestaatuse muutumisel peab tegema isik avalduse sõjaaja nõusoleku tagasi võtmiseks. Reservväelased kinnitab sõjaaja ametikohale Toetuse väejuhatus malevapealiku ettepanekul. Isik määratakse ja vabastatakse sõjaaja ametikohalt teenistuse huvides, olenemata tema nõusolekust.

Sõjaaja ametikohale määramise piirangud:

• kutsealust ei saa määrata SA ametikohale;
• ajateenijat ei saa määrata SA ametikohale;
• tegevliiget, kes on KL SA kohustusest loobunud ei saa määrata SA ametikohale;
• vanaduspensioni ikka jõudnud isikut alates 64. eluaastat ei saa määrata SA ametikohale;
• tegevteenistuja, määratakse ametikohale teenistuskohas;
• riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötavat isikut reservis VÕIB nimetada sõjaaja mobilisatsioonireservi ametikohale (nt KL valvekompanii valvurid).

NB! Kaitseväekohustust võtta sooviva alla 28-aastase naisterahva jaoks jääb ajateenistusse astumine vabatahtlikuks, olenemata kaitseväekohustuse võtmise soovi avaldamisest (st võib võtta ainult KL tegevuses osalemiseks ja ei pea minema ajateenistusse).

---

2. Vabatahtlik kaitseväekohustuse võtmine (KVTS mõistes)

Kaitseväekohustuse võtmise võimalus on kaitseväekohustuseta Eesti kodanikel alates 18. eluaastast. Kaitseväekohustusest ei saa pärast selle võtmist loobuda. Kaitseväekohustuse võtnud kodanikul on teiste kaitseväekohustuslastega sarnased õigused ja kohustused, sh kohustus läbida ajateenistus (alla 28. aastastel) või osaleda õppekogunemistel. Kaitseväekohuslastele rakendub KVTS ning õppekogunemistele kutsutakse Toetusväejuhatuse poolt (kuid ikkagi oma KL üksuse koosseisus, kui see on määratud).

Käesolev variant on sobilik eelkõige täies elujõus üle vähemalt 28-aastastele meesterahvastele, kes mingil põhjusel ei ole seni arvele võetud.

Kaitseväekohustuslase neli peamist kohustust on teatamiskohustus, ilmumiskohustus, esitamiskohustus ja toimingute tegemise kohustus. Kaitseväekohustusest lähemalt saab lugeda Kaitseressursside Ameti kodulehelt.

Kaitseväekohustuse võtmiseks tuleb:

• • 1. Teha taotlus läbi veebikeskkonna kaitsevaeteenistus.ee;
    2. Oodata kuni Sinuga võetakse ühendust;
    3. Vajadusel läbida arstlik komisjon – nt kui varasemalt on tunnistatud teenistuskõlbmatuks, siis olla valmis põhjendama ning tõendama, kuhu kadus varasema vabastuse andnud terviseprobleem või kinnitama, et olete oma tervist KL väljaõppes proovile pannud ning probleeme ei ole esinenud.

NB! Kord juba võetud kaitseväekohustusest loobuda ei saa.

Kes on avalduse tegemisel alla 28 aasta vanad, peavad arvestama võimalusega, et arvelevõtmisega võib kaasneda ajateenistusse kutsumine (teenistusse võetakse kuni 28. eluaastani).

Alla 28. aastaste naisterahvaste ajateenistusse astumine on ja jääb vabatahtlikuks, isegi siis kui teha ise avaldus kaitseväekohustuse võtmiseks (st ei pea minema ajateenistusse kui ei soovi).