“On 1925. aasta aprill. Detsembrimässust (01.12.1924) on möödas neli kuud, kuid endiselt ei olda kindel, kas Nõmme metsadesse peitunud tagaotsitavad on lahkunud või mitte.
Kaitseliidu ülema kindralmajor Johannes Roska ja Nõmme alevivanema Christfried Oja koostööst sünnib plaan puhastada Nõmme metsad tagaotsitavatest enne, kui hernekülviaeg kätte jõuab. Plaani elluviimist alustatakse koheselt.
Väegrupp „Kadaka“ on saanud käsu sooritada luureülesandega dessant Glehni pargi alale. Eesmärgiks on avastada mässulisi või nende tegevuste jälgi ning tagaotsitavate olemasolul viia läbi nende tegevusi halvavaid häirimisoperatsioone.”
Selline oli legend Kadaka lasteaia ja Nõmme malevkonna koostöös läbiviidud perepäevale, mille moto oli Emade kaitseks ja isade auks. Selline perepäeva formaat oli kõikide jaoks midagi täiesti uut: vahukooreline sümbioos Ernast, Pitkast, Ernakesest ja tervest mõistusest.Üritust väisas ligi 160 perekonda, ühtekokku pea 300 inimest. Droonilennult nägi üritus välja sarnane tavalise patrullvõistlusega, kus on maastik ja maastikul ülesandepunktid, mille vahel liiguvad võistkonnad – perekonnad. Ülesandepunktides oli üles seatud õhupüssi lasketiir ja erinevad üksikvõitleja oskuseid rakendada vajavad tegevused. Kokku kaheksa punkti. Ülesandepunktide vahelisel maa-alal olid leitavad “pealtnähtud sõnumid (QR-koodid)”, mis tuli lahti muukida nutitelefoni QR-koodi lugejat kasutades.
Lisaks Kadaka lasteaia töökollektiivile, Nõmme malevkonna vabatahtlikele ja Noorkotkaste Nõmme rühmale aitasid ürituse õnnestumisele kaasa Tallinna malev ja Kaitseliidu kool.
