Rubriigiarhiiv: Uudised

Arved Salupere nimeline luureretk

8-9.06.2018 toimus järjekordne Tallinna maleva noorte kotkaste korraldatud Arved Salupere nimeline luureretk. Sel korral seiklesid noored Aegviidu kandis.

Alguse sai seiklus Nõmme NK ja Squad KT rühma jaoks juba oluliselt varem. Väljaõpe kestis kokku pea kuu aega. Sellest saab lähemalt lugeda SIIN.

Elron viis kõik meie noored kohale ning enne kui korraldajad arugi said oli aeg noored rajale saata. Samal ajal kui stardikohtunik TTVle intervjuud andis sai stardi kokku 15 võistkonda. Mõned alles päris pisikesed läksid rajale koos juhendajaga.

Esimeses punktis tuli kokku panna lego. Ei midagi keerulist. Kui välja jätta paar detaili, et võistlejate silmad olid kinni seotud ja käes kindad ning võistkonna kapteni juhendamise järgi tuli kõigega hakkama saada.

Teises punktis anti morse tähestikus edasi sõnumit ning need võistkonnad, kes kolmandasse punkti jõudsid said luureülesannet täita. Ööseks saabusid kõik noored Aegviidu koolimajja magama. Paar väiksemat tohterdamist ja mõned eneseuhkusehaavale puhumised ning siis juba vajusid võistlejad sügavasse unne.

Siinkirjutaja avas järgmise punkti kell 4 öösel. Kella kuueks laupäeva hommikul tundus olevat kätte jõudnud juba keskpäev. Külm ja täis kiuslikke sääski. See hetk oli küll see, kus tuli mõte, et miks ma seda küll teen? Vastus sellele peitub juuni kuu Kaitse Kodu kaante vahel.

Kiiruse peale tuli üles panna telk. Valikus oli jaotelk, kuppeltelk ja telkmantel. Parim aeg ja sooritus tuli võitjatiimilt. Neiud vaatasid hetke ringi, haarasid telkmantli, tõmbasid selle endale peale ja viskasid pikali. Kõik etteantud nõuded said sellega täidetud ja 31 sekundiga ülesanne täidetud.

Kui takistusrajal jõud ja oskused proovile pandud ning Airsoftis osavus ning täpsus, oli aeg meditsiiniülesande käes. Selle punkti mõtles ja pani välja noortele sõbraliku üksuse esindaja Nõmme malevkonnast. Ülesanne sai nii vinge, et nooremaid võistlejaid sinna punkti ei lubatud. Nemad kiirustasid samal ajal paadiga sõitma ja lõket tegema. Aga vaadake videost ise.

Edasi läks kõik juba otsemat teed kodu poole. Paadisõit, lõkkeülesanne, teadmiste kontroll ja lõpujooks. Rajameister oli vahepeal ära peitnud ka paar postkasti lisaülesannetega ning teadmiste kontrolli tegevad tüdrukud. Eks see nõuab oskust ja kogemust, et sa oskad arvata, et see punkt on selle kõige kõrgema mäe otsas mis pea püstloodis tee kõrval kõrgub. Aga eks väsimus hakkas ka murdma ning sinna juba kõik võistkonnad ei jõudnudki.

Võistlus lõppes üllatusega. Tallinna Nõmme KT ja Squad tüdrukutest moodustatud põhitiim Athena oli selleks hetkeks saatnud “pensionile” lausa kolm liiget. Tüdrukute viimane võistlus selles koosseisus  oli Ernakesel nädal aega varem. Nüüd oli sama tiim rajal esimest korda uues koosseisus. Enne varus olnud Squad kt liige Maria Elisa, Nõmme KT liige Rebecca (ainsana vana põhitiimi liige) ja kaks täiesti uut liiget Pelgulinna rühmast Gerda ja Marie. Kui juba eelmisel aastal oli Athena pea, et võitmatu vanas koosseisus, siis uus Athena alustas oma võistlemist Salupere luureretke võiduga. Tüdrukud tegid Nõmme NK poistele kolme punktiga ära!

Nõmme NK poiste võistkond jäi üldarvestuses küll teisele kohale, aga Salupere luureretk on noorte kotkaste võistlus ning Tallinna maleva valikvõistlus. Võistluste parim noorte kotkaste võistkond läheb Mini Ernale teiste malevatega jõudu katsuma. Üle nii mõnegi aasta toodi rändkarikas sel korral jälle Tallinnasse ja täna asub see uhkel Plangu õppehoone klaaskapis. Harjukad peavad nüüd oma karikate kapis tühja kohaga harjuma. Ega me seda enam käest ei anna 🙂

Suvi on Nõmme noortele täis seiklusi ja tihedaid ettevõtmisi.

Paraadil näeme!

Maria Järvis

Nõmme NK rühma rühmapealik, Squad KT rühma rühmavanem

 

 

Nõmme malevkond ja Nõmme Laulu- ja Tantsupäev

Ajalooteavikud on märkinud esimese laulupäeva toimumiseks aja, mil Nõmme ei olnud veel linnastaatuses. 11. juulil 1926 toimunud esimesel laulupäeval osales 11 koori ja 2 orkestrit ning osalejaid kokku oli ligikaudu 600. Nõmme II laulupäev toimus 22. juunil 1930. Seekord võttis üritusest osa juba 28 koori. Nõmme III laulupäev aastal 1934 kujunes juba suurejoonelisemaks sündmuseks. See tähistas ühtlasi ka võidupäeva, kuna toimus 23. ja 24. juunil. Laulupäevast osavõtjaid oli üle 7000, laulukoorid esindasid nii Nõmmet kui teisi piirkondi. Laulupäeva aukülaline oli sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner, kes võttis vastu osalejate paraadi ning pidas avakõne.

Nõmmelaste kingitus Eesti Vabariik 100. aastapäeva tähistamiseks on idee taaselustada Nõmme laulu- ja tantsupäev ning sellesse panustas ka Kaitseliit – Tallinna maleva Nõmme malevkond ja Tallinna maleva orkester. Tallinna malev andis korraldajate käsutusse väliköögi katla, millest pakuti osalejatele suppi, kuumal päeval ülivajalikuks osutunud veetünni ning meditsiinitelgi, kus oli abi väiksemate hädade korral kättesaadav.

17ndal juunil 2018 osalesid Tallinna maleva Nõmme malevkonna liikmed Nõmme laulu- ja tantsupäeva kordamineku tagamises. Üritusel osales u 400 lauljat ja tantsijat ning publiku hulk ulatus ligi 1000ni.

Esimesed kaitseliitlased saabusid Nõmme Vabaduse parki Tähe kõlakoja juurde juba üritusele eelneval õhtul kell 21:00, mil pandi välja öine valvepatrull kõlakoja ümbrusse püsti pandud helitehnika ja varustuse valveks. Silma hoiti väärtuslikul kraamil peal kuni hommikuni, mil peokorraldajad alal uuesti tegutsema asusid. Kella 11 paiku saabus kaitseliidu teine vahetus, kelle ülesandeks rongkäigu ajal teede-tänavate tõkestamine ning hilisemalt ümbritsevatel tänavatel liikluskorraldus ja heakorra järelevalve. Peale kollased vestid kirjaga KAITSELIIT laialijagamist liiguti kärmel sammul Tähe tänava poole, kust pidi algama kooride ja tantsurühmade rongkäik kõlakoja poole.

 

Nõmme tenniseväljakute juures oli kogunenud juba ligi 400 rahvariietes inimest sinimustvalgete lippude, vimplitega ja koolide plakatitega. Kohal olid laste-, nais- ja segakoorid ning Nõmme rahvatantsurühmad. Rongkäigu ette asusid Tallinna maleva orkestri trummimehed. Nõmme malevkonna võitlejad olid asunud positsioonidele rongkäiguga külgnevate tänavate otstel, et tagada autode eemale suunamine ja rongkäigu turvaline läbipääs. Nõmme tänavatel olid autojuhid rahulikud ja rongkäik lasti hea meelega läbi. Kaitseliitlaseidki pildistati ja oli lootus, et nii mõneski noores lauljas, tantsijas või pealtvaatajas tärkab huvi Kaitseliidu tegemiste ja Nõmme malevkonna vastu nähes, et kaitseliitlased panustavad aktiivselt kogukonna turvalisuse ja ürituste kordamineku huvides.

Rongkäigu möödudes kogunesid kaitseliitlased rongkäigu sappa ning liikusid edasi Tähe kõlakoja juurde. Kõlakoja juures tehti ka grupipilt, et osalejaid oleks võimalik ikka asitõenditele tuginedes tubliduses süüdistada. Pärast grupipilti oli korraldajate eestvedamisel aeg tähistada ürituse algust vabariigi hümniga, mille ajaks võeti valvelseisang ja lauldi ka kaasa, nagu on kohane igale kaitseliitlasele.

Pärast hümni liiguti ltn Sarmeti juhatusel parki ümbritsevatele teeotstele, et tagada teenindussõidukite juurdepääs, suunata valesti parkinud sõidukid sobivatele kohtadele ja tagada ka näiteks vaba juurdepääs tuletõrjehüdrandile.

Kokkuvõttes möödus üritus rahulikult ja tuleb tänada osalenud kaitseliitlasi, kes olenemata kuumast ilmast olid kohale tulnud ning abis laulu- ja tantsupäeva korraldajatele.

Lpn Lemme Berkis
S9 PMKR CIMIC

Mäletame terrorit, et elada rahus!

Eesti rahval on palju tähtpäevi mille üle uhked olla. Ent on ka tähtpäevi, milles peitub kurbus, mil tuleb minna mõtetes ajas tagasi ning meenutada kogetud terrorit. Üks neist on ka Leinapäev 14. juunil, mil mälestatakse juuniküüditamist, aastal 1941. Nagu igal aastal, toimus ka sel aastal tänasel päeval Pääsküla rongijaama juures 1941. aasta massiküüditamise mälestusüritus Kaitseliidu Nõmme malevkonna auvahtkonna saatel.

14. juuni öösel 1941. aastal kella 1-2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju. Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval.

Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda. Arreteerimisele või küüditamisele kuulunud inimeste tagaotsimine jätkus 16. juuni hommikuni…

Küüditamine (deporteerimine, deportatsioon) on inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Küüditamine on inimsusevastane kuritegu. Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud tegu, mille käigus deporteeriti okupeeritud Eesti aladelt üle 65 000 inimese.

Tuletame meelde, et küüditatute seas oli suur hulk kaitseliitlasi, kelle süüks oli lihtsalt vaba Eesti Vabariigi Kaitseliitu kuulumine.

Ärgem unustagem väga rasket päeva Eesti rahva ajaloos ja ärgem unustagem oma relvavendi. Et see enam kunagi ei korduks!

 

Tagalarühma laskepäev

Tagalarühmal hakkab juba traditsiooniks muutuma, et kuumad suvepäevad on laskeharjutusteks. Nii ka sel korral ebastandardseid laskeasendeid harjutades ning laskeväljaõppe lõputesti sooritades.

Killuvestid, üllatus separatistide laagris, agressiivsed vangivalvurid, sillaehitustiim ning alajahtumise kontrollpunkt ehk maailma parim naiskond Järvamaad vallutamas

18.-20. mail toimus Järvamaal järjekordne Naiskodukaitse koormusmatk. Tallinna ringkonda esindas üks võistkond koosseisus Jette K., Pille P., Bärbel S. ja Berit C, kellest lausa kolm on Naiskodukaitse Nõmme jaoskonna tublid liikmed.

Kuna enne koormusmatka olid kõigil kiired ajad, siis ei õnnestunud enne võistlust meeskonnatööd testida ning esimest korda saime kõik kokku reede õhtul teel Simisalu poole. Küll aga suhtlesime aktiivselt interneti vahendusel varustuse ja kogemuse teemal. Saime teada, et me kõik oleme n-ö natukene vanad kalad – Bärbel ja Berit osalesid NKK koormusmatkal juba siis, kui see oli veel Eel-Ernaga ühine võistlus ning Jette ja Pille on viimastel aastatel osalemas käinud.

Juba arutelude käigus selgus, et vajasime lisaks kohustuslikule varustusele rajal ka killuveste, kuna keegi meist ei olnud suu peale kukkunud. Kuna rada oli pikk ja punkte palju, siis edasi kirjeldan meeldejäävamaid juppe võistlusest.

Siit saate hea ülevaate, mida võib siis tegelikult ühe õige naise kotist leida. Foto: Raivo Tammeorg

Pärast registreerumist pidime täitma esimese ülesande. Võistkonnad sooritasid pakuvisked, võistkonna liikmete tulemuste summa määras ära rajale pääsemise valiku järjekorra. Meie saime kokku 17,23 m, mis oli 23 cm parem kui järgmine tulemus. Võistkonna kapten Jette valis meile järjekorranumbri 2. Rajale lasti meid öösel, kui oli juba täitsa pime. Esimeses punktis pidime ületama jõe silla all rippuvatest rehvidest koosneval „seiklusraja“. Kiire voolu vaatamisest võis täitsa merehaigeks jääda ja esimene meist sai juba seal korraks värskendavasse vette kastetud.

Jätka lugemist

Okkad rõngas ümber staabi ehk staabikaitsjatega SIILil 2018

Staabikaitsjate praktilised ettevalmistused Siiliks algasid juba päevi enne kutsele märgitud kuupäeva. Oli tore tõdeda, et tublid võitlejad olid valmis käed aktiivselt külge panema ka ettevalmistustöödele, et üksuse väljasõit “vile peale” oleks õigel hetkel sujuv ja kiire. Tehti majutusvarustuse hooldust, kämovõrkude parandamist, masinate eelkämotamist ja masinate koormamist. Kui kõik valmis, said võitlejad minna õiget Siili formeerimispäeva ootama.

Siiliks formeerimine algas huvitavalt – häirekogunemine toimus väljaspool tavapärast rutiini uues kohas ja uuel ajal – meeskond koos ja piirkond julgestatud, liiguti edasi juba oma varustuse järele ja formaalselt “nime kirja panema”. Formeerimine edenes ülikiirelt ja organiseeritult ning peatselt ootaski üksus juba viimaseid ettevalmistusi ja õppealale liikumist.

Meie jaoks SIIL midagi erakordset endaga kaasa ei toonud – nagu ikka sai staabikaitserühm praktiseerida oma oskusi staabi julgeoleku tagamisel. Loodi kontroll-läbilaskepunktid õppuse territooriumile, püsitati staabialad, rajati tõkestus ja julgestusmiiniväljad, teostati kiirreageerimisüksuse ülesandeid ja palju muud meile tavapärast – seda lihtsalt võrratult suurema pildi väikeste okkaliste osakestena. Eeltoodud ülesandeid täideti kogu õppuse vältel, et tagada pidev staabi ja õppuse territooriumi julgeolek, olles samas pidevas lahinguvalmiduses juhuks, kui vastase ettevalmistusüksused peaks kusagilt tagalasse imbuma.

 

Viimasel päeval varahommikust alates pikalt oodatud vaenlane saabus alles enne keskpäeva, kuid tuli ja üritas võita. Lasud kostsid alguses kaugelt ja liikusid järjest lähemale. Lahing staabini aga ei jõudnud, kuid  see näitabki lahinguüksuste tublit tegutsemist eesrindel.

Kuna minu jaoks oli tegu esimese erialaspetsiifilise õppusega, siis oli kõik väga huvitav ja andis olulise kogemuse juurde ning arusaama kuidas eri üksused oma ülesandeid täidavad, mismoodi toimub vajalik kommunikatsioon ja lahingutegevuseks ettevalmistumine.  Õppus möödus väga kiirelt ning viimase päeva lõpuks oli võitlejate silmis näha nii kerget väsimust kuid samas ka rahulolu, et oma ülesanded said edukalt täidetud ja võib valmis olla järgmisteks õppusteks kindlustundega, teades mida staabikaitselt oodatakse. Lisaks muidugi rahuolu “okkaks” olemisest ja teadmine, et Eestit kattev siili kasukas on tihe ja vastupidav.

E.M.

Tagalarühma nädalavahetus Siilil

Siil saabus, kestis ja lõppes enne kui tagalarühm õieti higiseks minna jõudis. Neli päeva hiljem tõdesid tähtsad onud-tädid ETV saates Foorum, et Siil demonstreerib meie kõrget  kaitsetahet ja patriotismi. Tagalarühm demonstreeris igatahes äärmist paindlikkust, olles kord täitmas tagalarühmale pandud ülesandeid, kord tehes lihtsat laotööd ja asudes seejärel tavalise jalaväena positsioone kaitsma. Kuid patriotism? Muidugi ka seda.

Viimasel üheksal kuul said tagalarühma liikmetele saadetud õppuste kutsed sappa lahutamatu mantra rühmaülemalt: „Arvestades peatselt algava õppusega Siil, on meie rühma liikmete osalemine eriti oluline (tähtis, vajalik jne).“ Küllap see mõjus, sest õppustel osalevat rahvast on viimasel ajal rohkelt. Enamgi veel – 4. mai varahommikul saabus üks kaasvõitlejaist formeerimisele innust pakatades ja enam kui 38kraadisest palavikust õhetades. Teine aga täisvarustuses ning … küünarvarre kark astumisel toeks, sest äsja see põlveoperatsioon ju oli. Meedikud tõmbasid paraku mõlema võitleja Siilile rasvase meditsiiniteadusliku risti. Esimest korda juhtus ka väike ime – me olime kogu oma kolaga liikumiseks valmis ammu enne, kui saabus liikumiskäsk.

Pühapäeva hilisõhtul õppuselt naastes aga ei olnud tunnet nagu osalenuks me milleski hiigelsuures. Pigem õppus nagu iga teinegi – mõõdukalt väsimust, tsipakene tüdimust, aga ka teadmine, et sellega mida meilt oodati, saime tipp-topp hakkama. Kas võib see olla märk teatud sõdurioskuste tasemest, milleni tagalarühm on kolme aastaga jõudnud? Jätka lugemist

Tankipurustajad Siilil

Õppus Siil andis Tankipurustajatele nii palju elamusi, et seda kõike pole sõnades võimalik lühidalt edasi andagi. Aga proovin kokku võtta.

Ei osanud loota, et saame nelja päeva jooksul sellise sisutiheda paketi. Algselt oli meile lubatud vaid seda, et osaleme Odadega lahinglaskmistel. Kui aga 4. mail Keskpolügoonile jõudsime, pakkus Kaitseliidu Kirde lahingugrupi ülem meile võimalust osaleda kuni lahinglaskmiste alguseni 1. jalaväebrigaadi taktikaharjutuses, kus lõid kaasa ka liitlaste soomusüksused. Olime hea meelega nõus ja veidi aja pärast saimegi viivituslahingu käsu. Tankipurustajad jagunesid kaheks poolrühmaks ning tegutsesid edaspidi kahe kompanii juures eri suundadel.

Kauplesin pataljoniülemalt välja võimaluse kasutada lisaks Odadele ka Kustisid, sest on teada, et Keskpolügooni maastik enamuses odaviset ei soosi ning vaja on ka lähimaatankitõrjerelvi. Eri relvi kasutades saime harjutuse tulemusena saagiks ühe tanki ja kaks lahingumasinat; Tankipurustajate hulgas kaotusi ei olnud.

Samal ajal, kui lahingüksused eesliinil tegutsesid, harjutasime rühmavanemaga täiendava varustuse tõukamist eesliinile, mis osutus rühma hajutatuse ja lihtsate ühenduste puudumise tõttu  parajaks pähkliks (kõik ühendusteed olid ju mineeritud, krt). Sidemehed omakorda katsetasid lahendusi kauge maa tagant side saamiseks ning vaba aega kasutas sidemees Danel selleks, et kuulata võimalusel pealt vastase sidet – midagi sai isegi kuuldud…

Pühapäeva varahommikul saime võitlejatest hooliva rühmavanema initsiatiivil loa lahingtegevusest lahkuda, et end enne lahinglaskmist välja puhata – ei saa öelda, et taktikaharjutuse ajal oleks uneaega just ülearu antud, kahte-kolme tundi ööpäevas peeti piisavaks. Hiljem seadis end admin. laagris meie kõrval sisse brittide tankiüksus: kaks verivaenlast lahinguväljal – tank ja tankitõrje – said nüüd võimaluse vennastuda. Juttu jätkus ja tankistid palusid tankipurustajatelt koguni küüti, et Tapalt endale pitsasid tuua. Miks nad tankiga ei läinud, mina aru ei saa – mõnes riigis küll käiakse… Täitsa imelik.

Ja siis saabus kulminatsioon – esmaspäevane lahinglaskmine kõigist Kaitseliidu lahingugruppide kasutuses olevatest torudest. Aga sellest kõnelgu juba pildid (kamraadide erakogud) ja video.

Tankipurustajate hääletoru Lõustaraamatus on endiselt Tanki Purustaja.

Tankipurustajatega liitumise huvi korral kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Siil 2018

Verweile doch, du bist so schön! (Panzer)Faust

Siil 2018

Sõbralikud “mammutid”

Siil 2018

Nii see käib (lavastastud)

Siil 2018

Kärbsed (väljastastud moona) hunniku ümber

Siil 2018

Sihtur vaatab kalgisilmse surmaga tõtt

Siil 2018

Tuld!

Siil 2018

Tankipurustaja

Siil 2018

Tüdrukud tegid laskmist oodates maastikumudeli

Mini Põrgupõhja võit taas meie!

Mini Põrgupõhja (MPP) retke võit tuli jälle Tallinnasse!

Tallinna tüdrukute võistkond on kolmel järjestikusel aastal toonud võidu koju. Ka sel aastal Tõid Kätlin, Rebecca, Liisi ja Grete-Kai võidukarika koju tagasi. Nõmme KT ja Squad rühmade tüdrukud on oma parimas vormis. Sel aastal jäädi üldarvestuses alla vaid Valga poistele. Tüdrukute arvestuses võeti võit, aga väga kindlalt. Meie Athena on parim!

1.koht tüdrukute arvestuses Tallinna Athena võistkond. Kätlin Laurson, Rebecca Kiibus, Grete-Kai Saar, Liisi Tooming.
2.koht tüdrukute arvestuses Rapla kt, kus üheks võistlejaks Maria Elisa Tinnuri.
3.koht poiste arvestuses Joosep Bürkland, Sten-Ragnar Kaselaid, Eke Tooming, Sandra Juhkam.

Luurelaager

Nõmme NK ja Squad rühmade noortel on kevadeti traditsioon käia luurelaagris. Laagri korraldavad noortele Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad. Sel aastal olime klooga laskeväljal.

Kuna kõik ajaga areneb ja kasvab, siis oli ka sel aastal muutusi. Jagasime noored kaheks grupiks. Ühed, kes asusid baaslaagris ning õppisid algteadmisi ja teised, kes on juba kogenumad, asusid eraldi laagris ning said juba täpsemaid juhtnööre ja õpetust. Lisaks sellele, oluliselt tugevamat luuramise kogemust.

Reede õhtul alustasime rännakuga laagripaika. Kogenud noortele polnud 10 kilomeetrine matk mingi katsumus ning selleks ajaks kui nooremad lõpuks väsinuna oma laagripaika jõudsid, olid nemad juba oma laagri püstitanud, kõhu täis söönud ning valmis esimest ülesannet täitma minema.

Baaslaagrisse jõuti pimedas. Noored vajusid lõkke äärde pikali ja minule tundus, et sinna nad jäävadki. Aga kui nad said ülesande endale telgid püstitada, süüa teha, tuli ahjudesse ja ahjuvalve graafikud koostada, leidsid kõik endas uue jõu, et tegutsema hakata. Siinkohal pean kiitma noori, kes on poole aasta jooksul õppinud kuidas neid tegevusi korraga teha. Ehk siis üheaegselt hakkas toimuma mitu tegevust ning juhendajana jäi vaid kõrvalt vaadata ja noorte osavust kiita.

Samal ajal tuli esimene grupp meid luurama ning neil õnnestus rahulikult meie laagrisse sisse jalutada, ilma, et me neid märkaks. Meie jaoks ei olnud tol hetkel ka oluline laagrivalvet välja panna, vaid see, et kõik saaksid lõpuks magama.

Teisel päeval toimusid siis konkreetsed loengud ja harjutused ning siis pandi mõlemad laagrid lukku. Ehk siis kahe laagri vahel enam liikumist ei toimunud. Kuni luurajate laagri ülem saatis baaslaagrisse kolm poissi. Võtsime nad pantvangi. Poiste motivatsioon pärast seda oli nii maas, et nad tahtsid kohe rongiga koju minna. Meie jaoks tähendas see seda, et pidime natukene asju ringi mängima. Õnneks oli meiega samal alal ka üks Kaitseliidu üksus ning väike telefonikõne päädis suurema ja põnevama operatsiooniga. Luurajad jagati kaheks ning osad tulid öösel baaslaagrisse ja teised läksid kaitseliitlasi luurama.

Baaslaagris ootasid nooremad hingevärinal häireid. Millal, keegi kedagi märkab. Millal peab oma positsioonile jooksma. Ja otse loomulikult saabus esimene häire siis kui kõik olid lõpuks magama jäänud.

Samal ajal oli teine grupp vastastiku “hambuni relvastatud” meestega. Mõned neist said rahulikult noortega koos kõndida, üks mees astus kogemata augus luuravatele noortele peale ning pantvangi võetud noored rääkisid kiirelt välja kus nende baaslaager asub. Ehk siis meil on mida õppida. Samas, saime väga palju kiidusõnu ning juhiseid mida edaspidi juurde õppida.

Selleks, et õppida ja kogemusi saada on sellised laagrid ja kogemused vajalikud. Nõmme, luurajad! Teile kasvab vääriline järelkasv meie noorte seast!

Tegelikkuses on nii, et täna on selge, et mida rohkem erinevad kaitseliidu üksused meie tegevusse panustavad, seda parema väljaõppega inimesi nad oma üksustesse tulevikus saavad.

Laagri tagasisidest jäi silma kõige enam see, et kahju, et järgmisel aastal on paljud noored juba 19 aastased ja organisatsioonist välja kasvanud. Aga kuna laager ajas muutub siis miks mitte omaette “seenioride” üksus laagrisse teha. Igatahes! Järgmisel aastal luurelaagris näeme!

Üks üllatus ootas meid ka kodus ees. Kui ma koju minema hakkasin, astus Plangus mu juurde mees, kes aasta varem meie laagris juhendajaks oli olnud, ning soovis meiega koostööd jätkada. Imeline!