Igal aastal oktoobris Saaremaal toimuv „Töllu Rusikas“ pole Tankipurustajate jaoks mingi tavaline õppus – see on meie teada ainus õppus Kaitseliidus, mille keskmes ongi tankitõrje ning kõik ülejäänud elemendid on määratud TT-t toetama. Veelgi enam, me ise osaleme nii selle planeerimises kui ka täideviimises; aitame püstitada eesmärke ja koostada lahingplaani, oleme koolitajad, instruktorid, vahekohtunikud ja toetame Odadega lahinguväljal. Me teeme seda, mida ise peame TT-le vajalikuks ehk siis toimetame printsiibil: Ise sööme, ise joome, ise nõudki ära toome!
„Töllu Rusika“ (rõhutan, et on lubamatu eksida saare murde kohase õppuse nimega) seekordne mastaap oli taas kord muljetavaldav: siniste poolel mitu TT-kahurijagu, TT-raketiheitja jagu, 2 jalaväejagu (tankitõrjet toetava ülesandega) ning koolitava abijõuna Võru- ja Saaremaa malevate droonid; punaste poolel Prantsuse liitlaste soomusjalaväerühm soomukitel VBCI (jalaväe lahingumasin, mis on oluliselt võimsam kui soomustransportöör, millele ta väliselt mõneti sarnaneb) koos jalaväe ja toetava elemendiga ning Õhuväe kopter.
Õppuse esimene päev oli puhtalt lahingute ettevalmistamise faas – rühmaülema käsu saamise järel tehti maastikuluure, koostati ja koordineeriti lahingplaanid, valmistati ette positsioonid, eemaldumisteed jne, teate ju küll, kuidas see tegelikult käib. Positsioonide varjatust kontrolliti regulaarselt termovaatlusseadmetega nii maalt kui õhust, olukorda aitas pinge all hoida ka pahatihti positsioonide kohale ilmuv vastase luurekopter (saladuskatte all ütlen, et sealt vaatles tegelikult tööde kulgu ja tulemust mh ka TT rühmaülem).
Põhjalikud ettevalmistused ja koolitajate pidev rõhumine sellele, kui oluline on tankitõrjuja ja tema toeks antud üksuse jaoks see, et üllatusmomendi hoidmiseks ja (enne seda) ellujäämiseks tuleb varjuda, varjuda ja veel kord varjuda, tagas selle, et teisel päeval peale tulnud vastane ei tuvastanud temale korraldatud varitsusi, kuigi teadis orienteeruvalt varitsuste toimumise alasid – iga üksikvõitlejagi peanupp oli VBCI termovaatluse (mis, muide, on väga-väga hea) eest kontakti alguseni kadunud. Ka droonimeeskond kinnitas, et kontakti alguseni ei näidanud termovaatlus midagi, alles pärast esimesi pauke kerkisid kes-teab-kust välja ka teised võitlejad, et anda lühiajaliselt turmtuld varitsusse sattunud vastasele ja katta TT eemaldumist.
Viivituse iga etapp (kokku kolm varitsust) erines vastase taktika poolest muidugi teistest, et mäng huvitavam oleks. Pealegi tahtis lustida ju ka mängukeskus ise. Seega said häid õpimomente, aga ka tulemusi mõlemad pooled.
Õppuse järel ütles nii mõnigi, kes esmakordselt „Töllu Rusikal“, et ei ole kunagi sellisel õppusel olnud, kus planeerimiseks antaks nii palju aega, et tõesti saab asjad rahulikult läbi mõelda. Võin öelda, et see ongi üks neist põhjustest, miks omal ajal leidsime, et peame endale ise õppuse tegema.
Et Tankipurustajatelt on Töllu Rusika kohta tellitud ka artikkel ajakirja „Kaitse Kodu“, siis detailsemat teavet toimunud õppuse kohta saab juba sealt – püsige lainel.
Tankipurustajatega liitumise huvi korral kirjuta raigo@adepte.group ja see liigub õigesse kohta.
Tankipurustajad
