Neljapäeva õhtul kogunes Nõmme Gümnaasiumisse avaloengule 120 inimest. Kõneldi sellest, mida hübriidsõda endast kujutab ja kuidas see mõjutab Eesti ja Euroopa julgeolekut. Loengusarja avas SA Tallinna maleva pealik kapten Ilmar Raag. Loengud hakkavad toimuma kord kuus, ning igal korral avatakse erinevaid hübriidsõjaga seotud teemasid.
Nõmme malevkonna loengusarja traditsioon ulatub 2012. aastasse, mil toonane malevkonna pealik Aivar Pilv algatas Koavitsiooni nime kandnud loenguõhtud. Algatus kasvas välja malevkonna enda vajadustest. Nüüd otsustasime traditsiooni taaselustada, sest vajadus mõista tänapäeva julgeolekuohte on muutunud üha aktuaalsemaks.Hübriidrünnakutest räägitakse ja kirjutatakse palju, kuid märksa vähem sellest, mida need tegelikult tähendavad. Sellepärast on loengute eesmärgiks selgitada, millist mõju võivad hübriidrünnakud avaldada ning kuidas peaksid nendeks valmistuma nii kaitseliitlased kui ka tavakodanikud.
Sõda võib alata ammu enne tankide vuramist üle Narva silla
Hübriidsõda ei ole uus nähtus, kuid Venemaa täiemahulise sissetungi järel Ukrainasse on hübriidrünnakute ulatus ja intensiivsus Euroopas märgatavalt kasvanud.
Juba avaõhtul esitati küsimus, kas hübriidsõda on kõige täpsem nimetus. Tänapäeva sõjas kasutatakse ju sõjaliste vahendite kõrval üha enam mittesõjalisi mõjutusvõtteid. Näiteks Rootsis räägitakse ka destabiliseerimisrünnakust ehk katsest kõigutada ühiskonna stabiilsust ja usaldust riigi vastu.
Hübriidsõja tööriistakast on lai – küberrünnakud, sabotaaž, majanduslik ja poliitiline survestamine, informatsiooniline mõjutamine ning ühiskonna vastuolude võimendamine. Sageli ei ole eesmärgiks otsene füüsiline kahju, vaid hirmu, ebakindluse ja usaldamatuse külvamine, mis nõrgestab kogu ühiskonna vastupanuvõimet.
Seetõttu ei alga sõda tingimata hetkel, mil vastase tankid üle riigipiiri liiguvad. Vaenulik mõjutustegevus võib alata märksa varem. Väga tähtis on märgata mustreid, mille moodustavad justkui üksteisest sõltumatud sündmused. Nii mõistame, milline on vaenlase tegelik eesmärk.
Ühiskonna vastupidavus pannakse proovile kriisis
Hübriidohud ei piirdu üksnes Euroopa üldise julgeolekuga, vaid mõjuvad sügavamalt – kuidas tulevad inimesed ja kogukonnad toime, kui tavaline elukorraldus on häiritud.
Elektri-, vee- või sidekatkestus võib riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka kogukonna suutlikkuse kiiresti proovile panna. Sel puhul muutuvad määravaks inimeste ettevalmistus, koostöö ja tegutsemistahte püsimine ka ebakindlates oludes.
Nõmme jaoks tähendab see vajadust mõelda julgeolekust kohaliku kogukonna vaates. Kuidas tulla toime, kui elutähtsad teenused katkevad? Kuidas tagada, et kriisiolukorras ei asenduks koostöö hirmu ja kaosega?
Kõige mustemate stsenaariumide läbimõtlemine ei tähenda nende peatset saabumist, vaid aitab paremini valmistuda võimalikeks kriisideks. Mida parem valmisolek, seda väiksem on võimalus, et ootamatu olukord meid halvab.
Teadlik kaitseliitlane on osa tugevast kogukonnast
Hübriidsõja üks eesmärke on mõjutada inimeste hoiakuid ja käitumist. Seetõttu ei seisne ühiskonna vastupanuvõime üksnes sõjalises võimekuses, vaid ka oskuses ohte ära tunda, kriitiliselt mõelda, säilitada usaldus ja vajadusel ühiselt tegutseda.
Nõmme malevkonna taaselustatud loengusari annab võimaluse neid teemasid järjepidevalt käsitleda ning siduda laiem julgeolekupilt kaitseliitlaste igapäevase valmisoleku ja kohaliku kogukonna vajadustega. Järgmine loeng toimub juba 23. novembril ja siis räägib Eleringi kriisivalmiduse üksuse juht Hannes Kont kriitilise taristu kaitsest.
Riigikaitse ei alga alles siis, kui algab sõda. See algab teadmistest, valmisolekust ja inimestest, kes oskavad ka keerulistes olukordades tegutseda.
