Märtsi teisel pühapäeval pidas Nõmme malevkond üldkoosolekut. Saadi tuttavaks peatse maakaitsepataljoni uue ülemaga ja kuulati plaane, mis ulatusid noorkotkastele tegevuse pakkumisest kuni maakaitse uue(nenud) ülesehituseni.
Koosoleku esimene ettekanne oli Tallinna Maleva staabiülemalt kolonelleitnant Mikk Pukilt. Suur osa tema ettekandest selgitas miks on tähtis ajada korda oma asjad sõjaaja ametikohaga. Formeerimiskeskus on se` s osas keskne lüli, mis peaks jagama võitlejaid ja nende ülesandeid. Päris kindlasti on kaitseliitlasi, kes alles nüüd kuulsidki sellise üksuse olemasolust ja teavad nüüd kuhu pöörduda.
Suurõppuste plaane valgustati samuti – tänavu on kavas Siil (aprilli lõpus ja mai keskel) ning septembris Põhjanael.
Teine esineja oli kolonelleitnant Robert Kase. Tema astus Nõmme malevkonda juba 28 aastat tagasi, kuid on vahepeal laialt seigelnud küll Sõjakoolis, Vahipataljonis, Balti kaitsekolledžis ja mujal. Seetõttu on ta paljudele nõmmekatele veel tundmatu. Temast saab aga peatselt Maakaitsepataljoni ülem ja sellepärast ta ennast ja oma plaane tutvustama saabuski. Kokkutulnud said teada, et ees on armeereform, pataljonil lahinguülesannet veel ei ole ja hea on asuda pakkuma seda oskust, mida meil on pakkuda. Peatse pataljoniülema uudseks ideeks on luua tööampsude süsteem.
„On plaan tööampsudega võtta inimesi, et tulla ja midagi teha. Kui on projekt, siis kompenseerime vabatahtlikele, keda kasutame,“ ütles Robert Kase.
Kolmas esineja kompaniiveebel Raivo Konnapere märkis, et vaid 5-7% noorkotkastest astub hiljem kaitseliitu ja see on väga kasin protsent. Ta soovitas malevkondadel noortega koostööd süvendada, et nende oskused ei jääks pidama sinna, kuidas viiel erineval viisil lõkke põlema saab. Suvise noortelaagri plaanidesse soovitas Konnapere võtta kasvõi töötoa, kus õpetatakse, kuidas autol ratast vahetada.
„Nii kasvatame malevkonnale jätku ja noored saavad teada, et malevkonnad on olemas!“, ütles veebel Konnapere.
Koosoleku teise pooles võeti kõigepealt ette tavapärased aruanded ja valimised.
Argistest murekohtadest paistab Nõmme malevkonnal olevat kõige püsivama iseloomuga Plangu 4 parkimiskorraldus. Täpsemalt aga olukord, kus parkimist justkui ei saa nii korraldada, et kõik oleks rahul.
Veel kurtsid kohaletulnud, et relvade kodusele hoiule vormistamine kestab väljakannatamatult kaua. Siingi on põhjus teada – bürokraatia, kuid head lahedust praegu veel ei ole.
Kõige lõpuks tulid kõneks ka liikmemaksud, sest on neid kes maksavad. Nende kõrval on neid kes ei maksa ja on neid kes (küllap hajameelsusest) maksavad mitu korda aastas.
Tuli tõdeda, et on nagu on, ja ainus motivatsiooni-instrument on rõhumine iga võitleja isiklikule südametunnistusele.
Ometi palus revisjonikomisjon oma liikmemaksu korraldusse märkida periood, mille eest makstakse. Ilma selle märketa polevat ülepea võimalik selgeks teha, mille eest siis maksti.
KL vanematekogu liige Olavi Tammemäe valgustas kaitseliidu eelarve ja ülesannete vahekorda. Tema sõnul on eelarve tõusnud 3,9%. Paraku jääb see inflatsiooni tempole selgelt alla. Seejuures on lisandunud ülesannete hulk ja selletõttu tuleb veelgi rohkem pingutada.
„Ärme väga heitu, et ressursi jagamine on koormaga ebaadekvaatne. Teeme ju ikka ära. Edu meile!,“ lõpetas Tammemäe.
