Paljud Eesti inimesed on juba läinud välja teenitud (mõned kindlasti ka välja teenimata) suvepuhkusele ning eks ole meilgi aeg natuke hinge tõmmata. Nagu varasemast teada, eelneb Tankipurustajate puhul reeglina igale pausile midagi suurt. Nii toimus 01.07. – 03.07. Tankipurustajate vääriline hooaja „lõpupidu“ – iga-aastane suur tankitõrjekahurite lahinglaskmine, millele järgnes Tankipurustajate õppepäev, kus oma konkreetsel ametikohal enam väljaõpet saanud võitlejad kamraadidele omi teadmisi edasi andsid.
10.-12.06 toimusid Tallinna Maleva Akadeemilise Malevkonna militaarpäevad, mis suurelt osalt olid mõeldud ka nö lahtiste uste päevadena, millel osales kümneid inimesi.
Tankipurustajad nõustusid ettevõtmises osalema, sest osalenud Tankipurustajad on ise korporandid ning neil on seetõttu teatav hingeline side ka Akadeemilise Malevkonnaga.
HUNT 2016 õppus oli sedakorda sürrealistlik: Eestit „ründasid“ Pakri poolsaare tipust ühisjõuna eestlased, lätlased, leedukad ja soomlased, kes suhtlesid omavahel inglise keeles: tegeliku kujuteldava olukorrana on see absurd, aga õppusena ideaalne harjutusvõimalus kõigile „punastele“.
Tankipurustajad („punane“) olid sedakorda tugevdatud nii saarlaste „laevastikuga“ nagu muiste, kui ka Akadeemilise Malevkonna verivärskete tankipurustajatega.
Juba muinasajal, kui Eestis olid kujunenud ühise riikluse tekkimise alused, ühendasid Mandri-Eesti ja saarlaste malevad aeg-ajalt oma jõud, et ühiselt – kui üks süda ja üks hing – võidelda võõrvallutajate (sh toonase soomusjõu – rüütlite) vastu. See pikaaegne koostöö sai veel ühe näite möödunud nädalavahetusel, kui 8.
Septembrikuu esimene nädalavahetus oli Tankipurustajatele taaskord tegus: osaleti õppusel Põhjakonn 2015 ründajate poolel. Kahuritele sedapuhku eriti “tööd” ei jagunud (need leidsid kasutust julgestusena); „Kustide“ tööks sai peamiselt vastase avatud kaevikute hekseldamine kildmoonaga.
Esimesel päeval kandis vilja vastaste põhjalik eeltöö ning nädalate jooksul rasketehnikaga loodud kaevikute liinid jäid vähemalt meie rindelõigus käeulatusest välja.
“Omagem uuesti Vabadussõja vaimu! Kes ei taha võidelda ja töötada kodumaale ohtlikel päevadel, kes kõrvale hoiavad ja põgenevad, need teadku, et nende jaoks ei ole enam kodumaad. Põlgus ja häbi saagu nende osaks. Neid sõnu lõpetades võtan ma relva ja astun võitlejate ridadesse.
Tankipurustajad osalesid õppusel „siniste“ poolel peaaegu täiskoosseisus – tõsi, koos mõne Põhja kompanii võitlejaga, kes olid tulnud omandama tankitõrjeoskusi. Kokku oli väljas 1500 kaitseliitlast.
Kui tavapärane formeerimistegevus oli läbi, algas sõit Rabasaare poole. Kõigil võitlejatel oli vaim valmis unetuteks öödeks ja puhkehetkedeks lageda taeva all.
Seekord said Tankipurustajad harjutada koos USA Ratsaväe kompaniiga – pakkudes neile vastutegevust. Ameeriklaste ülesanne oli vallutada oma kompaniiga Rabasaare ala, neil olid kasutada ka soomukid Stryker. Tankipurustajad koos jalaväelastega kaitsesid Rabasaare ala.
Esimese vastase soomuki hävitas vaatlus- ja eelposti ülesannet täitev tuletoetusjagu.
Kõlab nagu suvaline valimisloosung, aga …
14.-15.02.2015 osales TTR „külalisesinejana“ LaKo linnalahingu õppes Türisalus. Õppus oli korraldatud hästi ja iga minut oli täidetud väljaõppega. 14. veebruaril harjutas TTR plaani kohaselt instruktori juuresolekul varitsuspositsioonide leidmist eri olukordades, mille instruktor talle ette andis, ning õhtul pimedas täiendati oma teadmisi tulejuhtimises ja meditsiinis.