Olles suvel õppinud-harjutanud nii motoriseeritud rännakut kui ka jalaväedrille, sai juba peaaegu aastane Nõmme malevkonna tagalarühm Põhjakonnal neid teemasid ka kõvasti korrata ja harjutada.
Kuna staabikaitserühm oli meid seekord staabi- ja tagalaalale omapäi jätnud, oli graafik tihe ja vaheldusrikas. Ning et üksusel üksikutel vabamatel hetkedel igav ei hakkaks, viis tagalarühm läbi ka paar rünnakut vastaste positsioonidele. Kui esimeselt tagasitulijaid eriti polnud, siis teine osutus niivõrd edukaks, et teenis ära kiituse ka vastastelt ning oleks ENDEX-i edasilükkumisel võinud lõppeda ka vastase positsioonidel praktilise kiirväljaõppega teemal “kaevikute puhastamine”.
Ka tagalaalal oli tegevus seekord tihedam kui Hundil – sedakorda lausa nii tihe, et polnud mahti fotomaterjaligi hankida. Esimest korda sai proovitud koostööd väliköögiga (edukalt!) ning seekord veel laenule võetud meedikute abiga töötas aktiivselt ja põhjalikult ka sidumispunkt ning haavatute evakuatsioon. Arvestades meedikute töö põhjalikkust on edasisteks õppusteks tõenäoliselt 2 varianti – kas mänguliselt haavata tahavad saada kõik, või siis mitte keegi. Kanüüli panekut ja muid vajalikke protseduure harjutati igastahes hulgi.
Tagalarühma julgestuselement tegeles seekord lisaks üksuse enda julgestamisele ka staabi julgestuse ning kohaliku liikluse korraldamisega ning autojuhtidel olid käed-jalad tööd täis haavatute ja varustuse vedudega. Selle kõige juures aga naeratused näolt ei kadunud ning nii õppuse jooksul kui järel oli korduvalt kuulda kommentaare stiilis “selle toreda kambaga läheks iga kell uuesti metsa”. Nii teemegi!
