Kuidas kirjeldada õppusi? Eks ikka läbi võrdluse eelmiste samasuguste õppustega. HUNT 2016 oli veidi tagasihoidlikum mastaapidelt kui HUNT 2015, aga kindlasti professionaalsem ülesannete lahendamisel. Võib kinnitada, et tänavune HUNT oli väga asjalik.
Õppustel on üks asi, mille peale võib alati mürki võtta: väljasõit viibib. Nii ka tänavusel HUNT 2016-l. Pingutasime, mis me pingutasime, kuid kolonn hakkas liikuma kell 21.47, ehk täpselt samal ajal, mil aasta eest. Sellega aga sarnasus aasta eest peetud õppusega ka lõppes. Tänavu ei olnud märgata ühtegi puust AK-47, seega oli kõik see mees (ning mõni daam) SBK poolt kenasti läbi katsutud ja relvakõlbulikuks tunnistatud. Kevadise täiskuu valgel sai laager suurema segaduseta püsti ja õppuste rutiin võis alata.
Tagalarühma jaoks tähendab see rutiin varustuse vedu rindele, haavatute vedu vastupidises suunas ning loomulikult maskeerimist. Sekka ja vahelduseks patrullimist ja sidevalvet.
Kuna tänavu ei olnud kööki ega tähtsat staapi koos kõigi oma otsatute vajadustega, ei pidanud tagalarühm end lausa hingetuks rabelema. Uneaega hakkas siiski nappima nagu tavaliselt. Rühma väiksem koosseis tõi paratamatult kaasa tavapärasest tihedama tulevalve ja patrullimisrütmi, aga hakkama saime. Vaid autojuhid nautisid nagu ikka oma „püha lehma“ staatust ja võisid lõua lõunasse keerata, sellal kui relvakaaslased patrullisid või sidevalvet pidasid. Autojuhtide aeg algas aga ööpimeduses ja oh neid Pakri poolsaare radu, mida küllap kellegi hajameelsusest autoteedeks nimetatakse. Unimogide küljepeeglid ja vedrustus sai kõige rängemalt proovile pandud, kuid edasi nad liikusid ja pärale jõudsid. Korra ka sinna, kus mingi üksus pidanuks moona ootama, aga ei oodanud. See tähendab, et oli vaid kuuvalguses tukkuv lagendik ja ei ühtegi hingelist. Hiljem selgus, et üksus oli välkkiirelt ümber paiknenud, aga teave sellest tagalarühmani ei jõudnud. Huvitav, mida tegelikus olukorras sel puhul ette võetakse? Kuid eks õppuste kasuteguriks tuleb nimetada ka seiku, mida ei saa ette ennustada, küll aga tulevikus vältida.
Kaitsevõimekuse kasv on sarnaste õppuste eesmärk Kaitseliidu mõõtkavas. Mida tähendab selline suurõppus aga üksikule võitlejale, kes suurema osa aastast on ju tegev mõnel sootuks rahumeelsemal alal? Allakirjutanu määras näiteks linde. Kokku sai 14 liiki erinevaid värvulisi ja rästaid. Üks relvavend aga tunnistas, et õppuste järgne esmaspäev on alati nagu omamoodi reset. „Kõik töised mured paistavad korraga hoopis teise nurga alt, nende tähtsus on muutunud! See, mis veel neljapäeval tundus jube tähtis, ei pruugi pärast õppusi enam seda olla. Pärast õppusi olen iga kord üllatunud, kui tööle jõuan.“
Mida selline õppus tähendab aga tavalise inimese jaoks – hunt seda teab. Igatahes kepsutasid ja lehvitasid kolonni teele sattunud Paldiski tüdrukud kui`s jaksasid. Ning see oli otsatult meeldiv. Kohtumiseni Hundil 2017!
