Niimoodi nimetas Jaan Poska äsja allkirjad saanud Tartu Rahulepingu sõlmimise päeva aastal 1920. Paraku, enne kui allkirjade tint kuivada jõudis, asus Venemaa nuputama, kuidas uhiuus riik tema loodeservas uuesti alla neelata. Lõpuks nuputaski välja. Õnnelikumaks ta sellest ei saanud ja rikkamaks samuti mitte. Meie elasime ränkrasked ajad üle, aga selleks saime tuge justnimelt nende naiste ja meeste vaprusest, kes tagasid tolle esimese iseseisvusaja. Praegu näeme rahulepingu tegelikke tagajaid vanadelt fotodelt. Nende kitsas elujärg piilub vastu iga foto igalt millimeetrilt. Nende veendumus oli aga purunematu. Nii sai esimesest iseseisvusajast justkui kullaproov – me saame hakkama omapäi, me oleme väärt iseseisvust!
Ja sellepärast on iga meie väikseimgi arukas tegu, tänu ja lugupidamine neile naistele ja meestele, kes 106 aasta eest oma nigelate relvade ja otsatu eneseusu toel Vene väe Eestist välja peksid. Nemad tegid võimalikuks selle 700 aastase ajaloo tähtsaima päeva. Küllap nad lootsid, et ehk kasvame kord nende vääriliseks. Tõesti, see ongi madalaim latt, mida iseendale seada.
Head Tartu Rahu aastapäeva soovib Nõmme malevkond!
