Teisipäeval 22.septembril tähistatakse Vastupanuvõitluse päeva Tallinnas:
9.00 Mälestuspuhk Metsakalmistul O. Tiefi haual. Mälestuskimbu asetab ja kõneleb rahvastikuminister Riina Solman ning korp! Rotalia senior Georg Kirsberg.
10.00 Pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile. Lipuvalved.
18.45 Akadeemiliste organisatsioonide rongkäik Raekoja platsilt mööda Harju tänavat Vabaduse väljakule Vabadussõja võidusamba jalamile.
19.00 Pidulik kõnekoosolek koos lipuvalvetega. Kõnega astuvad üles kaitseminister Jüri Luik, korp! Rotalia senior Georg Kirsberg ning E!K!L!i esindajana korp! Revelia vanamees Imre Kaas. Esineb korp! Rotalia meeskoor.
19.30 Kõnekoosoleku lõpp.
- septembril 1944 algas Eesti vastupanu punasele okupatsioonivõimule ning võitlus vaba ja demokraatliku Eesti eest. Eesti ei alistunud kunagi ja vastupanu erinevates vormides kestis Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.
Saksa okupatsiooni lõppemisel 1944. aasta sügisel taastati põhiseaduslik Eesti Vabariik. Selleks moodustati 18. septembril Eesti Vabariigi põhiseaduslik valitsus Otto Tiefiga eesotsas. Vabariigi Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas neutraalseks. Eesti suveräänsusest Punaarmee aga ei hoolinud ning Eesti okupeeriti taas. 22. septembril 1944 asendati vägivaldselt sinimustvalge Eesti lipp Pika Hermanni tornis punalipuga.
Põhiseaduslik Eesti riigivõim otsustas lootusetus olukorras võidelda vaba Eesti eest eksiilis. Selleks lahkus presidendi kohusetäitja prof Uluots Rootsi ning temale pidid järgnema Vabariigi Valitsuse liikmed.
Kodu-Eestis alustasid vastupanuvõitlust okupatsioonivägedele kümned tuhanded inimesed – koolinoored, metsavennad, soomepoisid jne. Võitlus vaba ja demokraatliku Eesti eest toimus vabas maailmas põhiseadusliku eksiilvalitsuse ja Eesti välisesinduste eestvedamisel. Erinevates vastupanu vormides kestis see võitlus okupatsiooni lõpuni 1991. aastal. Eesti ei alistunud kunagi okupatsioonivõimule.
Vastupanuvõitluse päeva tähistatakse igal aastal akadeemiliste organisatsioonide lipuvalvete ja pärgade asetamisega Vabadussõja võidusamba jalamile ja üliõpilaskorporatsioonide Leola ja Rotalia poolt ellukutsutud traditsioonilise üliõpilasseltside ja korporatsioonide koosviibimisega Vabaduse väljakul. Peetakse kõnesid ja meenutatakse viimast vastupanu enne Nõukogude vägede saabumist pealinna. Päeva peakorraldajad on Eesti Korporatsioonide Liit ja Eesti Memento Liit.
(Allikad:Riigikantselei, Wikipedia, Kaitseliit)
