Neli vaprat Nõmme kaitseliitlast osalesid Utria Dessandil, neist kolm jõudsid peale 98,2 kilomeetri läbimist finišisse.
Võttes eelmisest korrast õppust hakkasime Tallinnast liikuma oluliselt varem. Neljapäeval, 17.02 ennelõunal saime Malevkonnas kokku ning hakkasime matkaks ette valmistama. Malevast saadud 9.kohalisse bussi tuli mahutada 4 võistleja ja 3 tugiisiku varustus ning võistluseks vajalikud suusad. Mõningase sättimise järel olid asjad masinas ning reis Alutaguse maleva staapi, kus asus mandaat, võis alata.
Kohale jõudes tundus, et aega on piisavalt. Aga nagu ikka, oli ootamatult varustuse kontroll kohal ning tugiisikutel käed – jalad paberimajandusega seotud tööd täis.
Stardiajaks saime 21:40 – mis jättis meie tiimi ilusasti keskmiste sekka – päris ise ei pidanud hakkama radu lahti lükkama, aga kõige viimased ka polnud. Enne starti liikumist kiire kohvi „Statoilist“ ning edasi Viivkonna asulasse.
Jõudsime stardi alasse piisava varuga, et teha veel viimased ettevalmistused, kontrollida varustuse paigutust ning testida suuskade libisemist. Kõige selle juurde mõned motiveerivad muusikalood mille järgi oli hea soojendust teha.
Edasine tegevus käis rütmiga kus võistlejad liikusid punktist punkti, täites ülessandeid, mis varieerusid kauguste mõõtmisest, imiku elustamiseni, sekka käsidresiiniga teostatud diversioon ja hoone puhastamine vastasest.
Kahjuks ei läinud kõik planeeritud – ühel võistlejal murdusid mõlemad suusakepid, ning sellega seotud kukkumisest tekkinud vigastus ei lubanud tal jätkata. Ülejäänud kolm võistlejat läksid aga eduka lõpuni. Õnneks ei võtnud see allesjäänud kolme võistleja motti alla. Kõige suurem kriis motivatsiooniga oli reede õhtul, aga peale kosutavat sooja teed toetuselt ja 10 minutist kiirund lumehanges tuli motivatsioon jälle tagasi. Võistluste ajal ongi tugimeeskonna tegutsemine ja avatud punktides võistlejatega kohtumine oluline. Tuttavad näod, soe tee ja julgustavad sõnad, on suureks abiks. Varasemalt on meil kaasas olnud üks toetaja ja seda on tegelikult vähe.
Võistlejate jaoks kõige raskemad hetked oli Narva-Jõesuu lähistele randa jõudes. Külm – lisaks kuuele külmakraadile tegi liiga merelt puhuv tugev tuul. Ja juba peaaegu raja lõpus kui satuti kohalike datšade lähistusse, millest mööda saamine tegi päris korraliku ringi ning pani oma labürindi kujuga peast kinni hoidma.
Viimaseid punkte läbiti reipalt, kaasa aitas teadmine, et lõpp on lähedal. Seekord oli tavapärase lõpujooksu hoopis teistsugune hoones tegutsemise ülesanne.Seejärel soe supp, saun ning kojusõit.
Järgmiseks aastaks on juba mõtted olemas, ning aasta aega harjutada, et veel paremini hakkama saada.
Täpsemat infot näed:
http://erna.ee/wp-content/uploads/2019/01/UTRIA-DESSANT-2019-final.pdf
http://sportrec.eu/ui/#1e2sc30
Võistkond: KL Tallinna malev Nõmme malevkond (sportrecis: DL Tallinn district Nõmme subunit 1) �
