Tähistasime oma 105. aastapäeva traditsiooniliselt Glehni lossis.
Kutsutud olid malevkondlased, nende kaaslased ja kallid külalised. Kohal oli ka kindralmajor Riho Ühtegi, kes Nõmme malevkonda õnnitles ning Nõmme Välgu võitjatele auhinnad üle andis. Malevkondade pealikud ning naiskodukaitse esindajad tänasid senise koostöö eest ning kinnitasid, et see kindlasti jätkub ka edaspidi.
4. november on päev, mida Naiskodukaitse Nõmme jaoskond au sees peab ja igal aastal pidulikult tähistada kavatseb. Nimelt just sel kuupäeval Nõmme jaoskond asutatigi. Aasta oli siis 1925 ja Eesti Vabariik oli alles 7-aastane. Selsamal kuupäeval 98 aastat hiljem tähistasime seda tähendusrikast sündmust Nõmme jaamarestoranis Elsa, mis asub ajaloolise Nõmme raudteejaama hoones, kunagistes postkontori ja telegraafi ruumides.
Seekordne Rabajooks oli varustatud korraliku jalaväelase ilmaga- sadas vihma ja rada oli mudane, kuid see ei olnud takistuseks Nõmme rahvasportlastele, keda tuli kohale nii palju, et stardi ja finiši alal vaba ruumi kippus kohati väheks jääma.
Kuuma teed olid võistlejatele jagamas Naiskodukaitse Nõmme jaoskonna ja Kaitseliidu Nõmme malevkonna võitlejad.
Maakaitse õppekogunemise “USSISÕNAD” lõpuharjutus jõudis Põhja maakaitseringkonnas ka Nõmme linnaosasse, rohkem sellest saad lugeda Kaitse Kodu n.7: https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_07_2023_veeb/12
Kui öeldakse, et kõik uus on hästi unustatud vana, siis viide ka 95 aasta tagusesse aega, kuis Kaitseliidu Nõmme malevkond harjutas Nõmme linna kaitsmist:
04.-06.08.2023 toimus juba 24. Erna matk, mis pakub osalejatele väljakutseid, põnevust ja visaduse proovilepanekut.
Staabikaitse meeskond, meeskonna nimega Mägrad, koosseisus Maili Vaarpu, Kristi Ploom, Priit Tammekänd, Ergo Laid, Henri-Rene Kuningas ja Rainer Kaar olid täielikud Erna-neitsid ja võtsid väljakutse vastu ilma igasuguse eelinfota, mis neid ees ootab. Läbimiseks
14. juuni öösel kella 1–2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi.
Täna lehvivad raudteejaamade perroonidel üle Eesti mustad ja valged lindid, mälestamaks ligi 10 000 inimest, kelle 1941. aasta 14. juunil Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud küüditasid. Neist 3688 olid lapsed. 
Naiskodukaitse korraldab vaikivat mälestusüritust “Ma ei unusta Sind!” viiendat aastat. Tänavu võetakse fookusesse küüditatud lapsed.