Et kõik jõuaksid tagasi

Jaanuari lõpus õppis ja harjutas tagalarühma baasil värskelt loodud tagalakompanii isikunaastet. Naaste on üks osa SERE (Survival, Evasion, Resistance and Extraction) teemadest ning keskendub  tegevustele, kuidas üksusest eraldusse sattunud võitlejad omade juurde tagasi jõuavad. Seda nii eraldusse sattunud võitleja kui ka naasteüksuse vaatest.

Olulise väljaõppeteemaga on tegemist mitmel põhjusel. Võitlejate moraali jaoks on tähtis, sarnaselt näiteks meditsiiniketi toimimisele, et omasid maha ei jäeta ja neid aidatakse. Eraldusse sattununa on kasu ka oskustest ja teadmistest, kuidas oma üksuste juurde tagasijõudmine käib, ning seda mitte ainult sõja- või kriisiolukorras. Paljud tegevused on kasulikud ka eraldusse sattumisel rahuajal.

Laupäev möödus klassitundide ning õpitu lähimaastikul läbitegemise rütmis. Naastega seotud teemasid oli mitmeid – isikunaastest ja selle variantidest kuni naasteprotseduuride mõlemalt poolt läbitegemise ja sideharjutuseni välja. Sinna vahele mahtus ka muid asjasse puutuvaid teemasid – erinevatest signaliseerimisvahenditest toidupaki ratsioneerimiseni. Kindlasti tasub lisaks naastele läbida ka SERE A tase, mis muuhulgas õpetab ka üleelamisega seonduvat – juhuks kui omadeni tagasi jõudmine ei ole võimalik esimese paari päeva jooksul või eraldusse sattunud võitleja on eraldunud ka suuremast osast oma varustusest.

Pühapäeva hommik viis õppusel osalejad lumisele Männiku harjutusväljale. Päev algas gruppidesse jaotumise ning käepärastest vahenditest erinevate signaliseerimisvahendite ehitamisega. Kasutust leidsid nii kaaliumpermanganaat kui ka instruktorite poolt kodust kaasatoodud kuivanud jõulukuused – naasteüksusele (või tsiviilolukorras päästjatele) märku andmiseks sobisid mõlemad. Kui isetehtud suitsu- ja muud signaalid olid antud, said osalejad proovida ka erinevaid poest hangitavaid signaalvahendeid. Tuleb küll üle rõhutada, et nende kasutamine oma lõbuks on keelatud, sest sellele järgneb (mujal kui kooskõlastatud õppusel) ka päästjate väljasõit.

Päeva teises pooles ootas õppusel osalejaid aga taktikaline olukord – rännakul varitsusse sattumise järel sattusid pooljaosuurused meeskonnad üksteise järel eraldusse. See võimaldas kõik eelnevalt õpitu läbi harjutada – kontaktist lahtirebimise ning ohutumasse kohta liikumise järel tuli korrektselt tekkinud olukorrast “staabile” teada anda ning edasiste korralduste saamise järel asuda liikuma määratud kogunemispunktide poole, kuhu pidi kindlal ajal saabuma ka naasteüksus. Viimase saabumisel sai veel korra läbi harjutada õpitud tegevused, kõik allüksused naasid edukalt omade juurde ning õppus oligi edukalt lõppenud.