Naiskodukaitse Nõmme jaoskond loodi juba 4. novembril 1925 – ajal, mil 19. sajandil asutatud Nõmme polnud mitte Tallinna linnaosa, vaid omaette alev. Ent juba järgneval aastal sai Nõmme linnaõigused.
Selsamal kuupäeval, aga 97 aastat hiljem – 4. novembril 2022 – kogunesid mitmed tänased Nõmme jaoskonna liikmed ajaloolise Nõmme raudteejaama hoonesse. Esmalt võtsime istet endises ootesaalis, kus juba paarkümmend aastat asub Nõmme muuseum, ja kuulasime Nõmme teemal suurte teadmistega ajaloolase Leho Lõhmuse põnevaid pajatusi Nõmme-kandi ajaloost.
Vägagi huvitav oli näiteks teada saada, et Nõmme oli enne II maailmasõda Eesti suuruselt neljas linn. Ajusoppi salvestus põnev mõte, et kuna Nõmme kaotas linnastaatuse okupatsioonivõimude tõttu, kes ta Tallinnaga liitsid, siis sealtpeale, mil Eesti okupatsiooni alt vabastati, peaks Nõmme justkui jälle linn olema. Samuti jäi kõlama infokild, et tänapäeval on võõrsil elavate baltisaksa aadlike järeltulijate seas auasjaks, kui nad oskavad rääkida omavahel eesti keeles ning et vähemalt mõni eesti vanasõna või mõistatus on nii mõnelgi neist ikka meeles (Eestis elanud baltisakslased olid enamasti omandanud eesti keele oskuse tänu oma eesti soost lapsehoidjatele, kes nendega muudes keeltes ei rääkinudki).
Ärgitasime oma lektorit jutustama meile huvitavaid detaile ka Nõmme naiskodukaitsjate ajaloost. Kaitseliidu algusaegadel oli naiste abi kaitseliitlaste jaoks asendamatu kas või juba sellepärast, et kõik vormielemendid õmmeldi toona käsitsi. Vormi meestel esialgu polnudki, aga kindlasti pidid olema müts ja käepael. Ent muidugi tegelesid naised veel palju muuga – majandamisega, toitlustamisega ja teiste Kaitseliidu jaoks ülivajalike tugitegevustega.
Lisaks loengu kuulamisele ja küsimuste-vastuste voorule tutvusime põgusalt ka muuseumi ekspositsiooniga ning uudistasime 1939. aastal välja antud teatmeteost „Naiskodukaitse tegevuse ülevaade algpäevilt kuni 1938. aastani“. Mitmetel meist tekkis sügavam huvi Liiliaristi märgi eelkäija – Naiskodukaitse sõdadevahelisel ajal käibel olnud rinnamärgi – vastu, millel on kujutatud tõrvikut kandvat naist sinisel taustal. Põnev fakt on, et neid teenetemärke valmistati Roman Tavasti töökojas. Sama ettevõte valmistab ju praegugi naiskodukaitsjatele liiliaristiga hõbe- ja kuldsõrmuseid.
Edasi suundusime jaamahoone teises otsas, kunagistes postkontori ja telegraafi ruumides asuvasse jaamarestorani Elsa kooki sööma ning kohvi või teed jooma. Atmosfäär restoranis oli õdusalt ja väljapeetult ’eestiaegne’ ning tekitas tahtmise tormata koju riideid vahetama, et mitte mõjuda selles ajastuhõngulises keskkonnas võõrkehana. Nautisime üksteise seltskonda, õhustikku, kaunilt serveeritud imemaitsvaid koogikesi ning tunnet, et kuulume väärikasse ja väärika ajalooga kogukonda.
See oli suurepärane võrgustikukohtumine, mille käigus sai värskendada olemasolevaid ja luua uusi sidemeid. Sündmusest võtsid osa 23 Nõmme jaoskonna liiget ja jaoskonna esinaise pisipoeg, lisaks Kaitseliidu Nõmme malevkonna pealik Paul Ney ja hr Lõhmus.
Nõmme jaoskond tänab sünnipäevaürituse korraldamise eest oma tegusat ja ajaloohuvilist esinaist Signe Steinbergi, kes oma pooleaastase poja kõrvalt – ja koos temaga – meie sel aastal kahekordistunud liikmete arvuga (nüüd juba 93 liiget!) jaoskonda nii aktiivselt ja südamega juhib, väärtustades ajalugu ning luues koguni uusi traditsioone, mis jaoskonna liikmeid kokku liidavad.
Elina Tamm
