Kallid malevkondlased,
täna 101 aastat tagasi sündis Eesti Vabariik, see ei toimunud kergelt vaid õnnestus alles mitmendal katsel, andes võimaluse vaielda tegeliku sünnikuupäeva üle ajaloolastele ilmselt aegade lõpuni. Vähe oli tollasel momendil neid, kes uskusid, et üks väike rahvakild maalapikesel, mis gloobusel vaevalt välja paistab, saab olla iseseisev riik impeeriumite vahel. Kuid nende patriotismist ja tahtest teha näiliselt võimatut sündis seeme, mis viis meie riigi sünnini.
Eesti Vabariigi 100ndal juubeliaastal avati Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaal, ning vähesed on ilmselt meie hulgas need, keda see kuidagi isiklikult ei puudutanud ehk kellel poleks lähedasi või hõimlasi sinna raiutud nimede hulgas. See on ainuke koht ka mulle, kui tahan oma vanaisade mälestuseks küünla süüdata, kelle hauad on kuskil Siberi avarustes. Memoriaal on meeldetuletus, mis võib meie riigist saada, kui me ei anna endast selle nimel kõike ja veel rohkem.
Vaadates Eesti kaitsevõimet, siis võime kindlalt öelda, et me ei ole kunagi paremini kaitstud olnud, kui oleme seda praegu. Kui 10 aastat tagasi oleksime omanud võimekust, mis meil hetkel on ja mida pakuvad meile liitlased, siis saanuks me olla muretud ja meid ei oleks suutnud ohustada ükski vaenlane. Maailm aga on kahjuks muutunud suunas, kus peame vaatama tagasi oma riigi sünniaegadesse ja uskuma, tahtma ning vajadusel tegema taas näiliselt võimatut.
Kuid täna meie riigi 101-sel sünnipäeval unustagem hetkeks igapäevased mured, tundke uhkust oma isamaa ja selle kaitsevõime üle. ELAGU EESTI VABARIIK!
Paul Ney
noorem-leitnant
Nõmme malevkonna pealik
