Detsembri esimesel nädalavahetusel leidis Tallinnas Plangu linnakus ja Harjumaal Lagedi alevikus aset hoonestatud alal lahingupidamise õpe staabikompanii staabikaitserühma ja siderühma ning tagalakompanii võitlejatele. Nädalavahetus kujunes põnevaks ja uudseks väljakutseks nii korraldajatele kui osalejatele ning tegevuste tunnistajateks sattunud tsiviilisikutele põnevaks vaatemänguks.
Reede õhtul alustati teoreetilise koolitusega – rühmaülemad ja jaoülemad kogunesid peale tööpäeva Plangu õppeklassi, kus neile õpetati asutatud punktis tegutsemise põhimõtteid ning sellise tegevuse juhtimist. Seekord oli rõhk tänavapatrullidel ning kontaktiprotseduuridel tingimustes, kus asulas on kohal ka tsiviilelanikkond. Kõrgendatud tsiviilkahjude tekkimise ohu tõttu seab säärane lahingusituatsioon kõrgendatud nõudmised sõdurite professionaalsusele ning nõuab oskust tõrjuda vastast samas kahjustamata oma inimesi. Ka Ukraina vabadussõjast näeme, et sõjalise konflikti puhkemise puhul on säärase olukorra teke tõenäoline ja seetõttu on sellise oskuse arendamine äärmiselt oluline.
Laupäeva hommikul kogunes Plangu linnakus ka reakoosseis, võeti välja relvad ja varustus, ning krõbedat talveilma trotsides asuti territooriumi hoonete vahel radadel, platsidel ja nurgatagustes praktiliselt harjutama. Enne lõunat oli tähelepanu pigem „käelistel oskustel“ – üksikvõitleja tegevusel hoonestatud ala tingimustes. Seejärel söödi tublide naiskodukaitsjate poolt valmistatud soe lõuna, peale mida jätkus tegevus juba allüksuste tegevuse harjutamisega.
Peale õhtusööki asusid sõdurid järgmise päeva operatsiooniks vajalikku varustust, relvastust ning laskemoona valmis seadma ning rühmaülemad operatsioonikäske saama ja nende põhjal enda käske ette valmistama.
Seekordse väljaõppeürituse lõpuharjutus oli tavapärastest mõnevõrra erinev. Enamasti viiakse selliseid harjutusi läbi kaitsejõudude harjutusaladel tsiviilelanikkonnast eemal, aga eelpool kirjeldatud oskuste ja realistliku kogemuse omandamiseks on vajalik selliseid harjutusi aeg-ajalt läbi viia ka päris asulakeskkonnas, kus liiguvadki ka tsiviilisikud. Eriti head on selleks asulad, mis reaalse sõja puhkemise korral võivad osutuda ka meie tegevuspiirkonnaks. Selle jaoks saime Rae vallalt ja Lagedi alevikuvanemalt loa viia oma nädalavahetuse lõpuharjutus läbi Lagedi alevikus.
Esimene grupp kogunes Jaama ja Betooni tänava hõivamiseks juba varavalges. Vastavalt varem saadud juhistele pargiti sõidukid ning liiguti võtmepunktidesse vastutusalas teostama vaatlust ja territooriumit kontrollima. Teine grupp ületas Lagedi rongijaama kõrval raudtee joone kell 11 – kui võis loota, et lõviosa kohalikest elanikest on juba virgunud ja ei pea paugutamise peale ärkama. Mõningase patrullimise järel kostsid ka esimesed lasud ning järgnes kolm tundi viivitustegevust ühe grupi jaoks ja ala puhastamist teise grupi jaoks.
Nagu sissejuhatavas lõigus öeldud, pakkus harjutus tublisti õpikohti – nii konkreetsete lahinguliste tegevuste osas kui ka tsiviilisikutega arvestamise ja nende vahel tegutsemise osas. Rõõmustav oli harjutuse kestel märgata, et sõdurid ja rühmaülemad kohanesid, õppisid ja rakendasid õpitut juba sama harjutuse käigus – harjutuse lõpupoole välditi mitmeid vigu, mida tehti päeva alguses, ja tegevused muutusid silmnähtavalt sujuvamateks.
Samuti oli kohalike elanike suhtumine puhas rõõm läbiviijatele ja osalejatele. Sääraste harjutuste puhul on inimlikult mõistetav, et paugutamine võib rahulikke elanikke häirida ja heidutada ning vahel võib oodata ka pahameelt. Käesoleva harjutuse käigus olid aga kokkupuuted Lagedi elanikega eranditult head: inimesed näitasid üles mõistvust, heatahtlikkust ja positiivset uudishimu.
Läbiviija tänab kõiki korraldajaid, kaasaaitajaid, osalejaid, Rae valda ning Lagedi inimesi!
Fotod: Kristlin Kõrgesaar, Tallinna malev
