Okkad rõngas ümber staabi ehk staabikaitsjatega SIILil 2018

Staabikaitsjate praktilised ettevalmistused Siiliks algasid juba päevi enne kutsele märgitud kuupäeva. Oli tore tõdeda, et tublid võitlejad olid valmis käed aktiivselt külge panema ka ettevalmistustöödele, et üksuse väljasõit “vile peale” oleks õigel hetkel sujuv ja kiire. Tehti majutusvarustuse hooldust, kämovõrkude parandamist, masinate eelkämotamist ja masinate koormamist. Kui kõik valmis, said võitlejad minna õiget Siili formeerimispäeva ootama.

Siiliks formeerimine algas huvitavalt – häirekogunemine toimus väljaspool tavapärast rutiini uues kohas ja uuel ajal – meeskond koos ja piirkond julgestatud, liiguti edasi juba oma varustuse järele ja formaalselt “nime kirja panema”. Formeerimine edenes ülikiirelt ja organiseeritult ning peatselt ootaski üksus juba viimaseid ettevalmistusi ja õppealale liikumist.

Meie jaoks SIIL midagi erakordset endaga kaasa ei toonud – nagu ikka sai staabikaitserühm praktiseerida oma oskusi staabi julgeoleku tagamisel. Loodi kontroll-läbilaskepunktid õppuse territooriumile, püsitati staabialad, rajati tõkestus ja julgestusmiiniväljad, teostati kiirreageerimisüksuse ülesandeid ja palju muud meile tavapärast – seda lihtsalt võrratult suurema pildi väikeste okkaliste osakestena. Eeltoodud ülesandeid täideti kogu õppuse vältel, et tagada pidev staabi ja õppuse territooriumi julgeolek, olles samas pidevas lahinguvalmiduses juhuks, kui vastase ettevalmistusüksused peaks kusagilt tagalasse imbuma.

 

Viimasel päeval varahommikust alates pikalt oodatud vaenlane saabus alles enne keskpäeva, kuid tuli ja üritas võita. Lasud kostsid alguses kaugelt ja liikusid järjest lähemale. Lahing staabini aga ei jõudnud, kuid  see näitabki lahinguüksuste tublit tegutsemist eesrindel.

Kuna minu jaoks oli tegu esimese erialaspetsiifilise õppusega, siis oli kõik väga huvitav ja andis olulise kogemuse juurde ning arusaama kuidas eri üksused oma ülesandeid täidavad, mismoodi toimub vajalik kommunikatsioon ja lahingutegevuseks ettevalmistumine.  Õppus möödus väga kiirelt ning viimase päeva lõpuks oli võitlejate silmis näha nii kerget väsimust kuid samas ka rahulolu, et oma ülesanded said edukalt täidetud ja võib valmis olla järgmisteks õppusteks kindlustundega, teades mida staabikaitselt oodatakse. Lisaks muidugi rahuolu “okkaks” olemisest ja teadmine, et Eestit kattev siili kasukas on tihe ja vastupidav.

E.M.

Staabikaitserühm