Autoriarhiiv: Jürgen Sarmet

Nõmme malevkond ja Nõmme Laulu- ja Tantsupäev

Ajalooteavikud on märkinud esimese laulupäeva toimumiseks aja, mil Nõmme ei olnud veel linnastaatuses. 11. juulil 1926 toimunud esimesel laulupäeval osales 11 koori ja 2 orkestrit ning osalejaid kokku oli ligikaudu 600. Nõmme II laulupäev toimus 22. juunil 1930. Seekord võttis üritusest osa juba 28 koori. Nõmme III laulupäev aastal 1934 kujunes juba suurejoonelisemaks sündmuseks. See tähistas ühtlasi ka võidupäeva, kuna toimus 23. ja 24. juunil. Laulupäevast osavõtjaid oli üle 7000, laulukoorid esindasid nii Nõmmet kui teisi piirkondi. Laulupäeva aukülaline oli sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner, kes võttis vastu osalejate paraadi ning pidas avakõne.

Nõmmelaste kingitus Eesti Vabariik 100. aastapäeva tähistamiseks on idee taaselustada Nõmme laulu- ja tantsupäev ning sellesse panustas ka Kaitseliit – Tallinna maleva Nõmme malevkond ja Tallinna maleva orkester. Tallinna malev andis korraldajate käsutusse väliköögi katla, millest pakuti osalejatele suppi, kuumal päeval ülivajalikuks osutunud veetünni ning meditsiinitelgi, kus oli abi väiksemate hädade korral kättesaadav.

17ndal juunil 2018 osalesid Tallinna maleva Nõmme malevkonna liikmed Nõmme laulu- ja tantsupäeva kordamineku tagamises. Üritusel osales u 400 lauljat ja tantsijat ning publiku hulk ulatus ligi 1000ni.

Esimesed kaitseliitlased saabusid Nõmme Vabaduse parki Tähe kõlakoja juurde juba üritusele eelneval õhtul kell 21:00, mil pandi välja öine valvepatrull kõlakoja ümbrusse püsti pandud helitehnika ja varustuse valveks. Silma hoiti väärtuslikul kraamil peal kuni hommikuni, mil peokorraldajad alal uuesti tegutsema asusid. Kella 11 paiku saabus kaitseliidu teine vahetus, kelle ülesandeks rongkäigu ajal teede-tänavate tõkestamine ning hilisemalt ümbritsevatel tänavatel liikluskorraldus ja heakorra järelevalve. Peale kollased vestid kirjaga KAITSELIIT laialijagamist liiguti kärmel sammul Tähe tänava poole, kust pidi algama kooride ja tantsurühmade rongkäik kõlakoja poole.

 

Nõmme tenniseväljakute juures oli kogunenud juba ligi 400 rahvariietes inimest sinimustvalgete lippude, vimplitega ja koolide plakatitega. Kohal olid laste-, nais- ja segakoorid ning Nõmme rahvatantsurühmad. Rongkäigu ette asusid Tallinna maleva orkestri trummimehed. Nõmme malevkonna võitlejad olid asunud positsioonidele rongkäiguga külgnevate tänavate otstel, et tagada autode eemale suunamine ja rongkäigu turvaline läbipääs. Nõmme tänavatel olid autojuhid rahulikud ja rongkäik lasti hea meelega läbi. Kaitseliitlaseidki pildistati ja oli lootus, et nii mõneski noores lauljas, tantsijas või pealtvaatajas tärkab huvi Kaitseliidu tegemiste ja Nõmme malevkonna vastu nähes, et kaitseliitlased panustavad aktiivselt kogukonna turvalisuse ja ürituste kordamineku huvides.

Rongkäigu möödudes kogunesid kaitseliitlased rongkäigu sappa ning liikusid edasi Tähe kõlakoja juurde. Kõlakoja juures tehti ka grupipilt, et osalejaid oleks võimalik ikka asitõenditele tuginedes tubliduses süüdistada. Pärast grupipilti oli korraldajate eestvedamisel aeg tähistada ürituse algust vabariigi hümniga, mille ajaks võeti valvelseisang ja lauldi ka kaasa, nagu on kohane igale kaitseliitlasele.

Pärast hümni liiguti ltn Sarmeti juhatusel parki ümbritsevatele teeotstele, et tagada teenindussõidukite juurdepääs, suunata valesti parkinud sõidukid sobivatele kohtadele ja tagada ka näiteks vaba juurdepääs tuletõrjehüdrandile.

Kokkuvõttes möödus üritus rahulikult ja tuleb tänada osalenud kaitseliitlasi, kes olenemata kuumast ilmast olid kohale tulnud ning abis laulu- ja tantsupäeva korraldajatele.

Lpn Lemme Berkis
S9 PMKR CIMIC

Mäletame terrorit, et elada rahus!

Eesti rahval on palju tähtpäevi mille üle uhked olla. Ent on ka tähtpäevi, milles peitub kurbus, mil tuleb minna mõtetes ajas tagasi ning meenutada kogetud terrorit. Üks neist on ka Leinapäev 14. juunil, mil mälestatakse juuniküüditamist, aastal 1941. Nagu igal aastal, toimus ka sel aastal tänasel päeval Pääsküla rongijaama juures 1941. aasta massiküüditamise mälestusüritus Kaitseliidu Nõmme malevkonna auvahtkonna saatel.

14. juuni öösel 1941. aastal kella 1-2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju. Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval.

Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda. Arreteerimisele või küüditamisele kuulunud inimeste tagaotsimine jätkus 16. juuni hommikuni…

Küüditamine (deporteerimine, deportatsioon) on inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Küüditamine on inimsusevastane kuritegu. Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud tegu, mille käigus deporteeriti okupeeritud Eesti aladelt üle 65 000 inimese.

Tuletame meelde, et küüditatute seas oli suur hulk kaitseliitlasi, kelle süüks oli lihtsalt vaba Eesti Vabariigi Kaitseliitu kuulumine.

Ärgem unustagem väga rasket päeva Eesti rahva ajaloos ja ärgem unustagem oma relvavendi. Et see enam kunagi ei korduks!

 

Killuvestid, üllatus separatistide laagris, agressiivsed vangivalvurid, sillaehitustiim ning alajahtumise kontrollpunkt ehk maailma parim naiskond Järvamaad vallutamas

18.-20. mail toimus Järvamaal järjekordne Naiskodukaitse koormusmatk. Tallinna ringkonda esindas üks võistkond koosseisus Jette K., Pille P., Bärbel S. ja Berit C, kellest lausa kolm on Naiskodukaitse Nõmme jaoskonna tublid liikmed.

Kuna enne koormusmatka olid kõigil kiired ajad, siis ei õnnestunud enne võistlust meeskonnatööd testida ning esimest korda saime kõik kokku reede õhtul teel Simisalu poole. Küll aga suhtlesime aktiivselt interneti vahendusel varustuse ja kogemuse teemal. Saime teada, et me kõik oleme n-ö natukene vanad kalad – Bärbel ja Berit osalesid NKK koormusmatkal juba siis, kui see oli veel Eel-Ernaga ühine võistlus ning Jette ja Pille on viimastel aastatel osalemas käinud.

Juba arutelude käigus selgus, et vajasime lisaks kohustuslikule varustusele rajal ka killuveste, kuna keegi meist ei olnud suu peale kukkunud. Kuna rada oli pikk ja punkte palju, siis edasi kirjeldan meeldejäävamaid juppe võistlusest.

Siit saate hea ülevaate, mida võib siis tegelikult ühe õige naise kotist leida. Foto: Raivo Tammeorg

Pärast registreerumist pidime täitma esimese ülesande. Võistkonnad sooritasid pakuvisked, võistkonna liikmete tulemuste summa määras ära rajale pääsemise valiku järjekorra. Meie saime kokku 17,23 m, mis oli 23 cm parem kui järgmine tulemus. Võistkonna kapten Jette valis meile järjekorranumbri 2. Rajale lasti meid öösel, kui oli juba täitsa pime. Esimeses punktis pidime ületama jõe silla all rippuvatest rehvidest koosneval „seiklusraja“. Kiire voolu vaatamisest võis täitsa merehaigeks jääda ja esimene meist sai juba seal korraks värskendavasse vette kastetud.

Jätka lugemist

Okkad rõngas ümber staabi ehk staabikaitsjatega SIILil 2018

Staabikaitsjate praktilised ettevalmistused Siiliks algasid juba päevi enne kutsele märgitud kuupäeva. Oli tore tõdeda, et tublid võitlejad olid valmis käed aktiivselt külge panema ka ettevalmistustöödele, et üksuse väljasõit “vile peale” oleks õigel hetkel sujuv ja kiire. Tehti majutusvarustuse hooldust, kämovõrkude parandamist, masinate eelkämotamist ja masinate koormamist. Kui kõik valmis, said võitlejad minna õiget Siili formeerimispäeva ootama.

Siiliks formeerimine algas huvitavalt – häirekogunemine toimus väljaspool tavapärast rutiini uues kohas ja uuel ajal – meeskond koos ja piirkond julgestatud, liiguti edasi juba oma varustuse järele ja formaalselt “nime kirja panema”. Formeerimine edenes ülikiirelt ja organiseeritult ning peatselt ootaski üksus juba viimaseid ettevalmistusi ja õppealale liikumist.

Meie jaoks SIIL midagi erakordset endaga kaasa ei toonud – nagu ikka sai staabikaitserühm praktiseerida oma oskusi staabi julgeoleku tagamisel. Loodi kontroll-läbilaskepunktid õppuse territooriumile, püsitati staabialad, rajati tõkestus ja julgestusmiiniväljad, teostati kiirreageerimisüksuse ülesandeid ja palju muud meile tavapärast – seda lihtsalt võrratult suurema pildi väikeste okkaliste osakestena. Eeltoodud ülesandeid täideti kogu õppuse vältel, et tagada pidev staabi ja õppuse territooriumi julgeolek, olles samas pidevas lahinguvalmiduses juhuks, kui vastase ettevalmistusüksused peaks kusagilt tagalasse imbuma.

 

Viimasel päeval varahommikust alates pikalt oodatud vaenlane saabus alles enne keskpäeva, kuid tuli ja üritas võita. Lasud kostsid alguses kaugelt ja liikusid järjest lähemale. Lahing staabini aga ei jõudnud, kuid  see näitabki lahinguüksuste tublit tegutsemist eesrindel.

Kuna minu jaoks oli tegu esimese erialaspetsiifilise õppusega, siis oli kõik väga huvitav ja andis olulise kogemuse juurde ning arusaama kuidas eri üksused oma ülesandeid täidavad, mismoodi toimub vajalik kommunikatsioon ja lahingutegevuseks ettevalmistumine.  Õppus möödus väga kiirelt ning viimase päeva lõpuks oli võitlejate silmis näha nii kerget väsimust kuid samas ka rahulolu, et oma ülesanded said edukalt täidetud ja võib valmis olla järgmisteks õppusteks kindlustundega, teades mida staabikaitselt oodatakse. Lisaks muidugi rahuolu “okkaks” olemisest ja teadmine, et Eestit kattev siili kasukas on tihe ja vastupidav.

E.M.

“Vihane mäger” ja staabikaitsjad

Samal ajal kui Tankipurustajad möllasid metsades jalaväena pidid staabikaitsjad ise hakkama saama õppusel “Vihane mäger” pealetungivate briti soomukitega. Sel korral jäime kokkuvõttes teiseks, kuid jätsime endast maha kõvasti soomustükke ning võtsime kaasa hulga kogemusi tulevikus soomusvõimega paremini hakkama saada.

Tuleb läbi, kuramus…

Soomuk ja tema tõrjuja – kuna tegemist on siiski ainult õppusega, siis leppisid vaenupooled peale lahingut ikkagi viisakalt ära.