Täna õhtul siirdusid lahingpaarid patrullvõistluse Nõmme VÄLK 2019 rajale, et ööpimeduses läbida ca 50 km Tallinna ja selle lähiümbruse tänavaid ja maastikke ning võtta mõõtu erinevates füüsilistes ja oskustepõhistes katsetes. Patrullvõistlus algab ning lõpeb Nõmmel.
Meie punktikohtunikud juba ootavad võistlejaid, kuid seda teeb ka vastutegevus, kelle ülesandeks on võistlejate elu mitte liiga mugavaks minna lasta.
Eestlastele on kombeks, et üks korralik organisatsioon peab suvepäevi pidama. Sest kõige olulisemad kokkulepped ja tugevamad sidemed tekivad teadagi kus.
Nii on ka Staabikaitserühma üks olulistest traditsioonidest hilissuvine väljasõit loodusesse, kui saame relvad ja kamoflaaži koju jätta ning törtsu mittetaktikalist juttu ajada.
Viimasel ajal on väga palju erinevates kanalites juttu olnud lahingmeditsiini olulisusest reaalsetes konfliktikolletes ning vajadusest seda rohkem ka õppustesse “sisse mängida”.
Staabikaitserühmal on juba ammu traditsiooniks vähemalt korra aastas meditsiiniteemad endale meelde tuletada, et suurõppustel teaks iga mees, mida peale hakata, kuid kellelegi kamraadidest “kannatanu kaart” esitatakse.
Valimispäeval 03.03.2019 toimus aasta suursündmus ka Nõmme malevkonna jaoks – malevkonna liikmete üldkoosolek. Nagu ikka, võeti koosolekul kokku eelnenud aastat ning tutvustati plaane järgnevaks, jagati töövõite ja kurdeti muret ning valiti uusi esindajaid nii malevkonna juhatusse, revisjoni, kui ka maleva esindajatekogule.
Veebruari esimese nädalavahetuse veetsid staabikaitsjad Männiku lumisel laskeväljal, et rakendada praktikasse varasemate nädalate tööpäevaõhtutel lihasmällu harjutatud uue laskeväljaõppeeeskirja põnevad ja praktilised laskeharjutused.
Kaitseliidu uus laskeväljaõpe on varasemast oluliselt praktilisema suunitlusega – kogu tegevus toimub täislahingvarustuses ning niisama rangelt käsu peale “täpi toksimine” on asendunud lahinguväljadrillidega, kus tõrkeid kõrvaldatakse iseseisvalt ning alati varjudes ja pidevalt on oluline omada ülevaadet kogu lahinguväljal toimuvast.
Hoolimata sellest, et väljareklaamitud Soome MPK instruktorid sel korral “pikkujoulu” peale sattunud staabi-tagalakompanii hajutatud lahingutegevuse ehk sissiõppe teisel moodulil osaleda ei saanud, võtsid staabikaitserühma ning tagalarühma võitlejad lumisest esimesest advendist maksimumi.
Meelde sai tuletatud nii teeliikluse häirimise põhimõtteid päeval, kui proovitud neid ellu rakendada ööpimeduses.
Tallinna maleva Nõmme malevkonna 100. aastapäevapidu toimus traditsiooniliselt 12. novembri õhtul sümboolses paigas – Nõmme asutaja Nikolai von Glehni lossis.
12. novembril 1918. aastal loodi Eesti Kaitse Liidu Nõmme osakond ja nüüd sellel tähtsal päeval, täpselt sada aastat hiljem, kogunes aastapäevanumbrist arvuliselt pea kaks korda suurem seltskond peomeeleolus kaitseliitlasi ja nende kaaslasi ajaloolisse lossi seda olulist juubelit tähistama.
Möödunud nädalavahetusel õppisid Staabikaitserühma, Tagalarühma ja Pioneerirühma võitlejad Soome MPK (Maanpuolustuskoulutusyhdistys) kogenud instruktorite käe all sissitaktika ehk hajutatud lahingutegevuse põhitõdesid – kuidas vähese ressursiga tekitada vastase tagalakolonnidele või muudele kõrge väärtusega sihtmärkidele võimalikult suuri kaotusi, jäädes ise seejuures võimalikult märkamatuks.
Ajalooteavikud on märkinud esimese laulupäeva toimumiseks aja, mil Nõmme ei olnud veel linnastaatuses. 11. juulil 1926 toimunud esimesel laulupäeval osales 11 koori ja 2 orkestrit ning osalejaid kokku oli ligikaudu 600. Nõmme II laulupäev toimus 22. juunil 1930. Seekord võttis üritusest osa juba 28 koori.
Eesti rahval on palju tähtpäevi mille üle uhked olla. Ent on ka tähtpäevi, milles peitub kurbus, mil tuleb minna mõtetes ajas tagasi ning meenutada kogetud terrorit. Üks neist on ka Leinapäev 14. juunil, mil mälestatakse juuniküüditamist, aastal 1941. Nagu igal aastal, toimus ka sel aastal tänasel päeval Pääsküla rongijaama juures 1941.