„35 või isegi natuke rohkema aasta eest see idee sündis…“ alustas Leho Lõhmus pühapäeval, 14. juunil, küüditatute mälestustseremoonial oma kõnet. Ta luges üles need, kelle eestvedamisel küüditatute mälestamist siinsamas kord alustati. Nimesid tuli kokku palju ja mitte kõik ei ole enam meie seas.
Kuid siin me jälle olime – kaitseliitlased, Naiskodukaitse, noored kotkad ja kodutütred. Lisaks mõned, kes päriselt pididki siit Siberisse minema täna, 85 aasta eest.
Mälestustseremoonial võttis sõna linnaosa vanem nagu alati tavaks, kuid seekord pidas kõne ka linnapea Peeter Raudsepp. Kas keegi üldse mäletab, millal oli Tallinnal linnapea, kes pidas vajalikuks Pääskülas küüditatute mälestustseremoonial osalemist?
Naiskodukaitse Tallinna ringkonna esinaine Reelika Mõttus keskendus oma kõnes vanavanaisa Teodori loole, kes viidi perekonnast esimesena Siberisse, ja seejärel, 14. juunil, viidi järele ka tema pere.
Palve ütles Tallinna praost Jaak Aus. Tema kõne kokkuvõte veenis, et kuigi keha on ajutine, siis idee ja mälu on kestvamad ning neid hoides tagame iseenda tuleviku.
Nõmme malevkonna ja Naiskodukaitse Nõmme jaoskonna poolt asetasid küüditatute mälestusmärgile pärja leitnant Paul Ney ja Age Valgepea.
