„Meid märgatakse alles siis, kui midagi untsu läheb,“ tõdes tagalarühma ülem Kevadtormi lõpul. Märkamatuteks me vist jäimegi – küllap siis asjad laabusid. Kuid kergelt see ei tulnud. Suurejoonelise rännaku lõpul läbi Põhja-Eesti oli meil vähemalt kaks lombakat, oksa otsa joostud silm, kokku kukkunud meedik, ahastusest kiunuvad luud-liikmed ning väsimusest üha sõgedama pilguga ülemad.

Varsti on oodata ka põhjalikumaid muljeid.

Tagalarühma muudest tegemistest saab lugeda siit ja selleks, et ka ise Kevadtormist jt. õppustest osa saada, kiika ka Nõmme malevkonnaga liitumise lehele.