Rubriigiarhiiv: Uudised

Tankipurustajad läbisid „odaõppe“ järjekordse mooduli

Möödunud nädalavahetuse (17.-19.03.) veetsime sedakorda Paldiski poolsaarel. Nii olid meie kasutuses nii uued ja huvitavad alad taktikaharjutusteks (mitmed neist oma suuruse poolest sobivamad pigem küll Carl Gustavile kui oluliselt võimekamale Javelinile) kui ka sealsete väeosade külalislahkus ja koostöövalmidus: instruktoritena/kohtunikena/hindajatena osales sel korral rohkem elukutselisi tankitõrjujaid kui eelmistel kordadel ning taas kord omandasime lisaks senistele teadmistele kõike seda, millega elukutselised igapäevaselt tegelevad. Tankipurustajate Javelini koolitus on kujunenud süsteemseks, regulaarseks (jätk on juba kavandatud) ja detailseks ning õpitava ja harjutatava kvaliteedile saab anda vaid kõrgeima hinde.

„Menüüs“ olid nii eelmisel korral omandatu kordamine kui ka paljud uued teemad – alates öistest vaatlusharjutustest kuni rühma tasemel komplekslahinguni (kõrgemalt poolt käsu saamisest kuni korrektse täideviimiseni).

Kuigi ööbimine oli sel korral kõigi mugavustega (seda näeb ka mõnelt juuresolevalt pildilt), siis nende mugavuste kasutamiseks paraku palju aega ei jäänud. Tõdegem, seda ei jäänud eriti isegi magamiseks, sest ajagraafik oli kuradima tihe – on ju Kevadtorm juba ohtlikult lähedal ja meie kindel tahe on minna sinna (nagu ikka) oma parimas vormis, kuid sel korral juba uue relvasüsteemiga (seni oleme osalenud 3 Kevadtormil, kuid teiste TT-relvadega).

Võimsaima elamuse andis ikkagi nö lõpulahing, mis algas juba laupäeva hilisõhtul rühmaülemale (RÜ) kõrgema käsu saabumisega ja seejärel RÜ käsu andmisega jaoülematele. Pühapäevane lahing koosnes mitmest erinevast, omavahel seotud ja kombineeritud varitusest, mis andsid suurel hulgal kasulikke õppetunde ja kogemusi. Mängu ilu huvides võib mainida, et kokku hävitati lahingu tulemusena 6 vastase soomukit (tanke sedakorda lahingus ei osalenud), aga mõningate kaotusteta ei pääsenud ka varitsejad (rahuajal sellest vaid õpitakse).

Ma ei mäletagi, millal saabusime viimati õppuselt tagasi nii mudaste masinatega kui nüüd – sellestki paistab, et võib kõiki õnnitleda kohe-kohe algava kevade puhul.

Tankipurustajate ninamees

Käsku võib anda mitut moodi,…

…aga täide viiakse…

…see ikka ja alati nagu peab.

Nõmme staabikaitsjad, seeniorid, naiskodukaitsjad ja noored – üheskoos ühise asja eest!

Tallinna Kadaka lasteaias toimus 28. veebruari õhtul koos Kaitseliidu Nõmme malevkonna liikmetega neljandat aastat järjest traditsiooniks saanud Vabariigi aastapäeva paraad ja perepidu. Üheskoos tähistati Eesti riigi 99. ja Kadaka lasteaia 50. sünnipäeva.

Üritus algas hümniga ning riigilipu heiskasid üheskoos malevkonna esindaja Jürgen Sarmet, lasteaia direktor Marianne Liiv ning lapsed Tuule ja Ivan. Süüdati peotuli ja arvukaid kohaletulnuid tervitasid Nõmme malevkond, Naiskodukaitse ja Üksik-Vahipataljon. Paraadrongkäigule ümber lasteaia asus umbes 300 osalejat.

Edasi jaguneti tegevuskeskustesse. Nõmmekad esitlesid kaitseliitlase varustust kahes tegevuspunktis. Lasteaia väikesed ja suured proovisid entusiastlikult varustust selga ja õppisid sõdurielu nippe. Seekord oli erilist huvi kaitseliitlaste tegevuskeskuste vastu märgata lasteaia venekeelsete lapsevanemate poolt, märkisid punktides assisteerinud õpetajad. Juba eelnevalt lasteaia õuele üles seatud Kaitseliidu välitelkides valitses asjalik sumin ja tegevus – lasteaiaõpetajad andsid lahendada kodumaateemalisi ülesandeid alates lipuvärvide ülesleidmisest kuni puukoore pimesi tuvastamiseni välja. Lapsevanematele pakkus väljakutset naaberriikide sümboolika määramine. MB maastikuveokis maalisid laste näod kamo-karva Nõmme noorkotkaste ja kodutütarde “Squad” rühma noored.

 

Järgmisel hommikul kinnitas nii mõnigi ema, et laps tuli lasteaeda pruuni-rohelisevärvilisena mitte seepärast, et kamo pesus maha ei tule, vaid laps lihtsalt keeldus sõdurimaalingut eemaldamast. See on siiski uhkuseasi!

Ilmataat oli kevadises meeleolus ning õhtupoolikul valitsesid nädala kõrgeimad temperatuurid. Õu lainetas lumesulaveest. Kel aga jahedus põue või niiskus saapasse puges, sai end kosutada Kaitseliidu seenioride aurava katla kõrval magusa teega. Lisaks õpetasid naiskodukaitsjad, mida teha, kui käe seest turritab välja võimas klaasikild, Vahipataljoni ajateenijad tutvustasid oma pille ning peale tegevuspunktide läbimist oli võimalik kosutada end toeka hernesupi ning vastlakukliga. Peoõhtu tipnes ilutulestikuga, mis paistis üle kogu Mustamäe.

 

Osalenute meeleoludest jäi kõlama eelkõige positiivsus ja ühtekuuluvustunne. Suur tänu nõmmekate korraldustiimile eesotsas Jürgen Sarmeti, Bärbel Salumäe ning Tiidu Sadega. Kohtume taas Eesti 100. sünnipäeval!

Maili Vaarpu
Tallinna Kadaka Lasteaed

Veretu jaht suurele loomale

Meeskonnatöö peab suurt looma jahtides olema sama korralikult paigas nagu ennemuistegi, kui  ühiselt mammutit või tarvast küttima mindi. Et tänaseks on ka Javelin TT-relvana Tankipurustajatel selge, on aeg omandada ja harjutada õigeid jahipidamisvõtteid. Nii möödus 17.-19.02. toimunud koostööharjutus peamiselt Oda taktika peensusi tundma õppides ja neid maastikul praktiseerides.

Pärast põhjalikku teooria omandamist (sh elukutseliste tankitõrjujate käe all) ning mitmeid praktilisi meeskonna- ja jaoharjutusi maastikul oli pühapäevaks asi sealmaal, et asusime reaalse jahi (sedakorda veretu) juurde – vastase kahel soomukil liikunud luurepatrullile tuli korraldada kaks järjestikust varitsust. Selleks jagunes osalenud koosseis kaheks vastasleeriks – üks jagu pidas jahti ja ülejäänud võtsid sisse koha lahingkorda seatud saakloomadel. Jahimeeste jaoks tegi olukorra keerukamaks see, et ka vastane ei liikunud maastikul passiivse sihtmärgina – järgiti hoolikalt soomukite taktikalise liikumise nõudeid ohtlikul alal ning seejuures oli vastasel ka kõrgendatud vaatlusvõimekus (termokaamerad), mida ta usinasti kasutas. Põhimõte oli lihtne – kes esimesena teist märkab, see ka tule avab ja vastaspoole hävitab.

Tulemus oli varitsejatele rõõmuvalmistav, sest vastasel ei õnnestunud ühegi varitsuse ajal kütte märgata, kuigi potentsiaalselt ohtlikku ala skaneeriti „soomukitelt“ hoolikalt. Samas said ka jahimehed hea õppetunni soomukite taktikalise liikumise ja sellega arvestamise kohta.

Javelin 2017

Sihtmärk lukustatudJavelin 2017

Javelin 2017

Molon labe!

Javelin 2017

Jalgsirännak pole esimene valik

„Tordiks kirsi all“ sai küttide jaoks pooleteise kilomeetri pikkune jalgsirännak kogunemiskohta. Isegi kogenud kahurimeestele ei ole suur rõõm, kui lisaks isiklikule varustusele tuleb nii pikal teekonnal kaasas tassida rakette kogukaaluga 31 kg. Seega ei imestanud ma üldse, kui pärast seda rännakut oleks nii mõnigi minule suunatud pilk võinud nõrgema mehe tappa. Aga kamraadid on andestavad; seega jätkame kuu aja pärast sealt, kus sel korral pooleli jäime.

Kui Sa pole veel KL-s, vaata: http://malevkond.ee/liikmeks-astumine/ , kui soovid aga lausa Tankipurustajate hulka tulla, siis kirjuta otse raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Tagalarühm õppis kontrollima inimesi ja autosid

Väljaõppe esimesel päeval, reede õhtul, selgitati tagalarühma võitlejatele, millisel puhul tohib valel ajal ja vales kohas kondavaid inimesi eemale ajada. Millistel juhtudel aga lausa „kokku pakkida“ ja ülemustele üle anda. Järgmisel päeval tuli kuuldud oskused kaasvõitlejate peal käiku lasta. Sai selgeks, et protseduur tagab terve naha endale ja vahel kogu rühmale.

Sellel õppusel pidas teoorialoengu kaitseväest tulnud instruktor. Mitukümmend kaitseväge ja erinevaid olukordi reguleerivat seadust tuli kärmelt selgeks saada nii palju kui see kolme tunniga võimalik. Kuigivõrd pole ikka küll. Mõistmise teeb eriti keeruliseks meie seaduseandjate kasin keeleoskus. Ühes tutvustamisele tulnud paragrahvidest leidus näiteks 41 (neljakümne ühe) sõna pikkune lause. Susi seda harutagu! Lektor oli aga tasemel ja enne kui nõrgemad võitlejad jõudnuks norinal unele jääda, algas kiire praktikaõpe. Sai selgeks, kuidas läbiotsimisel ise terveks jääda ning kustutada läbiotsitava kiustatus vastu punnimiseks. Prooviti läbiotsimist, käte fikseerimist ja juba fikseeritud isikute jalgele aitamist. Mõnikümmend minutit hiljem oli klassiruumi põrandal lõbus segadik võitlejatest ja kaablikinnistest ning kõige selle keskel püüdis instruktor lootusetult takerdunud õppureid köidikutest lahti harutada. Suurem praktiline õppus koos kontrollpunktide rajamisega jäi järgmist päeva ootama. Jätka lugemist

Staabikaitse taktikaõppel

Üheteistkümnenda veebruari varahommik. Õues on pime ja äratuskell alustas just hetk tagasi üürgamist. Võib öelda, et peast käis kordi läbi mõte, “miks ma seda teen?” Õues on kõle ja külm ning toas soojas oleks palju parem olla. Kiirelt halvad mõtted peast ja ettevalmistusi tegema. Korralik kõhutäis läks sel hommikul kiirelt kurgust alla, sest ega aeg armu ei anna. Endale imekiirelt varustusekontroll ja võis kogunemisala poole teele asuda. Kohal olid juba peaaegu kõik, kes kohal olema pidid. Mõni siples veel siin-seal, aga kärmelt oli kogu koosseis maja ees rivis ning jaotati mehed kahte jakku. Mõne aja pärast algas sõit tuttavale Männiku alale ning teguderohke päev algas hetkest, mil ma jala GD pealt maha tõstsin.

Päeval oli kaks poolt. Minu jao päeva esimene pool koosnes liikuva juhtimispunkti julgestusest. Hõlmas see endas X autost koosnevat kolonni, millest ühes pataljoniülem koos oma saatjaskonnaga, keda pidi iga hinna eest turvama. Mängiti läbi erinevaid situatsioone. Näiteks jäi üks autodest 5 minutiks “liikumisvõimetuks”, mispeale selgus, et vastane on üpris lähedal. Loomulikult ülema auto pani kohe ajama ning liikumisvõimeline osa julgestusmeeskonnast tema kannul, sest ülemal peab koguaeg kaitse olema. Ilmselt on meile kõigile tuttavad Männiku auklikud teed, mispärast oli päris omapärane kogemus GD tagaistmel üles-alla hüpelda nagu kohvilaksu all jänes. Need, kes maha jäid, pidid jalgsi kokkulepitud punkti jõudma.

Tagasi algkohta jõudsime veidi varem kui esimene jagu. Nemad harjutasid paarsada meetrit eemal taktikat. Kõmmutamist ja kõvahäälseid käske oli kuulda üsna selgelt. Jõudsime varem tagasi, saime ka varem lõunale. Hommikupoole oli õhk veidi jahe ja kirusin ennast, et hommikul suure kiiruga tee tegemata jäi. Mõtlesin, et mis sellest, teen siis praegu selle valmis ja vähemalt ülejäänud päeva püsin soojas. Ausalt öeldes oli see üsna halb mõte, sest päeva teine pool sisaldas endas väga palju liikumist ja nüüd tuli külmast veest isegi puudus.

Täpsemalt sisaldaski meie päeva teine pool taktikat, liikumist ning käemärke. Kordasime üle kõikvõimalikud käemärgid ning patrullisime vaikides ringi. Endalegi üllatuseks oli kõvasti rohkem käemärke meeles, kui algul arvasin. Harjutasime kõvahäälselt vastase asukoha osutamist, tegime läbi rullimist paremale/vasakule, jao ja pooljagude kaupa, ületasime takistusi ning lõpuks pidasime maha ühe lahingu, kus sai kõike veel paremini pähe kinnistada. Kui võtta nüüd päeva peale kokku kogu söösta-kata ning rullimisel tehtud jooksud, peaksin ütlema, et jooksin selle ühe päevaga vast oma kuu normi täis.

Vahepeal sai tunda ennast teel rullides iluuisutajana, et jumala eest mitte mingil juhul keset teed külili lennata. Kui ikka adrenaliinilaksu all jooksma peab ligikaudu 100 meetrit või veidi alla selle, siis lõpuks on jalad pehmemad kui koju jõudes oma voodi. Vahepeal tekkis tunne nagu koolitataks Kaitseliidus välja väledate jalgadega sprintereid, kes ilmselt ka Usain Boltile silmad ette teeksid, sest kui kuulirahe ikka seljataga, siis hakkavad jalad oioi kui kiirelt liikuma. Taktikaline pool läks meil hästi, saime isegi instruktoritelt kiita ning jällegi jõudsime alguskohta veidi varem tagasi. Esimene jagu harjutas veel natuke pimedas taktikat, kuid lõpus jõudsid ka nemad pärale. Puhkasime veidi jalgu ja juba oligi aeg kogu kupatusega kes kasti, kes GD peale ronida ja sooja kodu poole sõitma hakata. Enne mugavalt kodudiivanile horisontaali viskudes pidi esmalt Plangus ära puhastama oma relva ning üle tuli lugeda järele jäänud moon. Usun, et nii mõnigi oli omadega juba täitsa läbi ja kõige ahvatlevam koht, oli sel õhtul oma kodu.

Kui sinagi soovid värskes õhus mõõdukalt trenni teha, siis Staabikaitse rühm ootab oma ridadesse täiendusi. Tutvu meiega lähemalt SIIN.

M.E.T.

Tagalarühm marsruudiluurel

Rännaku marsruudil võivad olla vastase kuni pooljao suurused üksused, kes teostavad vaatlust ning võimalusel varitsusi masinatele. Üksuse ülesanne on kontrollida varitsusohtlikud lõigud marsruudil eesmärgiga tagada oma kolonni turvaline liikumine.

Sellise legendiga algas ühel talvisel kolmapäevaõhtul Nõmme malevkonna tagalarühma õhtu Männiku harjutusväljal. Sellele järgnes järjest pimenevas õhtus jalaväeharjutus, kus tuletati meelde ja arendati varasemalt õpitut-harjutatut.

Lumisel metsaalusel võis juhuslik mööduja näha (või õigemini vaid lume krudina järgi aimata) vaikselt liikuvaid valgetesse maskeerimisülikondadesse riietatud kogusid. Mida too juhuslik mööduja aga kindlasti nägi ja kuulis, oli see, mis järgnes kontrollitavatelt aladelt vastaste avastamisele – käsitulirelvade tuld ning valgussähvatusi, valjuhäälseid käsklusi ning sekka ka instruktorite õpetussõnu.

Tagalarühma kolonni edenemine kulges järjest tõusvas tempos ning vastutegevusel läks uutele positsioonidele jõudmisega järjest kiiremaks ning positsioonidel ootamist jäi järjest vähemaks.

Pärast marsruudi edukat läbimist järgnesid veel harjumuspärased rutiinid – tagasiside ning relvade hooldus ning seejärel said kõik osalejad koju, et järgnevaks tööpäevaks välja puhata. Rühma juhtkond sai tagasiside käigus veel ka lisaülesande – selliseid õhtuid üksuse tihedasse väljaõppeplaani juurde mahutada.

Tagalarühma kevadine väljaõppetsükkel jätkub juba paari nädala pärast ning enne mais ootavat Kevadtormi jõutakse lisaks erialastele teemadele tegeleda ka muude iga võitleja arsenali kuuluvate oskuste, nagu meditsiin, laskmine jms, lihvimisega.

Kui tunned rohkem huvi tagalarühma tegemiste vastu ning soovid neist ka osa võtta, siis rohkem infot ning vajalikud kontaktid leiad rühma tutvustusest.

Nõmme malevkonna pealiku vahetus

Pühapäeval, 15.01.2017 toimus iga-aastane Nõmme malevkonna üldkoosolek, mis sel aastal tähistas ka ühe ajajärgu ümber saamist ning uue algust – oma ametikohustused andis üle teenekas malevkonnapealik leitnant Aivar Pilv ning need võttis vastu kapten Rando Kruusmaa.

Nõmme malevkonna juhtiv ja toetav koosseis 15.01.2017.

Leitnant Aivar Pilv on olnud Kaitseliidu Nõmme malevkonna liige alates 2000. aasta augustist. Pealikuna on ta kindlakäeliselt juhtinud Nõmme malevkonda alates 2010 aasta aprillikuust. Tegelikkuses on ta kodumalevkonna arengusse oluliselt panustanud aga juba aastast 2004, mil sai malevkonnapealiku abiks. Oma ametiaja jooksul on Aivar Pilv omanud väga selget visiooni sellest, kuhu ja kuidas malevkond peab arenema ning ta on hoidnud väga tugevat fookust malevkonna erinevate arengusuundade balansseeritud edendamisel ning Kaitseliidu põhiväärtuste hoidmisel. Tänaseks on Nõmme malevkond oma parima tervise juures olles ning vastavalt ltn Pilve 2008 aastal paika pandud visioonile “traditsioone järgiv, koolitatud juhtide ja komplekteeritud allüksustega meeskond, mille liikmed on motiveeritud ning riigitruud. Malevkond on usaldusväärne ja tunnustatud koostööpartner organisatsiooni siseselt ja väliselt.“

Ltn Pilv on sõjaline juht, kes saab aru „pehmete väärtuste“ olulisusest ning inimesekeskse juhtimise põhimõtetest. Ltn Pilve eestvedamisel on Nõmme malevkonnale kujunenud traditsiooniks koostööüritused kohalike lasteaedadega, Nõmme rabajooksu toetamine, avatud suhtlemine ja oma tegevuste tutvustamine kodulehe kaudu ning Nõmme mlvk patrullvõistlus „Välk“ on toodud kodulinnaosa linnakeskkonda, mis kõik kokkuvõttes toob Kaitseliitu kohalikele elanikele lähemale ning tekitab „MEIE“ tunnet. Läbi mittemilitaarsete koostööürituste edendab Aivar Pilv Kaitseliidu kui abiandja kuvandit laiemalt kui ainult sõjalisel tasandil. Nõmme malevkonnal on ette näidata ka tõhus koostöö Nõmme linnaosa valitsusega, Noorte kotkaste ja kodutütarde Nõmme rühmadega ning Naiskodukaitse Nõmme jaoskonnaga.

Mõõdetavaid tulemusi on ltn Pilve juhtimise all näha olnud Nõmme malevkonna personali-, spordi, laskeasjanduse ja propaganda valdkondades (Nõmme malevkonnaga on liitunud hulgaliselt uusi tegevliikmeid ning viimasel aastal on n-ö taaselustatud nimetamisväärne arv passiivseid kaitseliitlasi. Uue hingamise on saanud laskevõistlus „Nõmme Snaiper“ ning patrullvõistlus „Välk“, Järjepidevalt viiakse läbi lasketreeninguid nii täis- kui väikekaliibrilistest relvadest, mille tulemuseks on rohkearvuline osavõtt ja medalikohtade saavutamine Kaitseliidu ja Kaitseväe karikavõistlustel ning rahvusvahelistel laskevõistlustel, Nõmme malevkonnal on Facebookis üle 600 jälgija ning kõiki malevkonna postitusi vaadatakse üle 1000 korra).

Tänutäheks pikaajalise teenistuse eest annetasid Nõmme malevkonna liikmed Aivar Pilvele Eesti Kaitseväe ohvitseri mõõga tänutahvliga “Nõmme malevkonnast on Sinu juhtimisel saanud malevkond, mille üle uhkust tunneme. Täname Sind!”

Malevlaste tänu aastatepikkuse pühendunud töö eest.

Nõmme malevkonna pealiku ülesannetesse astus kapten Rando Kruusmaa. Kpt Kruusmaa on lõpetanud Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, magistrigraadi omandas Tallinna Ülikoolis. Riiki on ta teeninud enamuse ajast piirivalves, alustades ajateenistuses Paldiski kordonis ning lõpetades Siseministeerimis piirivalve poliitika osakonna juhatajana. Täna teenib kpt Kruusmaa igapäevast leiba Kaitseministeeriumis.

Soovime uuele pealikule jaksu ja kindlat meelt ning indu kodumalevkonna lippu veelgi kõrgemal hoida.

Pealikuga saab edaspidi oma muret ning rõõmu jagada kontaktaadressil rkruusmaa[ät]malevkond.ee

Aivar Pilv

Rando Kruusmaa

 

Kovisiooniõhtu pettetegevusest

Nõmme malevkonna kovisiooniõhtu. Traditsioon aastast 2010. See tähendab loenguid, ülevaateid või muus vormis õppetegevust, toetamaks võimendajana Kaitseliidu ülesannete täitmist.  Need õhtud annavad huvitavaid tausta- ja ajalooteadmisi või vajalikku infot tänapäeva sõjatandritel hakkama saamiseks.
12. jaanuari õhtul Plangu õppeklassi kogunenud poolsada kaitseliitlast Nõmmelt ja teistest maleva allüksustest said ülevaate kaasaegsetest sensoritest, nende vastastest maskeerimis- ja varjamisvõttetest ning elektroonilisest võitlusest.
Loengut pidas seekord TTÜ doktorant Martin Jürise, kes selle valdkonnaga igapäevaselt tegeleb. Martin Jürise tegemistest saab lugeda ka viimasest Kaitse Kodu numbrist.
Kuna valdkond on lai, siis see kõik ühte õhtusse ära ei mahu, ning tekkinud küsimuste ning arutelude põhjal võib kindlasti nende teemade juurde mõnel järgneval korral uuesti tagasi tulla. Hea sissejuhatus sai tehtud ning esmased teadmised on olemas – nüüd tekkis kaitseliitlaslik huvi asju järgi proovida.

Käiseembleemide väljapanek “1. JvBr ükskord ammu ja täna”

Jätkates Nõmme malevkonna uusaja traditsiooni eksponeerida oma liikmete poolt kogutavate esemete kollektsioone vahetasime Plangu 4 õppehoone vitriinides Kaitseliidu vormidel kasutuses olnud käiseembleemid 1. Jalaväebrigaadi tänastes ja endistes allüksustes kasutusel olnud tunnusmärkide vastu. Uudistamist ootav väljapanek sisaldab teiste hulgas Viru Üksikjalaväepataljoni ja Kalevi pataljoni käiseembleemide muutumist. Väljapanek täieneb lähiajal ning ka Kuperjanovlaste embleemid saavad asenduse.

Kollektsiooni omanik on Rainer Sõsojev, kes on avatud tõsiseks suhtluseks nendega kelle valduses on näituselt puuduvaid eksemplare. Võib arutada omandisuhete üle kui ka nende eksemplaride ajutist eksponeerimist näituse täiuslikumaks ja terviklikumaks muutmise eesmärgil.