Haavatu tekkimine on võitleva üksuse jaoks üks kõige keerulisemaid olukordi. Samas on see reaalses lahingutegevuses ka üks kõige tõenäolisemaid stsenaariume. Seetõttu on lahingkannatanutega tegelemise harjutamine üks väga oluline osa väljaõppest. Just sellega Staabikaitserühma ning Tagalarühma võitlejad oma möödunud nädalavahetuse sisustasidki.
Täname siinjuures laskursanitaride kursuse korraldajaid, instruktoreid ning kursante, kes meie väljaõppe oma tegemistesse lahkelt integreerima nõustusid.
Möödunud nädalavahetuse (17.-19.03.) veetsime sedakorda Paldiski poolsaarel. Nii olid meie kasutuses nii uued ja huvitavad alad taktikaharjutusteks (mitmed neist oma suuruse poolest sobivamad pigem küll Carl Gustavile kui oluliselt võimekamale Javelinile) kui ka sealsete väeosade külalislahkus ja koostöövalmidus: instruktoritena/kohtunikena/hindajatena osales sel korral rohkem elukutselisi tankitõrjujaid kui eelmistel kordadel ning taas kord omandasime lisaks senistele teadmistele kõike seda, millega elukutselised igapäevaselt tegelevad.
Tallinna Kadaka lasteaias toimus 28. veebruari õhtul koos Kaitseliidu Nõmme malevkonna liikmetega neljandat aastat järjest traditsiooniks saanud Vabariigi aastapäeva paraad ja perepidu. Üheskoos tähistati Eesti riigi 99. ja Kadaka lasteaia 50. sünnipäeva.
Üritus algas hümniga ning riigilipu heiskasid üheskoos malevkonna esindaja Jürgen Sarmet, lasteaia direktor Marianne Liiv ning lapsed Tuule ja Ivan.
Meeskonnatöö peab suurt looma jahtides olema sama korralikult paigas nagu ennemuistegi, kui ühiselt mammutit või tarvast küttima mindi. Et tänaseks on ka Javelin TT-relvana Tankipurustajatel selge, on aeg omandada ja harjutada õigeid jahipidamisvõtteid. Nii möödus 17.-19.02. toimunud koostööharjutus peamiselt Oda taktika peensusi tundma õppides ja neid maastikul praktiseerides.
Väljaõppe esimesel päeval, reede õhtul, selgitati tagalarühma võitlejatele, millisel puhul tohib valel ajal ja vales kohas kondavaid inimesi eemale ajada. Millistel juhtudel aga lausa „kokku pakkida“ ja ülemustele üle anda. Järgmisel päeval tuli kuuldud oskused kaasvõitlejate peal käiku lasta. Sai selgeks, et protseduur tagab terve naha endale ja vahel kogu rühmale.
Üheteistkümnenda veebruari varahommik. Õues on pime ja äratuskell alustas just hetk tagasi üürgamist. Võib öelda, et peast käis kordi läbi mõte, “miks ma seda teen?” Õues on kõle ja külm ning toas soojas oleks palju parem olla. Kiirelt halvad mõtted peast ja ettevalmistusi tegema.
Rännaku marsruudil võivad olla vastase kuni pooljao suurused üksused, kes teostavad vaatlust ning võimalusel varitsusi masinatele. Üksuse ülesanne on kontrollida varitsusohtlikud lõigud marsruudil eesmärgiga tagada oma kolonni turvaline liikumine.
Sellise legendiga algas ühel talvisel kolmapäevaõhtul Nõmme malevkonna tagalarühma õhtu Männiku harjutusväljal.
Pühapäeval, 15.01.2017 toimus iga-aastane Nõmme malevkonna üldkoosolek, mis sel aastal tähistas ka ühe ajajärgu ümber saamist ning uue algust – oma ametikohustused andis üle teenekas malevkonnapealik leitnant Aivar Pilv ning need võttis vastu kapten Rando Kruusmaa.
Leitnant Aivar Pilv on olnud Kaitseliidu Nõmme malevkonna liige alates 2000.
Jätkates Nõmme malevkonna uusaja traditsiooni eksponeerida oma liikmete poolt kogutavate esemete kollektsioone vahetasime Plangu 4 õppehoone vitriinides Kaitseliidu vormidel kasutuses olnud käiseembleemid 1. Jalaväebrigaadi tänastes ja endistes allüksustes kasutusel olnud tunnusmärkide vastu. Uudistamist ootav väljapanek sisaldab teiste hulgas Viru Üksikjalaväepataljoni ja Kalevi pataljoni käiseembleemide muutumist.