Juba muinasajal, kui Eestis olid kujunenud ühise riikluse tekkimise alused, ühendasid Mandri-Eesti ja saarlaste malevad aeg-ajalt oma jõud, et ühiselt – kui üks süda ja üks hing – võidelda võõrvallutajate (sh toonase soomusjõu – rüütlite) vastu. See pikaaegne koostöö sai veel ühe näite möödunud nädalavahetusel, kui 8.
Sel korral otsustasime laagris keskenduda põhiliselt ühele asjale- luurele. See on üks väga oluline punkt alati patrullvõistlustel ning tavaliselt jääb meil omal võimekust puudu, et seda korralikult õpetada. Sel korral tulid meile laagrisse appi Kalevi Jalaväepataljoni ajateenijad. Kaks nooremseersanti olid koos meiega laagri algusest peale ja täitsid mitmeid erinevaid rolle.
Alates 18. märtsist on Kaitseliidu Tallinna maleva õppehoones üles seatud näitus Nõmme malevkonna ja Kadaka lasteaia ühistest tegemistest kahe viimase aasta jooksul. Fotodel kajastuvad ühised väljasõidud loodusesse, suusaretked, vabariigi aastapäeva tähistamised ja telgiprojekt, mis on leidnud üleriikliku tunnustuse „Keskkonnakäpa“ võistlusel.
Selle näitusega soovime tänada kõiki Nõmme malevkonna liikmeid, kes on pühendanud oma aega ja ressursse, et tutvustada oma tegemisi Kadaka lasteaiaperele.
Jätkuvalt lumisel märtsinädalavahetusel toimetasid Keskpolügonil mitmed Kaitseliidu üksused, nende hulgas ka Nõmme malevkonna tagalrühm. Seekord harjutati varitsusvastast tegevust motoriseeritud rännakul. Õpitu järgiproovimiseks sobis kui rusikas silmaauku see, et samal ajal harjutasid meie kaasvõitlejad staabikaitserühmast varitsuste tegemist.
Tagalarühma õppuse esimene pool möödus erinevate varitsusvastaste drillide saatel ja seejärel sai õpitut-harjutatut kohe ka järgi proovida.
Sedapuhku harjutasid Tankipurustajad suurema lahingüksuse koosseisus võitlust hoonestatud alal (tuntud ka linnalahinguna). Harjutati tavaliste jalaväelastena, st meie tavapärast raskemat relvastust kaasas polnud. Õpet jagasid Soome instruktorid ja soomlaste koolitatud KL instruktorid.
Teemadeks olid muu hulgas liikumistehnikad, nurkade avamine, hoonetesse sisenemine ja ruumide puhastamine.
Eesti Vabariigi aastapäev on iga-aastane suursündmus. See on riigi sünnipäev, millega kaasnevad pidustused, üritused, tähistused kodudes, töökohtades, asutustes, institutsioonides jne. Kaitseliitlase roll selle tähtpäevaga seoses on mitmekülgne. Kodus on ta pereliige, töökohas kolleeg, kaitseliitlasena riigi esindaja. Seda viimast rolli täitsid Nõmme malevkonna liikmed sellel aastal nii kostilisena kui ka kostitajana.
Reedel, 26.veebruaril toimus Tallinna Kadaka lasteaias Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud rongkäik ja pidu, mille õnnestumisele aitasid kaasa Kaitseliidu Tallinna Maleva Nõmme malevkonna kaitseliitlased ja Vahipataljoni trummarid.
150 last, nende õpetajad ja lapsevanemad kogunesid pidulikule rivistusele. Kaitseliitlased näitasid lastele paraadietiketti. Peale rongkäiku jaguneti tegevuskeskustesse, kus kaitseliitlased demonstreerisid militaarvarustust ning tutvustasid ellujäämisnippe metsas.
Me teame, et oleme vastase jaoks peamine saakloom lahinguväljal, aga meie püüdmine ei ole lihtne. Siinkohal on paslik meenutada lõiku Eduard Bornhöhe raamatust „Tasuja“:
„“Kas kuuled, vanamees,“ ütles Oodo uuesti, „sinu poega praetakse seal elusalt. Teeb see sulle rõõmu?“
Jälle ei vastanud Tambet midagi, aga seekord libises koguni kerge naeratus üle ta näo.
Laupäeval toimus Staabikaitserühma laskepäev, kus klassikalise “täpitoksimise” asemel pandi rõhk lahingus olulistele oskustele. Selga laoti kogu lahingvarustus, kaasa arvatud kahe plaadiga kuulivestid, olenevalt rakmete sisust kuni 25 kg ligi ning soojenduseks harjutati kahe tunni jagu taktkalisi liikumisi laskevälja ümbruses. Kui lihased kenasti soojad ning lumesadu juba meeldivalt tihe, alustati laskeharjutustega – 25 m, 50 m, 100 m, 200 m, 300 m – seda ikka täislahingvarustuses.