Talvine ellujäämine Nõmme malevkonnas

Kaitseliidus on vähe õppusi, mis algavad tervisekontrolliga. Kuna SERE ehk ellujäämisväljaõpe on kõrgendatud riskiga ja eriti raske just talvel, vaatas sellel korral parameedik kõik osalejad üle juba kogunemisel Plangu õppehoones. Nõmmekaid ootas ees üsna ebatavaline nädalavahetus: kaks ööpäeva lumises metsas, vähese toiduga ja ilma võimaluseta kasutada magamiskotti — ning millegipärast tuli seda kõike alustada paljakäsi lumehanges!

„Võta vasak käsi paljaks ja pista lumme! Hoia seda seal! Nüüd pane see kindasse tagasi. Pista parem käsi lumme! Hoia! Pane see nüüd omale kaenla alla! Kas tunned erinevust?“

Selleks, et õppida ennast soojendama, peab kõigepealt nii tegema, et korraks külm on. Paljad käed ja jalad lumes tuletasid kõigile hästi meelde, mis see külm on ja kuidas sellega paremini toime tulla.

Edasi harjutati juba talvises looduses liikumist, sõdurivarustusest, lumest ja okstest erinevate varjualuste püstitamist ning tuletegemist. Kõik meeskonnad said ehitada endale kelgu, vedada sellel „haavatud“ kaaslast ning hoida teda kuumade veepudelitega soojas. Juttu oli veel vee sulatamisest ning ohutust jääl liikumisest, lühidalt kõigest, mis seostub lume ja jääga. Kui suvises ellujäämislaagris õpetatakse looduses ellujäämist üldiselt, siis talveõpe lisab sellele oskused just lumises keskkonnas toimetulekuks.

Suusakeppide abil jääaugust välja tulemine

Kõige meeldejäävamaks sündmuseks, millest laagri kirjeldamisel ei saa üle ega ümber, oli vaieldamatult jääpääste harjutus. Selleks, et mängida läbi jää kukkumist, pidid osalejad suusatama otse järvejäässe raiutud auku, seal vabastama ennast suuskadest ja seljakotist ning ise koos kotiga veest välja tulema. Sellel korral õnnestus kõigil omal jõul jää peale saada ning julgestusköiest sikutada ei tulnud kedagi. Edasi pidid osalejad jooksma kaldale ja süütama tule, kasutades ainult neid vahendeid, mis neil jääaugus kaasas olid. Pärast harjutust ootas kõiki soe tee, telkmantlitest ehitatud saun ning vahetusriided.

Ise tehtud saun

Tagantjärele sellest kirjutades kõlab see kõik päris raskelt. Üle jääserva musta ja auravasse vette suusatamine nõuab kahtlemata enda kokku võtmist, pisut nagu langevarjuga lennukist välja hüppamine. Tegelikult ei olnud asi aga üldse nii hull kui nüüd tunduda võib. Enamus tegevusi laagris olid siiski suunatud enda soojendamisele ja soojana hoidmisele, ehk oma olemise mõnusaks tegemisele. Enesekindlust andis ka varem läbitud suvelaager ning pidevalt kohal olnud meditsiinipersonal.

Õppida võiks ka Youtube’i vahendusel kodus, aga ilma ise proovimata ei ole seda teadmist, kas miski päriselt ka töötab ja kui palju see kõik aega võtab. Samas on ehtsa olukorra reaalselt läbi mängimine liiga ohtlik ja raske, et normaalselt õppida. Sellepärast ongi ellujäämislaager kombinatsioon õppimisest ja praktikast, mida korraldajad üritavad õiges tasakaalus hoida.

Öösel palgilõkke ääres riiete kuivatamine

SERE on sõjaväelastele suunatud ellujäämisprogramm, mille nimi tuleb ingliskeelsetest sõnadest Survival, Evasion, Resistance ja Escape, mis tähendavad ellujäämist, jälitava vastase vältimist, vastupanu ja põgenemist. Kaitseliit alustas SERE väljaõppega 2014. aastal, kui Kaitseliidu kool hakkas välja õpetama esimest lendu ellujäämisinstruktoreid. Mõned aastad hiljem jõudis väljaõpe ka malevatesse. Nõmme malevkonna instruktorite vedamisel toimub regulaarne SERE-väljaõpe juba kolmandat aastat, tihedusega kaks-kolm korda aastas. Osalema on oodatud kõik Tallinna maleva liikmed. See on hea võimalus õppida kasulikke oskusi, panna ennast proovile ja kogeda neid asju, mida ilma juhendaja ning julgestuseta järgi teha ei soovitata!

Loe lähemalt SERE väljaõppest Kaitseliidu kooli lehel:

http://kool.kaitseliit.ee/et/uleelemisoppe-sere-kontseptsioon-kaitseliidus

Toimetaja