Oi, sellist madinat näevad Tankipurustajate silmad rahuajal harva.
HUNT Soomus metsas 
HUNT Vaenulik kopter
Õppusel Hunt tegutsesid Tankipurustajad Task Force GEPARD koosseisus. See briti soomus, mis meile
pärast laupäevahommikust „vaenupoolte“ sõbralikku, surmaheitlusele eelnevat käepigistust peale
vajus, oli muljetavaldav – tankid Challenger 2 ja lahingumasinad Warrior, kel kasutada lisaks
suurtükitulevõimekus ja lahingu esimeses pooles ka kopter Apache.
Paistab, et kunagine torisemine, et miks see Nõmme malevkonna lipp seal paraadil eraldi esile on toodud, on tänaseks õnneks vaibunud. See on ju elementaarne – selleks, et hoida nende motivatsiooni, kes endiselt end ennekõike Nõmme malevkonna kui omaaegse malevaga seovad ja käisel Nõmme malevkonna embleemi kannavad.
15.-17. veebruaril osalesid Tankipurustajad Kaitseliidu Põhja Lahingugrupi esinduse koosseisus 1. jalaväebrigaadi õppusel Wintercamp (Talvelaager).
Enne õppust anti teada, et eeldatavasti ei ole Odadega õppusel midagi teha, sest keskpolügoonil ei ole odaviskeks piisavalt ruumi. Seetõttu varustasime end sedakorda Kustidega (TT-granaadiheitja Carl Gustav) ja… igaks juhuks ikkagi ka ühe Oda komplektiga (nagu edasi lugedes näete, osutus see otsus ainuõigeks).
26.-28.10 madistasime taas kord (juba neljas aasta) Saaremaa tankitõrjekahuriallüksuse kursusel. Õppuse legendi järgi oli vastase eelväeks olev, tankirühmaga tugevdatud rood maabunud Triigi sadamas ning nende tahe oli liikuda Kuressaare peale ja tagada sillapea loomine suuremate üksuste saabumiseks.
Et esmakordselt olid õppusele kaasatud tankid, siis saadeti mandrilt Saaremaa malevale toeks Odamehed.
Õppus Siil andis Tankipurustajatele nii palju elamusi, et seda kõike pole sõnades võimalik lühidalt edasi andagi. Aga proovin kokku võtta.
Ei osanud loota, et saame nelja päeva jooksul sellise sisutiheda paketi. Algselt oli meile lubatud vaid seda, et osaleme Odadega lahinglaskmistel.
„Life is a box of chocolate – /—/“, ütles Forrest Gump. Ega`s sõdiminegi pole erand. Kuigi liikusime reede õhtul Viru pataljoni õppusele meile omaselt soomusvastaselt raskerelvastatuna, tabas meid kohapeal üllatus – pidime edenema jalaväeüksusena ühel rünnaku kõrvalsuunal ja puhastama selle vastasest, kes umbes 15 km pikkusel teekonnal hulgaliselt varitsusi oli kavandanud.
Javelinile (keskmaa võimekus) sobivatest aladest Eestis puudust ei ole; möödunud nädalavahetus vaid kinnitas seda väidet.
Tankipurustajate 17-19NOV17 õppenädalavahetuse põhisisuks oli varitsuste korraldamine öisel ja päevasel ajal. Koostöös Staabi- ja Tagalakompanii üksustega, kes samal ajal linnalahingut harjutasid, planeerisime harjutuse selliselt, et “saakloomi” mängisid sedakorda linnalahingusse suunduvad ja pimeduses seal lahkuvad StTaKo kolonnid.
Kuigi Tankipurustajate arsenalis tänan enam kahureid ei ole, oleme reeglina oodatud osalema jalaväekompaniide õppustel, kus TT-kahurid kaasatud; olgu siis instruktoritena või meeskondade koosseisus. Ja see on ka õige – nii saame uutele tegijatele edasi anda oma aastatega kogunenud teadmisi ja ei mineta ka omandatud oskusi.
Laupäev algas tankipurustajatele äratusega enne kukke ja koitu. Legendi järgi oli vastane tungimas kompanii juhtimispunkti peale ja nende paremal tiival olla märgatud ka soomustehnikat. Distantsid olid lühikesed ja seekord valiti soomustehnika purustamiseks “vana hea” Carl Gustav.
Reaalsuses ärgati varakult sõiduks Kikerpera polügonile lahinglaskmistele.
Suvi on ametlikult läbi ja ööd pimedamad. Kui eestlasena on sellest natuke kahjugi, siis Tankipurustajale annab see uusi võimalusi oskuste viimistlemiseks.
Möödunud nädalavahetusel (22.-24.sept) pühendusid Tankipurustajad oma täiendõppes kahele teemale: täiustada laskeoskusi ja harjutada soomusvastast võitlust pimeduses.
Päevane aeg kulus simulaatoriharjutustele ja öiste varitsuste positsioonide ettevalmistamisele; seejärel ootasime pimeduse laskumist ja… liikusime positsioonidele.