Autoriarhiiv: Raigo Sõlg

Tankipurustajad Siilil

Õppus Siil andis Tankipurustajatele nii palju elamusi, et seda kõike pole sõnades võimalik lühidalt edasi andagi. Aga proovin kokku võtta.

Ei osanud loota, et saame nelja päeva jooksul sellise sisutiheda paketi. Algselt oli meile lubatud vaid seda, et osaleme Odadega lahinglaskmistel. Kui aga 4. mail Keskpolügoonile jõudsime, pakkus Kaitseliidu Kirde lahingugrupi ülem meile võimalust osaleda kuni lahinglaskmiste alguseni 1. jalaväebrigaadi taktikaharjutuses, kus lõid kaasa ka liitlaste soomusüksused. Olime hea meelega nõus ja veidi aja pärast saimegi viivituslahingu käsu. Tankipurustajad jagunesid kaheks poolrühmaks ning tegutsesid edaspidi kahe kompanii juures eri suundadel.

Kauplesin pataljoniülemalt välja võimaluse kasutada lisaks Odadele ka Kustisid, sest on teada, et Keskpolügooni maastik enamuses odaviset ei soosi ning vaja on ka lähimaatankitõrjerelvi. Eri relvi kasutades saime harjutuse tulemusena saagiks ühe tanki ja kaks lahingumasinat; Tankipurustajate hulgas kaotusi ei olnud.

Samal ajal, kui lahingüksused eesliinil tegutsesid, harjutasime rühmavanemaga täiendava varustuse tõukamist eesliinile, mis osutus rühma hajutatuse ja lihtsate ühenduste puudumise tõttu  parajaks pähkliks (kõik ühendusteed olid ju mineeritud, krt). Sidemehed omakorda katsetasid lahendusi kauge maa tagant side saamiseks ning vaba aega kasutas sidemees Danel selleks, et kuulata võimalusel pealt vastase sidet – midagi sai isegi kuuldud…

Pühapäeva varahommikul saime võitlejatest hooliva rühmavanema initsiatiivil loa lahingtegevusest lahkuda, et end enne lahinglaskmist välja puhata – ei saa öelda, et taktikaharjutuse ajal oleks uneaega just ülearu antud, kahte-kolme tundi ööpäevas peeti piisavaks. Hiljem seadis end admin. laagris meie kõrval sisse brittide tankiüksus: kaks verivaenlast lahinguväljal – tank ja tankitõrje – said nüüd võimaluse vennastuda. Juttu jätkus ja tankistid palusid tankipurustajatelt koguni küüti, et Tapalt endale pitsasid tuua. Miks nad tankiga ei läinud, mina aru ei saa – mõnes riigis küll käiakse… Täitsa imelik.

Ja siis saabus kulminatsioon – esmaspäevane lahinglaskmine kõigist Kaitseliidu lahingugruppide kasutuses olevatest torudest. Aga sellest kõnelgu juba pildid (kamraadide erakogud) ja video.

Tankipurustajate hääletoru Lõustaraamatus on endiselt Tanki Purustaja.

Tankipurustajatega liitumise huvi korral kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Siil 2018

Verweile doch, du bist so schön! (Panzer)Faust

Siil 2018

Sõbralikud “mammutid”

Siil 2018

Nii see käib (lavastastud)

Siil 2018

Kärbsed (väljastastud moona) hunniku ümber

Siil 2018

Sihtur vaatab kalgisilmse surmaga tõtt

Siil 2018

Tuld!

Siil 2018

Tankipurustaja

Siil 2018

Tüdrukud tegid laskmist oodates maastikumudeli

Tankipurustajad sedakorda jalaväena rünnakul

„Life is a box of chocolate – /—/“, ütles Forrest Gump. Ega`s sõdiminegi pole erand. Kuigi liikusime reede õhtul Viru pataljoni õppusele meile omaselt soomusvastaselt raskerelvastatuna, tabas meid kohapeal üllatus – pidime edenema jalaväeüksusena ühel rünnaku kõrvalsuunal ja puhastama selle vastasest, kes umbes 15 km pikkusel teekonnal hulgaliselt varitsusi oli kavandanud.

Tankipurustajad said ülesandeks liikuda oma rünnakusuunal sama kaugele ja võimalikult samas tempos nagu tegi seda põhisuunal terve mehhaniseeritud kompanii. Pean tunnistama, et esialgu mõtlesin sellist käsku saades, et tegemist on omapärase pärastkesköise huumoriga – meie üksuse suurus jäi niigi alla meie vastas varitsusi korraldavale vastasele (ometi peaks raamatute järgi ründajal olema mitmekordne ülekaal), meie suur (ja pehme!) masinapark tähendas aga ka seda, et pea iga kolmas koosseisust oli rünnaku ajal sunnitud tegelema vaid masinate järeletõmbamisega. Seega saime endale täiesti uudse ülesande, nii taktikalises kui ka logistilises mõttes. Mis parata – tuli tegutseda.

Loomulikult andsime endale aru, et mehhaniseeritud kompaniiga sama tempot me hoida ei suuda. Oma ainsateks tugevusteks hindasime vastase tuvastamisvõimekuse (termokaamerad) ja kaudtuletoetuse (seda anti tõesti hästi, kiiresti ja efektiivselt). Ja tõepoolest, mõnda aega see õnnestuski – avastatud varitsusele kaudtuli ja vastane hävitati või tõmbus tagasi ning saime taas edasi liikuda. Hullemaks läks asi siis, kui teele tekkisid miiniväljad (meil puudus pioneerivõimekus, aga masinad oli vaja edasi saada) ja kui varitsuses oleva üksuse suurus hakkas kasvama ning selle ründamiseks oli vaja suuremat ressurssi.

Õnneks mõisteti meie muret ka kõrgemal pool ning viimaks saabus ka meile täiendavat jalaväe ja soomustuge, millega koos läks edenemine hoopis jõudsamalt, kuigi mitte libedalt. Vastaspooled olid võrdväärsed ja rasket madistamist jagus kõigile kuni pühapäevani pärastlõunani, mil meie omalt poolt kiivrit kergitasime ja ütlesime, et lähme nüüd „tagalasse reorgile“.

Aga see selleks. Et siinkirjutaja on siiski ennekõike Tankipurustaja (ma jätkuvalt ei nõustu kellegagi, kes ütleb, et ka tankitõrjuja on ennekõike jalaväelane – ei ole!), siis paar märkust just TT vallast:

  1. Keskpolügoonil on vähe alasid, kus Odaga üldse midagi teha saab. 95% meie rünnakukoridorist oli kinnine maastik, kus isegi termokaamera osutus kasutuks, sest vahemaad vastasega olid minimaalsed. Seega meie peamine võimekus jäi sedakorda kasutamata.
  2. Juhtus, et nägime vastase soomust enda ees vähem kui 100 m kaugusel, aga Oda jaoks oli ta tabamatu. Me ainult oigasime, et meil pole peale Odade kaasas MITTE ÜHTEGI muud TT vahendit, sest neid meil enam lihtsalt ei ole. Te ei kujuta ette, milline oli kogenud Kustimees Sveni nägu, kui ta vaatas, kuidas vastase soomuk karistamatult tema vaateväljas siiberdab – ta oleks valmis olnud vaat et hammastega soomust närima. Tahan oma tuletoetusjagu tagasi!

Eraldi soovin ära märkida, et Viru pataljoni juhtkonna kõrge hinnangu teenis välja Tankipurustajate sidemees, kelle korrektsed ettekanded andsid LAK-le kestvalt täpse arusaama sellest, mis meie rünnakukoridoris toimus. Pole ka imestada – sidemehed on meil head nagunii, kuid korrektsed ettekanded said võimalikuks ka seetõttu, et saime Viru pataljonist sedakorda sidepidamiseks Harrise jaama, mistõttu saime teistega kontakti tavapärasest oluliselt paremini.

Vat sellised lood sedakorda.

Tankipurustajatega liitumise huvi korral kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Javelinile sobivaid alasid on nagu putru

Javelinile (keskmaa võimekus) sobivatest aladest Eestis puudust ei ole; möödunud nädalavahetus vaid kinnitas seda väidet.

Tankipurustajate 17-19NOV17 õppenädalavahetuse põhisisuks oli varitsuste korraldamine öisel ja päevasel ajal. Koostöös Staabi- ja Tagalakompanii üksustega, kes samal ajal linnalahingut harjutasid, planeerisime harjutuse selliselt, et “saakloomi” mängisid sedakorda linnalahingusse suunduvad ja pimeduses seal lahkuvad StTaKo kolonnid. Kompaniiülema antud  varitsusala oli piisavalt suur, et leida sealt hulgaliselt Javelini võimekuse jaoks sobivaid hävitusalasid nähtavusalaga 1,5 kuni 2 km. Et olla kindel, et (rahuajal) suhteliselt tiheda liiklusega teedel saaks hävitatud just vastase kolonn, mitte tsiviilsõidukid, paigutasime iga varitsuse ette eeljulgestusposti, kelle ülesanne oli relvameeskondi piisava varuga lähenevast vastasest hoiatada ning seejärel omal jõul üksuse kogunemispunkti eemalduda. Ütlen ausalt: selliseid manöövreid saab kasutada siis ja ainult siis, kui igal relvameeskonnal on oma “rattad all”, mis annab talle piisava mobiilsuse ja manöövervõime. Loodan väga, et põhimõte – igale relvameeskonnale oma maastur – jääb kehtima.

“Vastase” tagasiside oli, et sellisel kaugusel ei tuvastanud nad ühtegi rünnakut ega isegi varitsuse suunda, samuti relvameeskondade eemaldumist pärast kontakti – ainus, mis igal korral taevast langenud hävingust teada andis, oli kaugemal taamal taevas helendav, Javelini lasku imiteeriv valgustusrakett…

Tankipurustajatega liitumise huvi korral kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

PS Öistest varitsustest pilte stiilis “must mees mustas toas” ei hakanud sedakorda panema.

Varitsus 1: Ligi 2 km – Odale nohu…

Varitsus 1: Eeljulgestuses

Varitsus 1: Eeljulgestuses – “Seal nad on”!

Varitsus 2

Varitsus 2 nurga alt

Varitsus 2: näete tabamuspunkti 1,2 km kaugusel?

Varitsus 2: Aga nüüd, läbi suurenduse?

 

TT-kahurite lahinglaskmine

Kuigi Tankipurustajate arsenalis tänan enam kahureid ei ole, oleme reeglina oodatud osalema jalaväekompaniide õppustel, kus TT-kahurid kaasatud; olgu siis instruktoritena või meeskondade koosseisus. Ja see on ka õige – nii saame uutele tegijatele edasi anda oma aastatega kogunenud teadmisi ja ei mineta ka omandatud oskusi.

Tankipurustajat iseloomustabki ju see, et ta valdab väga erinevaid tankitõrjerelvi ja nende kasutamisega kaasnevat taktikat, mistõttu leiab talle lahinguväljal alati erialast tegevust. See omakorda põhjendab selgelt, miks Tankipurustajaid ei ole kunagi mõttekas ega kohane kasutada jalaväelastest laskuritena – kui muud TT-võimekust enam ehk polegi, siis alati leidub kuskil kasvõi mõni kasutuskõlblik Kusti, mille professionaalset tuge iga jalaväeüksus hädasti lahinguväljal vajab.

Sedakorda osales Tankipurustajate esindus lahinglaskmistel TTK laskmiste läbiviija abiinstruktoritena. Laskmine olid kavandatud nii päevasele kui öisele ajale. Sihtmärgid asusid 400 m ja 900 m kaugusel.

Päevased laskmised, kui need kord juba algasid, läksid ladusalt. Korraga lasid 2 meeskonda (sh juhtkahur esimesena) ja meeskonna jaoks tähendas laskmisharjutus järgmist: pärast käsklust „relv lahingusse“ metsas asuvalt varjepositsioonilt relvaga põhipositsioonile jooksmine ja lasu sooritamine, positsiooni vahetus tsirka 50 m, teine lask teise sihtmärgi pihta ning tagasi varjepositsioonile. Kui meeskond selle kõik 3 korda järjest läbi tegi (meeskond roteerus, et igaüks saaks olla erineval meeskonnaliikme kohal), olid kõik ikka piisavalt võhmal ning laskmiste läbiviijaks olnud Sõjajumal oli silmnähtavalt oma konstrueeritud ülesande raskusastmega rahul.

Paraku ei saa öelda, et öölaskmine sama ladusalt oleks läinud. Sihtmärgiks olnud BTR tähistati küll valguspulkadega, kuid see oli ilmselgelt ebapiisav. Lisaks oli ilm selline, et tõusis udu ja samas ei lahtunud lahinguväljalt tuulevaikuse tõttu ka eelnenud laskmistest sinna jäänud suitsuvine. Nii juhtuski, et kui koostööharjutusena asus TT-laskmisi toetama MP valgusmiinidega, oli vaatepilt küll lummav ja kogu taevas valge, kuid sihtmärkide ala mähiti kui vati sisse ja lasta tuli huupi. Pärast mõnda üritust katkestas Sõjajumal selleks korraks TTK lahinglaskmised, sest moon pole raisata.

Järgmine TTK-te lahinglaskmine on kavandatud jaanuarisse, teatas õppuse lõpul Sõjajumal. Loodetavasti on siis väljas pataljoni kogu selle „teemaga“ tegelev koosseis, sh otse loomulikult ka Tankipurustajad, kes selleks ajaks Odad taas korraks seina äärde asetavad.

Vt ka VIDEOKLIPP laskmiselt:

Tankipurustajatega liitumise huvi korral kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Kõik algab kuivtreeningust ja rihtimisest

Relv lahingasendisse

Laadida

Üks sihtmärkidest algul…

… ja vahepeal

MP valgusmäng

Tankipurustajad lahinglaskmistel

Laupäev algas tankipurustajatele äratusega enne kukke ja koitu. Legendi järgi oli vastane tungimas kompanii juhtimispunkti peale ja nende paremal tiival olla märgatud ka soomustehnikat. Distantsid olid lühikesed ja seekord valiti soomustehnika purustamiseks “vana hea” Carl Gustav.

Reaalsuses ärgati varakult sõiduks Kikerpera polügonile lahinglaskmistele. Et tankipurustaja on eelkõige hea jalaväelane siis harjutati koostööd jalaväega ja laskmist käsitulirelvadest tõusvate sihtmärkide pihta. Allakirjutanu arvamust pidi on selline formaat, kus sõidetakse kohale konkreetse ülesande jaoks, tehakse see ära ja saadakse õhtuks koju, täiesti mõistlik. Varasematel aastatel on ehk liigagi palju veedetud nädalavahetusi metsas tunni aja aktiivse tegevuse jaoks.

Polügonile sõites nägime kuidas paralleelselt autoga lendas ja lõpuks istus puuoksale tiibu sirutama kotkas – KLi vapiloom! Hommikuselt karge metsahõrendiku tagant tõusis kuldne päike ja see kõik kokku tekitas kindla tunde et Gott mit uns. Kohale jõudes peale ettevalmistusi oli vaja paar tundi täita kaitseliitliku mölutamisega. Kõigepealt saime harjutada “kuivalt” jalaväerünnakut. Pärast seda täitsime tühjaks saanud salved lahingpadrunitega ning varsti oligi järg meie käes. “Kusti” meeskond sai rünnakul käia mitme erineva jaoga, sest kuidagi kipub reaalseid laskjaid teistes rühmades vähe kohal käimas.

Eraldi äramärkimist väärib kindlasti fakt, et moonaga ei koonerdata, seda igasuguse moona asjus. Padruneid jätkus küllaga, hoolimata ehtsast jalaväelase ilmast särises tulel grill-liha, viimast jäi ülegi. Vaenlased ja nende soomus said hävitatud ja päev läks korda.

Tankipurustaja
Eesti poisid, tulge Tankipurustajaks. Kõhud täis ja jõuluks koju!

Eesti poisid, tulge Tankipurustajaks. Kõhud täis ja jõuluks koju!

Norra relv ja Saksa auto teenivad Eesti sõjameest hästi.

Norra relv ja Saksa auto teenivad Eesti sõjameest hästi.

Öös on (endiselt) asju

Suvi on ametlikult läbi ja ööd pimedamad. Kui eestlasena on sellest natuke kahjugi, siis Tankipurustajale annab see uusi võimalusi oskuste viimistlemiseks.

Möödunud nädalavahetusel (22.-24.sept) pühendusid Tankipurustajad oma täiendõppes kahele teemale: täiustada laskeoskusi ja harjutada soomusvastast võitlust pimeduses.

Päevane aeg kulus simulaatoriharjutustele ja öiste varitsuste positsioonide ettevalmistamisele; seejärel ootasime pimeduse laskumist ja… liikusime positsioonidele. Põhimõte oli lihtne: üks allüksus varitses ja teine mängis soomustatud vastast; varitsuste täpseid asukohti „vastane“ ei teadnud. Mängule lisas ilu see, et „vastasele“ oli lubatud valida talle sobiv soomustaktika ja see tõi mängu võistlushasardi. Nii lõi „vastane“ ka varitsusele erinevad taktikalised olukorrad – alates ettevaatlikult liikuvast, jalaväge ettesaatvast vastasest, kuni toore soomus- ja tulejõuga läbimurdva vastaseni. Iga erinev taktika paneb varitseja erinevalt proovile, aga muidugi ei kohuta. Kogu tegevus meenutas mõneti Tehumardi lahingu kirjeldust (välja arvatud toonane kaos), kus silmanägemisest kasu polnud. Peanuppude/juuste katsumise asemel katsusid vastaspooled sedakorda teineteist CLU-de soojuskaameratega – varitseja relvaks avastatud vastase hävitamiseks oli Javelin; kui aga vastane oleks olnud avastamises parem, oleks Javelini meeskonnal tulnud tegemist teha vastase pardarelvade otsetulega. Sõda pimeduses omandab võitluses soojuskaamera-soojuskaamera-vastu tavapärasest erineva tähenduse, aga nüansse oleksime valmis jagama vaid kamraadidega riigikaitses.

Pühapäeval lõpetasime õppuse rühmasisese võistlusega, kes on parim laskja simulaatoril. Pingelise duellide jada võitis Javelini sihtur, kamraad V.S. Kindlasti ei saa see olema viimane sedalaadne võistlus.

Endiselt pakun huvilistele võimalust liituda üksusega, kelle kasutuses on relv, mis oma võimsuses ei karda isegi pimeduse saabumist. Kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Raigo Sõlg

26/06/2017

Iga kaitseliitlase taga on tema armastav perekond ehk Tankipurustajate suvepäevad

19. juunil maleva võitlejatele tunnustust jagades rõhutas maleva pealik kol-ltn Toomas Väli veel kord tuntud tõsiasja, et iga tubli kaitseliitlase ja temale jagatava tunnustuse taga on tema toetav perekond. Tankipurustajad on seda alati kõrgelt hinnata osanud.

Tankipurustajate suvepäevad koos peredega toimusid sel korral Hiiumaal, 23.-24. juunil. Traditsiooniks on saanud, et igal aastal korraldatakse suvepäevad ühe kamraadi juures ning nii kaua kui võimalik, üritatakse vältida suvepäevade toimumist samas kohas. Õnneks ei teki sellega probleeme, sest iga võitleja peab suvepäevade korraldamist auasjaks ning kel vähegi võimalik, soovib seda austavat kohust ka kanda ja on kahetsusega valmis isegi mõne aasta ootama, kuni järjekord temani jõuab.

Seekordseks korraldaja poolseks üllatuseks oli kogenud kapteni juhtimisel mitmetunnine paadisõit Hiiu laidude vahel, mille käigus käidi nii ujumas kui üritati ka järgnevaks õhtuks värsket kala püüda (üritus on aga teatavasti luhtunud katse).

Suvepäevad ise avati suure pauguga, mis suurte paukudega harjunud mehele tavaliselt ikka heldimuspisara silma toob. Süüdati Võidutuli ja toimus (mitte väga formaalne) rivistus, kus üksuse ülem edastas kõrgemalt antud tunnustuse neile Tankipurustajatele, kes 19. juunil Plangus toimunud rivistusel osaleda ei saanud. Järgnes vabakava (24. juunil oli Tankipurustaja särkide osakaal Hiiumaa erinevates kohtades teadaolevalt ajaloo kõrgeim) ning enamik osalejaid saabus äärmiselt rahulolevana mandrile tagasi alles 25. juunil.

Tankipurustajatega liitumise huvi korral kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Tankipurustajate suvepäevad

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna

Tankipurustajate suvepäevad

Õhtu kogub tuure

Tankipurustajate suvepäevad

Rivistus ehk iga tankipurustaja taga on armastav kaasa

Tankipurustajate suvepäevad

Järeltulev põlv isade kombel tulega mängimas

Tankipurustajate suvepäevad

Tankipurustaja tuulekell

Tankipurustajate suvepäevad

“Mis tähendab vööri? Andke mu kohver siia” (“Mehed ei nuta”)

Ühisel nõul ja jõul saab jagu ka kõige suuremast vastasest.

Mereülene soomusvastane koostöö sai jätku

Laupäeval, 29.04. kirjutas Postimees: „Riiklik ilmateenistus andis täna üle Eesti esimese taseme tormihoiatuse. Laupäeva õhtupoolikul olid tuhanded majapidamised üle Eesti elektrita, Tallinna lennujaamas ei saanud maanduda lennukid, pealinnas murdusid puud ja elektripostid ning lendasid reklaamtahvlid“… Sinna loetellu võinuks lisada ka: „…; Kaitseliidu Saaremaa maleva tankitõrjujad harjutasid maastikul taktikat“.

29.-30.04 toimus tõesti saarlastest tankitõrjujate taktikaharjutus, kus instruktoritena lõid taas kaasa  Nõmme Tankipurustajad. Ilm oli laupäeval otse öeldes erakordselt s..t – taevast tuli peaaegu kõike, mida sealt üldse tulla saab (kalad ja pussnoad välja arvatud) ning sellele lisandunud tugev ja jäine tuul murdis puid õppuse alalgi. Külmas ja märjas harjutavad võitlejad ja nende kõrval olevad instruktorid lohutasid end sellega, et sellise ilmaga pole vastast õhust karta. Küll aga oli sedakorda rohkem tegemist positsioonide väljaluuramisega, sest mõni positsioon, mis muidu tundus igati hea, kaotas hilisemas tihedas lörtsisajus nähtavuse olulise vähenemise tõttu igasuguse mõtte ja vajas muutmist, mille järel lörts muidugi kohe vihmaga asendus ja taas põhipositsiooni muutma sundis.

Kahe päeva jooksul mängisime läbi mitu eripalgelist stsenaariumi koos positsioonide vahetamisega, mille käigus harjutas üksus ka side toimimist kontaktis. Oma mõjuvat toetust kahuritulele andis üle valla kaikuv kuulipilduja. Vastase pealeliikuv „soomus“ koos vastutulega ja vaatlusega oli samuti täiesti olemas. Suurepärast toitlustust pakkusid taas kord Saare naiskodukaitsjad.

Aitäh Teile jällegi, Saare kamraadid, Tankipurustajatest instruktorite poolt! Hoolimata seekordsest koerailmast oli õppus võimas ja hariv.

Tankipurustajatega liitumise huvi korral kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Koerailm

Rühmaülema kontrollkäik

Vastase kaugus 500

Taas põhipositsioonil

Positsiooni vahetus, vastase kaugus 600

Valitud lisapalu Javelini väljaõppest möödunud nädalavahetusel

Lisan mõned täiendavad pildid TTRakR väljaõppest möödunud nädalavahetusel. Juhin tähelepanu Staff Sergeant/nooremveebel Nõmme malevkonna käiseembleemile. Samasugust kandis õppuse lõpuks (vähemalt) kuni oma baasini Tapal ka Sergeant/vanemseersant Obregon. Just tema ütles pärast õppust Arturi šašlõkibaaris (mis oli rahvast täis) einet võttes juba eelmises postituses tsiteeritud sõnad: „Las kõik näevad, et liitlased teevad Kaitseliiduga tihedat koostööd“. Palun need mehed Nõmme malevkonda vastu võtta – toetajaid vastuvõtmisel oleks rohkem kui 2 või 3.

Piltide autor meie KÜ.

Tankipurustajate ninamees

Väliõppuse põhisõnum: TT ei sõdi IIALGI jalaväe toeta

21.-23.04 toimunud Tankipurustajate väliharjutust juhendasid sedakorda nii kolleegid Scoutspataljonist kui ka USA instruktorid Tapalt, kel pikaajaline kogemus reaalsest võitlusest Javeliniga.

Enne õppusele suundumist külastasid Tankipurustajad haiglas viibivat kamraadi, kellele kui endisele kuulipildurile lubati pärast õppust puhastamiseks tuua üks MG-3, sest haiglas ju aega palju ja häid puhastusvahendeid küllaga.

Pärast reede õhtul toimunud pioneerialast õpet ja snaiprivastase tegevuse koolitust suunduti laupäeva hommikul väliharjutusele. Sedakorda liitusid Odameestega ka nende varasema ameti üle võtnud TT-kahuri meeskonnad. Päeva esimesel poolel harjutati skautide juhtimisel drille (kahurimeestele olid toeks tänased Odamehed) ning seejärel anti lahingukäsk –TT jagude (täiendus ja tugevdus puudus) ülesandeks sai luua rida varitsusi ja viivitada vastase (tankid, soomukid ja jalavägi ehk siis peaaegu täismäng) edasiliikumist etteantud alal. Vastutegevus oli reaalne (v.a. tankid, mida asendasid skautide soomukid). Lahingtegevus kestis pea pimedani. Minemata detailidesse võib taas kord rõhutada, et TT tegevust raskendab enim see (oleme seda rääkinud juba aastaid!), kui nad paisatakse ülesannet täitma üksi, nende tegevust jalaväega julgestamata. Kuigi suudeti hävitada vastase soomust, siis tiibava jalaväe vastu on TT kaitsetu ja heal juhul õnnestub jalaväega kontakti astumata eemalduda, halvemal juhul mitte…

Suur tänu taas kord Scoutspataljoni lahingutoetuskompanii tankitõrjerühma instruktoritele, aga ka kõigile vastutegevuses osalenutele!

Laupäeva hommikul jätkasid Javelini väljaõppega USA liitlaste instruktorid. Mis te arvate, mida nad rõhutasid enim (korduvalt!) selle päeva jooksul, mille nendega koos veetsime? Tsiteerin: TT EI SÕDI IIALGI JALAVÄE TOETA – TT liigub vaid jalaväe julgestatud alal! Ammugi ei sõdi kunagi üksi Javelini üksus, mille kohta peainstruktoriks olnud Staff Sergeant ütles, et tegemist on tanki järel võimekuselt teise relvaga lahinguväljal – kas te jätaksite tanki üksinda lahinguväljale? Tema sõnad oli ka, et kui kaotate lahinguväljal tankide hävitamiseks antud võimekuse (meie näitel siis Javelin), siis võib teil metsas pesitseda kasvõi 1000 automaaturit, kuid see on sama mis mitte ühtegi. Kirjutan kahe käega alla!!!

USA instruktorite panus oli ääretult kõrge – nende antud väljaõpe, selgitused ja ka kriitika on hindamatud, sest tegemist on praktikutega.

Õppuse lõpus kandsid USA kamraadid oma käisel juba Nõmme malevkonna embleemi ja ei häbenenud seda näidata; abiinstruktori sõnad: „las kõik näevad, et liitlased teevad Kaitseliiduga tihedat koostööd“. Oma igati muhedat olemist näitasid liitlassõdurid näiteks ka sellega, et kui neid Tapalt Pakrile tansportides pakkusime neile hommikusööki (meie 24 h toidupakk nr 5), siis palusid nad pärast selle sisuga tutvumist peatust bensiinijaamas ja kostitasid transportivat meeskonda hot dog-dega – ju hakkas meist hale…

Kohtumiseni nüüd juba Kevadtormil!

Tankipurustajatega liitumise huvi korral kirjuta raigo@adepte.ee.

Tankipurustajate ninamees

Milline vorm sobiks meile praegu paremini?

Oda külgjulgestus

Näete külgjulgestust?

Ka sihturil on lähikaitse

Javelin liigub JV taga

USA profid jagavad kogemusi

Tütarlaps suukorviga

Staff Sergeant räägib, kuidas asjad on

Sealt ta tuleb…

Taas positsioonil

TTK suurt looma küttimas

Vigastatud kamraadi külastamas