Kaitseliit on palju enamat kui vaid “roheline” väljaõpe ja relvaga “põrkamine”. Oluline on kõrge moraali ning motivatsiooni hoidmine, vastastikune usaldus ning üksteise läbi ja lõhki tundmine. Meie staabikaitses leiame, et mitte vähe oluline ei ole selle juures klubiline tegevus ning mitteformaalsed kokkusaamised – vahel tahaks üskteisega ju ka niisama juttu ajada, ilma et peaks selle juures hingeõhu peal sosistama või meeleheitlikult valgusrežiimi järgima.
Sume suveõhtu Klooga harjutusalal. Linnukesed siristavad ja päike ei taha kuidagi loojuda, kohalikud laulavad kusagil kauguses kogu hingest slaavipäraseid viisijuppe. Mätaste ja sõnajalgade vahel on võib aimata napist uneajast maksimumi võtmas musti kogusid. Tunnimehed annavad endast parima, kuid sellest hoolimata on laager pideva rünnaku all – hommikuse reorgi käigus tõdeme õnnelikult, et meie poolel siiski kaotused puuduvad.
23. mai hommikul nähti Türisalu vanas mahajäetud raketibaasis ringi liikumas lahingvarustuses ja maskides rohelisi laigulistes vormides isikuid. Jaosuurustes gruppides mehed liikusid kontrollitud kiirusega ja koordineeritult üle mitme ristmiku viisil, nagu oleks põhjust karta peatset vaenulikku tegevust. Suhtlus käis vaid käeviibete ja üksikute sõnadega: „ees ristmik“, „kohal“, „sain“, „viimane“, „paremalt üks edasi“ jne.
24.-26.04 luusis Pala-Lehtse-Pruunakõrve-Tõõrakõrve aladel ringi Põhja maakaitseringkonna suurõppus HUNT, kus maastikul oli ca 1500 Kaitseliitlast, käitseväelast, ajateenijat ja liitlast. Kõigi oma “roheliste” jõududega oli maastikul loomulikult ka Nõmme malevkond. Kui meie eelmises postituses saite lugeda Tankipurustajate vägitegudest, siis nüüd on aeg heita pilk Tagalarühma ja Staabikaitserühma telgitagustesse.
Rohelised mehikesed Nõmme tänavatel!? Tegu oli siiski vaid staabikaitserühma hoonestatud ala patrullharjutusega, mis kenasti kõigi vajalike instantsidega kooskõlastatud. Elevust tekitas see aga linnarahvas piisavalt.
Laupäeval 21.02.2015 kogunesime Plangus, täis huvi ja teotahet – ees ju linnapatrull ja seda päriselt linnas, meie oma Nõmme majade vahel.
30.01 kuni 01.02 toimus suuremat sorti staabikaitse harjutus, kus Nõmme malevkonna staabikaitserühm, toetatuna Akadeemilise malevkonna sidegrupist ning Nõmme malevkonna tagalarühma transpordigrupist, harjutas pataljoni staabi üles seadmist, “hüpet” ning julgestust koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Tegemist oli esimese erialaspetsiifilise õppusega sedalaadi koosseisule.
Septembri esimestel päevadel on põhja Eesti malevatel juba traditsiooniks saanud rinda pista Põhjakonnaga. Nii ka sel aastal, mil järjekorras juba kuues Põhjakonna nimeline suurõppus haaras enda võimusesse unise Sirgala asumi.
Ründajate poolelt oli väljas Põhja Maakaitseringkonna pataljon kolme kompanii ja staabiga (kaks kompaniid Tallinna Malevast ning koondkompanii Järva ja Rapla Malevate baasil), vastastena oli end Sirgala asumis hoonetesse kindlustanud Viru malev, keda toetasid Kirde ja Põhja kaitseringkondade Võitlusgrupid.
Pühapäeva hommikul täpselt 8:30 äratavad rahuliku Sirgala linnakese elanikke lakkamatud automaadi ja kuulipildujavalangud ning kõuekõminat meenutavad plahvatused hoonetesügavusest, päikeses helgivad alumiiniumredelid ning “laigulised” ronivad sipelgatena mööda majaseinu mahajäetud kuid “vastase” poolt hõivatud hoonetesse – käimas on “Eelkonna” viimane kompleksharjutus.
Tingliku nimetusega õppus “Eelkonn” on ettevalmistusharjutus sügisel juba traditsiooniliseks kujunenud põhja
malevate ühisele suurõppusele “Põhjakonn”.