Sildiarhiiv: Staabikaitserühm

Kuidas Staabikaitse mehed Keilas käisid

Oli 18-nda juuni hommik. Kogu Staabikaitserühm (mõningate tugevdustega teistest allüksustest) pandi maha Keila külje all metsa ääres, läbi mille pidime linnale lähenema vastavalt varem paika pandud rünnakuplaanile. Võitlejate varustusse kuulusid kuulivestid, rakmed, relvad, erialarelvad, laskemoon ja toidumoon. Kokku rõhus iga mehe õlgadele 30-40 kg raskust, mis tuli sõltumata maastikust ja oludest kaasas kanda või ka jooksusammul endaga koos võitluspositsioonile toimetada.

Liikusime pikalt läbi metsa. Kogu protsessi juurest ei puudunud pidevad põlvele laskumised veendumaks, et me vastase varitsusse sisse ei kõnni. Ühelt poolt oli see hea võimalus puhata, teiselt poolt pidi varustuse koorma all pidevalt head asendit otsima, et jalad ära ei sureks. Metsast väljumise kulminatsiooniks osutus veekraavi ületamine, mis lõpuks sai teoks kopratammi ära kasutades. Kobras ilmselgelt oli sel päeval meie ridades.

Järsku oli kuulda kuulipilduja tuld paarisaja meetri kaugusel. Lisandusid üksikvõitlejate tihedad lasud ning korraga laulis kaks kuulipildujat samal ajal. Jaoülema raadiojaama kaudu oli kuulda, et üks meie üksustest oli vastasega kontakti sattunud. Meile tuli käsk kogu jaoga liikuda ahelikus peale. Lähenesime nii etapiviisiliselt linnale ja hoonetele. Lõpuks jõudsime kaitsekraavide ala lähedusse, kus vastane oli oma positsioonid kindlustanud. Kuulda oli rühmaülema ergutamist ja käsklusi „liigume-liigume-liigume“. Raadiojaamade kaudu tulid pidevalt raportid olukorra kohta ja uued käsklused igale jaole. Me saime käsu paremalt poolt vastasele läheneda. Kuna tulevahetus lahingualal oli pidev, siis oli võimatu aru saada, kuhu vastase lasud liiguvad. Nii järsku tabaski meid vahekohtuniku otsus, et terve meie jagu oli haavata saanud. Üksused, kellel läks selles õppuse episoodis paremini, jätkasid vastasele peal surumist ning uute alade ära võtmist.

Nagu õppusel ikka saime peale sanitari juures käimist mõne aja möödudes võluväel taas terveks ning jätkasime konflikti kolde poole liikumist. Suure tööstushoone juures avaldas vastane tugevalt vastupanu. Meie kuulipiduja käsutati sobivale positsioonile ja anti käsk hoone kõrval olev metsatukk tulega üle külvata ja vastasest puhastada. Liikusime hoonele lähemale. Näha oli mitmeid eri üksusi, mis kindla juhtimise all eri suundadest hoonesse peitunud vastasele survet avaldasid. Pidev kuulipilduja tuli vaheldus jaoülemate käsklustega.

Õppus lõppes vastase kapituleerumisega juba enne Endexit. Suurem osa ajast oli meid õnnistatud vihma ja tuulega, mis pidevas aktsioonis meelest läksid, aga pikema peatuse puhul meelde tuletasid kui oluline on õige riietuse valik ja pikema õppuse puhul kuivade niiskuskindlalt pakitud varuriiete ja saabaste olemasolu.

Marko

Staabikaitse ja Tagala linnalahinguharjutus

Staap ja tagala – nende toimimiseta on vähe kasu ka kõige suuremate eesliinihuntide pingutustes. Staabikaitserühm ja Tagalarühma julgestusüksus on need, kes peavad antud strateegilised elemendid turvatuna hoidma. Just nende üksuste võitlejad lihvisidki linnalahinguoskusi Türisalu raketibaasis ja Keila koolimajas möödunud nädalavahetusel.

 

Hoonestatud aladel tegutsemist on harjutatud varemgi, kuid kordamine ei jookse kunagi mööda külgi maha. Seda enam, et nimetatud lahinguliik on oma olemusel kõige intensiivsem, keerulisem ning loomingulisem. Siin ei saa ühelegi situatsioonile 100% õiget lahendit ette planeerida – väga palju tuleb otsustada käigult ning oluline on iga võitleja initsiatiiv ja kaasa mõtlemine. Samuti oli vaja kokku harjutada erinevatel aegadel erinevate instruktorite käe all omandatud teadmised ja oskused.

Et olukorrale reaalsustaju juurde luua, kasutati õppusel Airsoft relvi, mis lasevad väikese elektrimootori jõul 6mm plastikkuule piisavalt tugevalt, et saada kätte õige varjumise ja korraliku kattetule vajalikkuse valus õppetund. Neid õppetunde olid lahkesti nõus jagama Noorte Kotkaste Tallinna maleva airsofti huvilised noormehed. Tänud teile sinikaterohke koostöö eest.

 

Väljaõpe aga sellega ei lõpe. Omandatud oskusi on Staabikaitserühmal ja Tagalarühmal võimalik rakendada juba juunikuus, mil toimub suurejooneline Keila linnalahingu õppus lahinggrupi koosseisus. Sealt edasi aga juba järgmised, üha keerulisemad ja põnevamad õppepäevad.

Staabikaitsjad varitsuses

DSC_1894

Rakmed ca 10 kg, seljakott ca 20 kg, relv ja laskemoon ca 10 kg, riided ning kiiver ca 5 kg, toit ca 5 kg, Kokku varustus igal võitejal seljas ca 50 kg jagu + erialameestel veel kuulipilduja või tankitõrje granaadiheitja, kumbki üle 10 kg.  Maastik selline mõnus, ca 30-40 cm paks lumekiht ja kõva koorikuga, mis 2/3 kordadest poole sammu pealt läbi vajub. See on lustlik nädalavahetus Staabikaitserühma moodi.

Kommenteerib võitleja Martin: “Minu jaoks oli nädalavahetus uus ja põnev – olin rühmaga esimest korda maastikul. Ees ootas patrulli- ja varitsuslaager. Ajateenistusest teadsin, et patrull-laager on kõige raskem, kuid samas ka kõige põnevam õppus, seetõttu olid ka ootused vastavad.

DSC_1901Pean tunnistama, et füüsiliselt olid tingimused karmid – polügonil oli Tallinnaga võrreldes kordades rohkem lund, lisaks täisvarustuses maastikul sumpamine. Kuid õppus ise oli reaalne ning kvaliteetne. Rasketele tingimustele pandi isuga vastu ning ajateenistusega võrreldes polnud kuulda virisemist, vaid üksteise toetamist ning panustati ülesande võimalikult efektiivsele täitmisele. Väga meeldis üksuse poolt kiire omaksvõtmine. Kokkuvõtvalt oli põnev nädalavahetus, kus kõik mehed andsid endast parima.”

 

 

 

Eesti vabariik 98 Kadaka lasteaias

Reedel, 26.veebruaril toimus Tallinna Kadaka lasteaias Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud rongkäik ja pidu, mille õnnestumisele aitasid kaasa Kaitseliidu Tallinna Maleva Nõmme malevkonna kaitseliitlased ja Vahipataljoni trummarid.

IMG_6630 IMG_6632

150 last, nende õpetajad ja lapsevanemad kogunesid pidulikule rivistusele. Kaitseliitlased näitasid lastele paraadietiketti. Peale rongkäiku jaguneti tegevuskeskustesse, kus kaitseliitlased demonstreerisid militaarvarustust ning tutvustasid ellujäämisnippe metsas. Lisaks said lapsed kogeda sõitmist Unimog maastikuveokis. Kaitseliidu seeniorid pakkusid sooja teed ja kaeraküpsist, mis leidsid eriti sooja vastuvõtu. Südantsoojendav oli näha nelja põlvkonna kokkusaamist, kus tegutseti koos ühise eesmärgi nimel. Eriline tänu Nõmme malevkonna pealikule Aivar Pilvele ja tema vahvatele poistele Jürgen, Lauri, Raul, Sander, Norman, Artjom, Jüri, Tiidu, Kalju, Heikki ja Lembit.

IMG_6646 DSC_1761 IMG_6888 IMG_6906 IMG_6787 IMG_6942 IMG_6869 IMG_6975  DSC_1770 IMGP3737 IMG_7015 IMG_6633

Staabikaitse laskepäev – 25 kg varustust, 300m ja lumesadu

Laupäeval toimus Staabikaitserühma laskepäev, kus klassikalise “täpitoksimise” asemel pandi rõhk lahingus olulistele oskustele. Selga laoti kogu lahingvarustus, kaasa arvatud kahe plaadiga kuulivestid, olenevalt rakmete sisust kuni 25 kg ligi ning soojenduseks harjutati kahe tunni jagu taktkalisi liikumisi laskevälja ümbruses. Kui lihased kenasti soojad ning lumesadu juba meeldivalt tihe, alustati laskeharjutustega – 25 m, 50 m, 100 m, 200 m, 300 m – seda ikka täislahingvarustuses. Hea oli tõdeda, et olenemata rasketest ilmastikuoludest on rühma tuli ka pikkade vahemaade taha efektiivne. Kes ei ole aga enne varustusega laskmist proovinud, peab seda kindlasti oma ülematelt nõudma – võrreldes sportlaskmisega on tegemist ikka täiesti teise maailmaga.

Suurimad tänud Nõmme malevkonna seeniorrühmale, kes kogu ürituse jooksul vahtkonnaülesandeid täitis ning meil valget aega maksimaalselt väljaõppeks kasutada võimaldas.

DSC_1718 DSC_1716

DSC_1726 DSC_1737 1

Okastraat ja nipukad ehk Staabikaitse kontroll-läbilaske punktis

15.-16. jaanuaril toimus Plangu territooriumil Staabikaitserühma kontroll-läbilaskepunkti (KLP) õppus, mis sisaldas endas isikute ja sõidukite kinnipidamise ja läbiotsimise harjutamist ning KLP reaalset püstipanekut ning töös hoidmist. 

IMGP4510

Õppuse esimene faas oli sisustatud tubaste tegevustega ehk instruktori poolt tutvustati staabikaitsjatele õigusakte, mis käsitlevad kaitseliitlase õigusi isikute kontrollimise ja kinnipidamise osas. Kui teoreetiline õpe läbiotsimise ja kinnipidamise osas oli tehtud, asuti praktika juurde. Tõenäoliselt ei ole Plangu õppekeskuses nii palju inimesi ühe õhtuga varem läbi otsitud. Kui läbiotsimine oli juba selge, asuti kinnipidamise juurde, mis sisaldas ka „nipukate“ ehk plastikust kaablisideme kasutamist käte kokku sidumiseks. Kui esialgu lasid kinnipeetavad ennast üsna kergelt “nipukatega kinni tõmmata”, siis mida aeg edasi seda enam hakkas tekkima ka vastupanu kinnipeetavate poolt. Mingil hetkel meenutas õppeklass tüüpilist maadlustrenni – puudu oli vaid maadlusmatt ja vilega kohtunik.

Varajasteks öötundideks olid kõik kes vaja kinni seotud ja soovijad said enne magamaminekut käia ka õppehoone saunas leili võtmas. Õppustele ebaharilikult oli keskööks juba vaikus ning aeg-ajalt oli kuulda vaid staabikaitse norskamiskvarteti viisitõmbeid.

IMGP4576Hommikul peale äratust läks tegevus veelgi praktilisemaks. Kui eelmise päeva tegevus oli tubane, siis nüüd võeti laost välja relvad ja kuulivestid ning mindi koos täisvarustusega õue, kus prooviti kõik eelmisel päeval õpitu uuesti läbi. Täisvarustuses olles osutus kinnipidamine ja isiku ohutuks tegemine oluliselt keerukamaks. Eemalt vaadates võis lihtsalt tunduda, et eelmise päeva maadlustrenn oli siseruumidest liikunud lumisemasse keskkonda.

IMGP4538

 

Kui kõik võitlejad olid proovinud olla nii kinnipeetavad kui ka kinnipidajad, asuti õppima kontrollpunktis sõidukite läbiotsimist. Esmalt olid läbiotsitava sõiduki juhid leplikumat laadi, kuid mida aeg edasi seda rahulolematuks nad muutusid. Selgus, et väikese meeskonnaga sõidukite kinnipidamine ja läbiotsimine on üsna mitmetahuline ja keerukas, kuna erinevaid situatsioone võib tekkida üsna palju. Seda eriti siis, kui läbiotsitava sõiduki meeskond ei ole väga valmis kontrollpunkti meeskonnaga koostööd tegema.

 

IMGP4757Peale esmast sõidukite läbiotsimise õpet ja lõunasööki tutvustati kontrollpunkti rajamise põhitõdesid, misjärel sai selle kohe ka praktikas järgi proovida. Lume alt kaevati välja tühjad kütisemahutid ja okastraat, millest tunni ajaga valmistati Plangu territooriumil ajutine kontroll-läbilaskepunkt. Lisaks ehitati liivakottidest tummised kontrollpunkti meeskonna varjumispaigad. Samuti loodi traatside staabiga.

IMGP4827

 

Kui kontroll-läbikaskepunkt oli loodud, hakati harjutama kõike varasemalt õpitut kontrollpunkti reaalsetes tingimustes. Kontrollpunkti üritasid läbida lisaks tavapärastele sõbralikele üksustele nii veokitäis vastaste võitlejaid kui ka agressiivselt käituvaid „kindraleid“. Kõik staabikaitse võitlejad said omal nahal proovida, kui keeruline võib olla väikse meeskonnaga kontrollpunktis tegutseda, kui tekib ebastandardne olukord. Peale kontrollpunkti likvideerimist harjutati veel natuke taktikalist liikumist, misjärel sulatati relvad puhastusruumis üles, puhastati IMGP4913ära ja lahkuti alles peale kella 22.00, sidumisjäljed randmetel, kontrollitult kodudesse.

Indrek

Põhjatäht 2015

Enam kui 100 võitlejat Nõmme malevkonna luure-, staabikaitse-, tagala- ja tuletoetusrühmast ning võitlusgrupist koos kamraadidega Ida Üksikkompanii pioneerirühmast tagasid selle, et Balti Manufaktuur Põhja-Tallinnas jäi võitmatuks kantsiks ning kohtunikud pidid innukaid pealetungijaid pidevalt tagasi “lähtejoonele” saatma. Meie oleme videos kollaste lintidega markeeritud.

Staabikaitsjad testisid uut relvastust

Käesoleval sügisel vahetab Kaitseliidu Tallinna malev 5,56 mm automaadi Galil AR uue 7,62 mm automaadi (mida ühtlasi kasutatakse optilise sihikuga varustatuna paljudes allüksustes ka jao täpsuspüssina) AG3 F2 vastu. Möödunud nädalavahetusel käisid ka Staabikaitsjad oma uute relvadega lähemat tutvust tegemas. Võimsam kaliiber ja karmim laeng panid meeste silmad särama, kuid uute “silmarõõmude” perutav iseloom võimsama tagasilöögi näol jättis nii mõnegi mehe silma alla esmakohtumise sinise pitseri. Uusi kohtumisi oodatakse aga sellegipoolest.

2

3

 

 

Staabikaitse “puhastas” endist Mereakadeemia hoonet

Kaitseliitlased Nõmme malevkonna staabikaitserühmast ja tagalarühmast harjutasid nädalavahetusel linnalahingut endises mereakadeemia hoones ja selle ümbruses Lasnamäel.

Õppus tõmbas joone alla kolmest järjestikusest õppusest koosnevale linnalahingu kursusele, mis annab põhioskused linnalahingus tegutsemiseks jao tasandil. Lahingu pidamist harjutas rühmasuurune üksus, milles staabikaitserühma isikkoosseisu täiendasid tagalarühma võitlejad.

DSC_0737_iga aken on potentsiaalne oht  4 5 DSC_0755_vastane võib kasutada ka gaasi või suitsu meie peatamiseks

„Linnalahing on keeruline lahinguliik. See eeldab igalt võitlejalt palju initsiatiivi. Nurki on palju ja iga mees peab otsustama, milline nurk on ohtlik. Jaoülem koordineerib kõike, aga info peab alt üles liikuma,“ selgitas Nõmme malevkonna staabikaitserühma pealik Jürgen Sarmet.

Varasematel kahel õppusel on kaitseliitlased harjutanud patrullimist linnatänavatel, mis viidi läbi malevkonna kodulinnaosas Nõmmel, ja julgestatud lähenemist hoonetele ning liikumist hoone välisperimeetris. Pärast varem õpitu kordamist said seekord mehed instruktori juhendamisel harjutada ruumide puhastamist, taktikalist liikumist treppidel ja koridoris edenemist.

Omandatud oskusi saavad võitlejad edaspidi kasutada ja kinnistada Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii korraldataval õppusel Põhjatäht novembri lõpul ning järgmisel suvel Keila linnalahinguõppusel

Õppusel, mis peeti maha suruõhuga 6-millimeetriseid plastikkuule tulistavate airsoft-relvadega, tegid nõmmekatele vastutegevust ehk mängisid vastast airsoft’i-huvilised Noored Kotkad.

Kaitseliitlased on tänulikud endise mereakadeemia hoone omanikule Toom-Kuninga Kodu OÜ-le, kes lahkelt lubas rekonstrueerimist ootavat maja õppuseks kasutada. Samalaadse õppuse korraldas oma võitlejatele tänavu kevadel ka Põhja kompanii Tallinna kesklinnas lammutamist oodanud rahandusministeeriumi hoones.

2

tekst Ott Heinapuu
pildid Sigrid Harman

Staabikaitsjad käisid Põhja Konna alistamas

Staabikaitsjad aitasid sügisesel Põhjakonna õppusel alistada vastast, tegutsedes seekord ründeüksusena.

DSC_0471

Nõmme malevkonna staabikaitserühm võttis 4.–6. septembril seekordsest Põhjakonna õppusest osa kergjalaväekompanii koosseisus. Hiljutistelt suvepäevadelt tulnud staabikaitserühma võitlejad olid väga motiveeritud ja said õppusel kätt proovida ründeüksusena, et saada vaheldust staabikaitse erialaülesannetele.

Esimesel ööl oli võitlejatele uneaega ette nähtud kaks ja pool tundi, kuid mehed, kes käisid ka patrullis ja täitsid ka muid ülesandeid, said magada umbes tunni. Sellele järgnes järgmisel päeval 12 kilomeetri pikkune lahingretk läbi soode ja võsa vähemalt 25 kilo kaaluvas lahingvarustuses.

Meie põhiülesanne oli ründava üksusena hõivata vastase kontrolli all olevad alad, kuid seda mitte frontaalrünnakuna. Plaan oli hiilida “kollastele” selja taha ning võtta nad kotti, tehes koostööd sõbralike jõududega.

Kui alale jõudsime, oli vastane end juba hästi kindlustanud ning valmis meid igal ajal vastu võtma. Ega meilgi muud üle ei jäänud, kui panna laager püsti, patrull välja ning hakata plaane pidama.

Varajastel tundidel liikus välja rattaluure, kes hakkas vastase positsioonide kohta infot koguma, et hiljem oleks meil teada, mis ja kes asub kus, ning võtta seda arvesse rünnakuplaani tegemisel. Veel enne teele asumist tuli laadida moon ja teha kiired drillid. Välja liikudes tundus, et on tulemas üks õige sõduriilm, kuid peagi ilmus pilve tagant välja päike, mis küll kauaks paistma ei jäänud. Sademeid tuli hooti ja nii vaheldus ilm terve esimese päeva. Rühma ootas ees üsna pikk rännak vastase tagalasse läbi metsa, võsa ja soo. Vastast kohtasime esimesel päeval küll alles õhtu poole, kuid rühm suutis rivist välja lüüa soomuki, hõivata hooned ning päeva lõpuks jõuda välja ka “kollaste” kaevikuliini algusesse – ja seda kõike nii märkamatult, et kaotusi üksus ei kandnud. See kõik tähendas, et teine päev tõotas tulla soodne.

See kõik aga muutus. Öösel võttis vastaste luureüksus ühe meie patrullidest kaasa ning hommikul kaevikus lahingut pidades olid kaotused tasapisi tulemas. Siiski suutis rühm piisavalt initsiatiivi hoida, et “kollaste” read muutusid päris hõredaks. Seda kõike senikaua, kuni saadeti meid eesrindele kaevikuid puhastama. Vastane osutas tugevat vastupanu ning võsast ilmus välja ka üks soomuk. Kuna kaotusi saime seal kiiresti ja palju, oli aeg taanduda, end kokku võtta ning vastased hävitada kaudtule abiga.

Allesjäänud rühma võitlejad võtsid teise sõbralike üksusega punti ning liikusid lõpp-punkti. Kokkuvõtteks sai Põhja Konn kavalust kasutades löödud – nagu ka muinasjutus – ning ala omade kontrolli alla võetud.