Palju erinevaid õppusi – nii võib kokku võtta tagalarühma suve ja sügise. Maist oktoobrini osales tagalarühm Põhja maakaitseringkonna aasta suurõppusel Hunt, käis laskmas, seda nii tiirus kui lahinglaskmistel, ning lisaks sellele korraldas veel mitu eripalgelist õppust. Nende hulgas peeti septembris, vahelduseks jalaväelastena, maha ka üks korralik kaitselahing.
Aprilli esimesel nädalal toimus siinkirjutaja jaoks esimene Tallinna maleva staabi- ja tagalakompanii paiknemise ja juhtpunkti rajamise õppus. Üritusel osalesid nõmmekatest koosnevad StTaKo tagalarühm ja staabikaitserühm ning lisaks veel väike siderühma element idakompaniist. Kuna kaitsejõududes on viimastel aastatel tavaks saanud, et õppuste nimed on raevukad, sai meie üritus nimeks „FURIOUS BADGER“
Ürituse sihtgrupiks olnud isikkoosseisu põhiülesanne sõjaolukorras on väeosa territooriumist väljaspool rajada, käimas hoida, kaitsta ja vastavalt vajadusele ümber transportida lahingugrupi juhtimispunkt ehk välistaap ning välitagalapunkt.
Tagalarühma järjekordne laskepäev möödus seekord pikematel distantsidel kui tavapäraselt. Erinevatest laskeasenditest, toega ja ilma, harjutati laskmist ka 300 meetri pealt ning päev lõppes rühmasisese laskevõistlusega. Mis täpsemalt toimus, vaata videost.
Teist aastat järjest harjutas tagalarühm veebruaris motoriseeritud rännakut (ja etteruttavalt – see ei jää ka kindlasti viimaseks korraks). Talvised teeolud annavad väljaõppele juurde, tehes masinatega liikumise märksa keerulisemaks ning veeretades kolonni teele erinevaid olukordi, mida üks masinatel liikuv üksus peab oskama kiiresti ja sujuvalt lahendada.
„Nii, ja nüüd öelge, kas keegi sai oma auto võimekuse kohta ka midagi uut teada!“, uuris instruktor lumisel välul. „Jaa, muidugi, eks natuke ikka,“ kostus vasakult ja paremalt. Talvine päev hakkas õhtusse jõudma, kõik autod olid kenasti hangedest üles korjatud ning seljataha jäi üks lustlikumaid õppusi, mis tagalarühma autojuhtidele iial osaks saanud.
Hoolimata sellest, et väljareklaamitud Soome MPK instruktorid sel korral “pikkujoulu” peale sattunud staabi-tagalakompanii hajutatud lahingutegevuse ehk sissiõppe teisel moodulil osaleda ei saanud, võtsid staabikaitserühma ning tagalarühma võitlejad lumisest esimesest advendist maksimumi.
Meelde sai tuletatud nii teeliikluse häirimise põhimõtteid päeval, kui proovitud neid ellu rakendada ööpimeduses.
Tagalarühm on juba kord selline üksus, millelt oodatakse transporditeenust, olgu öö või päev. Veokeid ja nendele juhte on vaja rohkelt. Samuti on vaja hästi kursis olla oma sõidukite “hingeeluga”. Seetõttu vajab see ka eraldi väljaõpet ja seda Plangus nädalavahetusel tehtigi – nii selleks, et tuletada meelde ununenud tarkusi kui ka selleks, et hankida uusi.
Lahinguvälja meditsiinitaktikale keskenduv õppus tõi õppeklassi rahvast täis. Üpris ruttu selgus, kui palju on ununenud pärast sõduriõppe kursuse lõppu ja kui vähe on vaja jao tulejõu nullimiseks. Hilisõhtuks olid õppusele saabunud saanud roomata, lohiseda ja neljakäpakil lustida nagu kamp omapäi jäetud mudilasi.
Möödunud nädalavahetusel õppisid Staabikaitserühma, Tagalarühma ja Pioneerirühma võitlejad Soome MPK (Maanpuolustuskoulutusyhdistys) kogenud instruktorite käe all sissitaktika ehk hajutatud lahingutegevuse põhitõdesid – kuidas vähese ressursiga tekitada vastase tagalakolonnidele või muudele kõrge väärtusega sihtmärkidele võimalikult suuri kaotusi, jäädes ise seejuures võimalikult märkamatuks.
Ajalooteavikud on märkinud esimese laulupäeva toimumiseks aja, mil Nõmme ei olnud veel linnastaatuses. 11. juulil 1926 toimunud esimesel laulupäeval osales 11 koori ja 2 orkestrit ning osalejaid kokku oli ligikaudu 600. Nõmme II laulupäev toimus 22. juunil 1930. Seekord võttis üritusest osa juba 28 koori.